[VOT] Vadja keele sõnaraamat

guža I, hrl pl gužaᴅ I rangiroom, pl. -roomad | vn гуж
raŋkõloilla ovad gužaᴅ, rakõttaaᴢ, i gužõloissa pannass lookka rangidel on roomad, rakendatakse ja roomadest pannakse look (läbi)

ia Vt. jaa

igra Li, g igaa Li mäng | vn игра
tämä jääb igrassa poiᴢ tema jääb mängust välja

igõza I igeᴢ J higõᴢ Lu adv higine, higis (ka akende kohta) | vn потный, вспотевший, в поту; запотелый (об окнах)
I i tämä sihessaaɢ muukkaaʙ š tämä kõittši igõza on ja ta (= majahaldjas) piinab (looma) seni, kuni (et) ta on puha higine
Lu meez izze on higõz ja roojaᴢ mees ise on higine ja must
J pää igeᴢ ja nenä rägäᴢ pea higine ja nina tatine
Lu akkunad õltii higõᴢ aknad olid higis(ed)

iha Kett. K R-Reg. L M Kõ Po Lu Ra J I Ku (Ränk Li), g ihaa Ra J ih̆haa M iha J
1. varrukas, käis | vn рукав
Kõ vai tšiutol vai paĺtol, kõikil ihaᴅ kas särgil või palitul, kõigil (on) varrukad
J õmpõõt ko ihoisõõ gruuževõᴅ kas sa õmbled varrukatesse pitsid?
L ihad on ahtaad õmmõltu käised on õmmeldud kitsad
M kaŋkaizõt tšiutod õltii pittšiikaa ihojeekaa linased särgid (naistel) olid pikkade varrukatega
M ivanaa nain viinaa valõ ain õikõaa ih̆haasõõ Iivani naine valas üha viina paremasse varrukasse
I miä paa kamaĺikaa ül̆lee i ihat tšäsijee ma panen jaki selga ja käed varrukatesse
Lu iha suu varruka suu; kätis
2. pl. Ränk lühike linane pluus; R-Reg. lühike särk | vn короткая льняная (верхняя) рубаха
■
J kuza siä nii räpälessi marhoitit kaatsaa ihat põlviiss kus sa (oma) püksisääred põlvist nii narmendavaks kulutasid?
Vt. ka avo-iha, lako-iha
Vt. ka ihana²

ihala J ihalõ Lu J, g ihalaa J ilus, kaunis | vn красивый, пригожий, красный
Lu se on ihalõ inemin see on ilus inimene
J idgõtõmmõ ihalaa tütöö rl paneme nutma kauni tüdruku
J pääsko-lintu, päivä-lintu, se ihalõ ilma-lintu rl pääsulind, päevalind, see ilus õhulind

ihana¹ Lu ihan Lu Li
1. täiesti, päris, lausa | vn совсем, совершенно
Li se on entine sõna, ihan, ihan entine sõna see on endisaegne sõna, täiesti, täiesti endisaegne sõna
Lu mättiip puχχõõ ja meni ihan ladvaa ronib puu otsa ja läks päris latva
Lu ihan alassi niku maama sünnütti ihualasti, nagu ema sünnitas
2. just | vn именно, как раз
Lu mill on kotona ihana mokoma karopka mul on kodus just niisugune karp
Li miä tahtozin ihan mokomaa platjaa ma tahtsin just niisugust kleiti

ihana² J, g ihanaa varrukas, käis | vn рукав
lad́d́a tšiutto, sõrmii õttsiissaa ihanaᴅ (vanasti oli naistel) lai särk, varrukad sõrmeotsteni.
Vt. ka iha

ihna Kett. R-Reg., g ihnaa = ihna-vöö
R isä mies isüö poika izä poika ihna pagla (Reg. 52) rl

ihoa Len. P (K) ihua Kett. P ih̆hoa M Kõ ih̆hoaɢ I Ma ihhoaɢ I, pr ihon K P M ih̆hoo I, imperf ihozin P M ihõn M-Set. ihuda, teritada | vn точить, наточить, от-, вострить, навострить
P kuras tülppä, piäb ihoa nuga on nüri, tuleb ihuda
M kurassa ih̆hoaᴢ, a krandaššaa terässääᴢ nuga ihutakse, aga pliiatsit teritatakse
M luizgaakaa ihop kurassa ihub luisuga nuga
I napilkalla ih̆hoas sah̆haa viiliga teritatakse saagi
M tülppä tširveᴢ, piäb ih̆hoa tšäsipöörällä nüri kirves, peab käial teritama
■
M aikaa jo õõhkaaʙ, ammassa ihob minuu päälee ammu juba kannab viha, ihub hammast minu peale.
Vt. ka ihtoa

ihsa, ihse Vt. isä

ihtoa J ih́toa J-Tsv. (sõnatüvi | vn основа слова:) ihto- J-Must., pr ihon J, imperf ihtozin ~ ih́tozin J = ihoa
vass va ku ihtoziŋ kurasõõ, de jo taaz on tülppenennü alles nagu teritasin noa, kuid juba jälle on nüriks läinud
ihottu kuraz lõikkap parõp nürittüä teritatud nuga lõikab nüri(tu)st paremini

ihua Vt. ihoa

iila Lu, g iilaa (jõe-, mereveest jääv) muda | vn (нагонный) ил
iila on jõki vesi ajo {i.} on jõeveest jääv muda
iila on litši rantaa, se on matalikkoiz vaa muda on ranna (kalda) ligidal, see on ainult madalikel
iila on savõõ karvaa muda on savikarva

iiva Kett. Ränk K M Kõ Lu (U Li J I) iivõ Lu J-Tsv. hiiva Lu Li J hiivõ Lu, hrl pl iivaᴅ M I
1. pärm | vn дрожжи
M iivalla tehäs taitšinaa, iivaa pannas taitšinaa pärmiga tehakse tainast, pärmi pannakse tainasse
M kehnod iivaᴅ, taitšina ep kohonnuᴅ halb pärm, tainas ei kerkinud
Lu piäb olut panna tšäümää, hiivaakaa pannaa tšäümää õlu tuleb panna käima, pärmiga pannakse käima
K iiva assõõp põhjaa, jääp sirkõa õluᴅ pärm sadestub põhja, jääb selge õlu
Lu hiivõ murõnõʙ heenossi pärm mureneb peeneks
M jäiväd ühed iivaᴅ (õlu lõppes, järele) jäi ainult pärm
M iivaa vaahto pärmivaht
2. (leiva)juuretis | vn закваска
J leip (taitšin) happõnõb iivõss leivatainas hapneb juuretisest

ilata Al. Kett. R U L P M Kõ Po Lu Li J (K-Ahl. Ja-Len. V Ra Ku) ilat J-Tsv. ilataɢ vdjI I, pr ilaan K il̆laan M illaan Po Lu ilan J il̆laa ~ illaa I, imperf ilazin R M V Lu J ilazii I (ära) koristada, (ära) panna; koristada, kraamida, puhastada; korda seada, korrastada; talitada (loomi) | vn убирать, убрать, прибирать, прибрать; налаживать, наладить; обряжать, обрядить (о скоте)
J rüttšeet tarviz ilata vällää rukis (rukkid) tuleb koristada
Lu sütšüzül kapussaa ilataa sügisel koristatakse kapsast
M omenad ilatas talvõssi kartulid koristatakse (ja pannakse) talveks (ära)
Kõ suvõll õlivat talgod leipää ilata suvel olid viljakoristustalgud
M nõistii lin̆naa il̆laamaa maalta vällää hakati lina maast (= põllult) kitkuma
M sütšüzönnä piäb ilata tara sügisel tuleb aed koristada
Lu ku leeb üvä ilma, nõizõn illaamaa einiä kui tuleb ilus ilm, hakkan heina koristama (= heinu kuhja või küüni panema)
Lu noorikka senee rahaa ilaᴢ (pulmakomme:) pruut koristas selle (põrandale visatud) raha ära
M ku õunad võttaas puussa vällää, siz i pülvääd ilataᴢ kui õunad võetakse puust maha, siis koristatakse ka tugipuud ära
J kuhõ siä ilazid minuu hatuu, miä n levve tšättee kuhu sa panid mu mütsi, ma ei leia kätte
M košelka ilattii kormunaa rahakott pandi taskusse
M il̆laan piimää (pärast lüpsmist) panen piima (pottidesse)
I komnatti illaaɢ i assõõᴅ illaaɢ i lahsaa vaattaaɢ i kõittši (küll) tuba koristada ja nõusid koristada ja laste järele vaadata ja puha
J praaznikaa eell om paĺĺo ilamiss enne pühi on palju koristamist
J ilamõtt rihi haisua on täünö koristamata tuba on haisu täis
J ila rikad maass korista praht (prahid) põrandalt
Lu sill on lauta illaamatta sul on (söögi)laud koristamata
M ku ilatas põltoa, väittääs tšived ühtee kok̆koo kui puhastatakse põldu (kividest), (siis) veetakse kivid ühte hunnikusse
Ra hapopiimää ojjõttii kaugaa i ilattii hõmõ päältä vällä jõka näteli hapendatud kohupiima säilitati (hoiti puunõus) kaua ja iga nädal korjati (puhastati) hallitus pealt ära
Lu illaa kalaᴅ puhasta (= roogi) kalad!
M kui nõizit tilassa ül̆leeᴢ, pezit silmäᴅ, nii järkeä piti ilata pää kui tõusid asemelt üles, pesid silmad, siis tuli otsekohe pea (= juuksed) korda seada
M nurmitööd on ilattu (sügisesed) põllutööd on korras
M piäb nurmõa ilata väĺĺää põld tuleb korda teha (= künda)
L kui žiivatad ilattii, siz mentii laulamaa kui loomad talitati (ära), siis mindi laulma
■
Lu ilataa seiliᴅ rehvitakse purjed
M il̆laa opõzõss zbruuju (raŋgõᴅ, lookka, sed́jolkka, õhjaᴅ) võta hobune rakkest lahti (rangid, look, sedelgas, ohjad)
I dava·i nüt täm̆mää il̆laamap poizõgõ matame ta nüüd maha
Li kõikkiita jumalaa maa illaaʙ vs muld võtab kõik vastu (jumala maa koristab kõik ära)

iljaa Vt. iĺĺaa

ilka, ilkaa Vt. hilkiä

ilkõa Vt. hilkiä

iĺĺaa K P M Kõ Li J-Tsv. ilĺaa K-Ahl. vdjL iljaa R-Lön. iĺĺa M J-Tsv. iĺĺää J-Tsv. iĺĺä M Lu Li iĺĺ J-Tsv.
1. tasa, vaikselt, vagusi; (on) vaikne; aeglaselt | vn тихо, спокойно; медленно
M nii isub iĺĺa, što i kõrvõd eväd liikahta istub nii tasa, et kõrvadki ei liigu
Li se inemin pajataʙ iĺĺä see inimene räägib vaikselt
Li sõis iĺĺaa seisa vagusi!
M kasen rihez on nii iĺĺaa, daže tšärpessä et kuulõ kui lentääʙ siin toas on nii vaikne, isegi kärbest ei kuule, kui lendab
J kujall on iĺĺ väljas on vaikne
M vaikko on tõizõl mikä hätä, no täm ipo iĺĺaa pääzeʙ läpi kui ka (kuigi) teisel on mingi häda, (kuid) tema ei tee sellest väljagi (tema saab väga vaikselt läbi)
Kõ kui siε iĺĺaa tšäüᴅ kui tasa (= aeglaselt) sa käid!
J trengi tait om väsünnü, ku ni iĺĺa tuõp põllolt kottoo sulane on vist väsinud, et nii aeglaselt tuleb põllult koju
2. vdjL K R-Lön. hilja | vn поздно.
Vt. ka iĺĺakkoizõõ, iĺĺakkoittaa, iĺĺakkoo, iĺĺakkoozii, iĺĺakkoottaa, iĺĺakkõizõõ, illekkootõõ, illikkoo, illikkoozii, illikkoottaa, iĺĺukkõõzii, iĺĺõkkõizõõ

ilma K L P M Kõ Ja-Len. Lu Li Ra J I (R-Lön. R-Reg.) ilmõ J ilm Lu Li Ra J Илма Pal₁, g ilmaa P Lu J
1. ilm | vn погода
Kõ millaizõd ilmad ovad ümpär joulua i veerisseetä, mokomad ilmad ovad ümpär kupoĺua missugused ilmad on jõulu ja kolmekuningapäeva paiku, niisugused ilmad on jaanipäeva paiku
J ilm lähep sulalõõ ilm läheb sulale
J ilm lei vilussi ilm lõi viluks
J ilm on pilveᴢ ilm on pilves
Kõ ku päivä laskõup tširkkaassi, siz leeb üvä ilma kui päike loojub selgelt, siis tuleb ilus ilm
Lu tomakall ilmall laivoill on kehno meres seilata uduse ilmaga on laevadel kehv merel purjetada
Lu pädrää pühänä ja jaanin nallõ õllaa üväᴅ päivüü ilmõᴅ peetripäeval ja enne jaanipäeva on ilusad päikesepaistelised ilmad
Lu ain ku on vihma ilm, siz ain pokoinikkaa unõᴢ näeᴅ alati, kui on vihmane ilm, siis alati näed surnut unes
Lu tänävä on utu ilma täna on udune ilm
Lu egle õli tormi ilma eile oli tormine ilm
Lu sää ilma oŋ ku tuulõʙ, tuiskaaʙ tuisune ilm on, kui puhub tuul, tuiskab
Li siitiä ilm selge ilm
Lu tüüni ilma vaikne ilm
Lu sooja ilma soe ilm
Lu vari ilma kuum ilm
J vaĺĺud ilmõᴅ jäised, lõikavkülmad ilmad
Lu kehno ilma ~ paha ilma ~ Li kurja ilm ~ märännü ilm halb ilm
Lu ränttü ilma ~ rojukaz ilma lörtsine ilm
Ra kohm ilm kergelt pakasene ilm
2 õhk | vn воздух
Lu ilma kojjooʙ, kaukaal näüʙ õhus peegeldub, kaugele on näha
J isä ilmõᴢ, poika purjõᴢ. ahjo lämpiiʙ mõist isa õhus, poeg purjes? – Ahi köeb
Lu raŋkk ilma raske õhk
3. maailm, ilm | vn мир, свет
K itšä pittšä, ilma lad́ja vs (elu)iga pikk, maailm lai
J miε õõn viištšümmet seitsee voott elänüd ilmalla ma olen viiskümmend seitse aastat maailmas elanud
J meni sõtamehessi, meni jumala ilma harkkima läks sõjameheks, läks (mööda) jumala maailma astuma
K siin ilmaᴢ siin ilmas
J itšiiss bõõ mittäit maa ilmõᴢ maailmas ei ole midagi igavest
J ebõ·õ ilmalla izüttä rl pole maailmas (= elus) isakest
J ilmõlõ sünnüttemä ilmale sünnitama
■
Lu kurissunõõd eväd õõ ilozaz ilmaᴢ poonud pole taevas (ilusas maailmas)
Lu tämä ep tää ipo ilmaa ta ei tea maad ega ilma
M nii prokutoo, eb mälestä ipo ilmoja (on) nii totter, ei mäleta ilmast ega maast
J kannimokomõit brüllikkait uulii ilmõz enõõ nähnü niisuguseid pakse (pruntis) huuli pole ma ilmaski näinud
L jumal üvä siunatkuo sinuu õnnõata kõikõss itšεässi ilmassi hea jumal andku sulle õnne (õnnistagu sinu õnne) kogu eluajaks, igaveseks.
Vt. ka maailma, mörü-ilma, raju-ilma, sato-ilma, tormi-ilma, umpi-ilma, utu-ilma

ilmaa¹ Kett. K U L P M Kõ S Ja Lu J I ilma Len. R-Reg. L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I ilmõ Po Lu J Ku ilmᴀ Ku ilm L Lu Ra J Ku ilman R-Eur. R-Reg. Kõ-Len. Ильма K-reg₂ И́льманъ Ii-reg₁ Ильма ~ Илмань Pal₂
1. prep ilma | vn без
M noorill on itšävä ležiä ilmaa töötä noortel on igav olla (lesida) ilma tööta
Po nùorikkõ ilma povoinikkaa riχ́χ́e ep tullu noorik ei tulnud tuppa ilma tanuta
Lu ilma jürrüä tulta lüüʙ ilma müristamiseta lööb välku
M talko on ilma rahatta talgud on ilma rahata (= on tasuta)
J ilm minu täätemett ilma minu teadmata
2. adv ilma | vn (быть) лишённым (чего-нибудь)
Lu a mõnikaz õli ilma aga mõni oli ilma
J kane pii-gõd ilmaa evät tõhi lass üüssi, kuniz eväd maini frovvõlõõ need teenijatüdrukud ei tohi (kedagi) ilma prouale mainimata ööbima (ööseks) lasta
3. ilma tasuta, muidu | vn даром, бесплатно
P ilmaa tšenniiᴅ eb anna ilma ei anna keegi
J naa, miä annõn sillõõ ühe omena ilmaa, maistaa, omenõd makkaaᴅ säh, ma annan sulle ühe õuna muidu, maitse, õunad on magusad
J pool ilma poolmuidu
4. ilmaaegu, (ilma)asjata | vn зря, напрасно
K ilmaa tätä kattilassi kutsuttii ilmaaegu kutsuti teda (= meie küla) Kattilaks
I leep sillõ itkõaɢ, tšüüneliä ilma val̆laaɢ rl aitab sulle nutmisest, asjata pisarate valamisest
■
J ilm süine aigaveetto annõb vähä kazvoa asjatu ajaviide annab vähe kasu
ilm õttsõin otsatu
Lu miä tein senee ilm aikoa ma tegin selle ilmaaegu
Lu irisseeʙ ilm aikaa niisama (ilmaaegu) hirmutab.
Vt. ka ilmaikonaa, ilmassa, ilmassi¹, ilm-süütä

ilmaa² Vt. maailmaa

iloza Kett. K R-Reg. L P M Kõ S Po Lu J iloᴢ M Kõ iiloᴢ M И́лоза K-reg₂ Илоза Pal₂, g ilozaa L J
1. ilus | vn красивый
K oi pietäri iloza lidna õli oi, Peterburi oli ilus linn!
K kauniss i kukkajeekaa tüttärikkua peettii ilozass jumekat ning punapõselist tüdrukut peeti ilusaks
M päältä on iloza vaattaa, a alta õhsõnõmaa tšäänäʙ vs pealt on ilus vaadata, aga alt ajab oksendama
Kõ niität partaa vällää, etti õlõizid ilozap ajad habeme maha, et oleksid ilusam
S iloza paikka meill on meil on ilus (maa)koht
Lu kurissunõõd eväd õõ ilozaz ilmaᴢ poonud pole taevas (ilusas ilmas)
L maailmaa iloza ilmatu ilus
2. lõbus, rõõmus | vn весёлый, радостный
Kõ volod́a, kala iloza, kala iloza aukolain (Len. 225) rl Volodja, lõbus kala, lõbus kala havikene.
Vt. ka ilokaᴢ

ilota (R-Lön.), pr iloan, imperf ilozin rõõmutseda, rõõmus olla | vn радоваться, порадоваться
mitäpä .. iloatta enneni ilmatoukkaiset (Lön. 185) rl mida te ometi .. rõõmutsete, mu ema sünnitatud

ilta [< sm, is] M Lu J Ku iltᴀ Ku, g illaa õhtu | vn вечер
Ku tuli ilta külmä tuli külm õhtu
Ku sellᴀ̈ kertaa oli pimmiä iltᴀ sel korral oli pime õhtu
Ku koko iltaa veittelin herroitᴀ ilma rahhaa kogu õhtu vedasin härrasid ilma rahata
Ku müü menimmᴀ̈ kahee kessee metsoomäŋgüllᴀ̈, illalla me läksime kahekesi metsisemängule, õhtul
J üvää iltaa tere õhtust!
■
Lu tšäütii tütöd iltaa issumaa tüdrukud käisid istjatel
M iltaa issumaš tšäüzimmä käisime istjatel

imota Kõ (K-Ahl. K-Salm₁), pr imoan K-Ahl., imperf imozin himustada, tahta, soovida | vn желать, вожделеть
Kõ imota on tahtoa; enäp pajattaaᴢ tahtoa, imota vähä kõõs kuulõᴅ himustada on (= tähendab) tahta; rohkem räägitakse tahta, himustada kuuled harva (vähe millal)
K neitsüeni, ainakoini, isäni imottu miniä, enne miniä esimeine (Lön. 695) rl mu mõrsja, mu ainuke, mu isa soovitud minia, ema esimene minia

inara M Lu Li (Ra J) inar Lu, hrl pl inaraᴅ M Lu Li Ra inarõᴅ Lu J-Tsv. (rasva)kõrne(d) | vn шкварки
M ku razva sulattaaᴢ, senessä jääväᴅ inaraᴅ, razvainaraᴅ kui rasv sulatatakse, (siis) sellest jäävad kõrned, rasvakõrned
Ra razva sulaʙ, a inarad jääväᴅ, pannaa rooppaa rasv sulab, aga kõrned jäävad, pannakse pudru sisse
Lu maamunaa sekkaa pantii inaraa kartulite sekka pandi rasvakõrneid
Lu inarõkaa maamuna-lohko rasvakõrnetega kartuliroog (kartulilõigud)
M razvaa inaraᴅ rasvakõrned.
Vt. ka razvainara

inea Vt. inõa

inoa J-Tsv., pr inon J, imperf inozin J vastikust tunda, jälestada | vn питать отвращение, гнушаться
miä inon tämä pääle kattsoa mul on vastik tema peale vaadata.
Vt. ka inoossa, inossa, inota

inota Kõ Lu (Kett.) inotõ Lu, pr inoan: in̆noan Kõ, imperf inozin Kõ
1. vastikust tunda, jälestada | vn питать отвращение, гнушаться
Kõ jõka aźźaa ep piä inota iga asja ei ole vaja jälestada
2. vastikust, jälestust tekitada | vn вызывать, вызвать отвращение, омерзение
Kõ pok̆koinikka in̆noab näit surnu tekitab neis vastikust.
Vt. ka inoa

inta¹ K Lu J (Kett. P M-Len.) int J-Tsv. hinta Lu, g innaa Kett. P Lu J inna Lu J hinnaa Lu
1. hind | vn цена
Lu miε võtan kõikk, antagaa seness innass ma võtan kõik, andke selle hinnaga
J innõd oŋ kõvaᴅ hinnad on kõvad
J int laŋkõᴢ hind langes
J noh, miltäizee innaa paad opõizõlõõ päälee noh, missuguse hinna sa hobusele määrad?
Lu paĺĺo kazell on hintaa ~ J migäss innõss tšäüʙ (kui) palju see maksab?
J leivele on inta lizättü leivahinda on tõstetud (leivale on hinda lisatud)
Lu vad́d́aa tšeeli on nüt suurõz innaᴢ vadja keel on nüüd kõrges (suures) hinnas
J noorutta pitäis pittää innõᴢ, noorutta pitäiz oitaa noorust tuleks hinnata (pidada hinnas), noorust tuleks hoida
J nooruu inta pitäiz oitaa noorust tuleks hinnata (nooruse hinda tuleks hoida)
2. (töö)tasu, palk | vn оплата, заработок, жалованье
Lu końušnikalle mahzeta palkka rahalla, kuusi rubla õpõzessa, siitte tämä mahzap pastõrille, kui nävät sovita inna ka [= innaakaa] (Len. 282) hobusekarjusele makstakse palk rahas, kuus rubla hobuse pealt, sellest ta maksab (ise) abikarjusele (nii palju), kuidas nad palga suhtes (palgaga) kokku lepivad
P senee peräss miä issuzin sinuukaa rinnaa, etti saim miä suurõõ innaa seepärast ma istusin sinuga kõrvuti, et ma sain (selle eest) suure tasu
K ja siz emä tšäüp tüöleesee rahvaalõõ, uotavaa intaa, seitsee kopeikkaa päiväᴢ ja siis käib ema inimeste juures tööl, viletsa palga (odava tasu) eest, seitse kopikat päevas

inta² Kr riid, tüli | vn ссора, раздор

inõa Kett. M-Set. inea K-Ahl. in̆nõa M vdjI, g inõa jälk, ilge, vastik, vastumeelne | vn отвратительный, мерзкий, противный
M näd iiri in̆nõa, a sitta mak̆kõa vs näe, hiir (on) vastik, aga sitt magus.
Vt. ka inokaᴢ

irga Li, g irgaa harilik toompihlakas | vn ирга (вид рябины)

iŕha K-Ahl., g iŕhaa seemiseks pargitud talle- või kitsenahk; õhukesest nahast ääris; ääris, kant | vn ирха; оторочка из ирхи; оторочка

irnaa M (Kett. K-Ahl. K-Al. Po) irnaaɢ I, pr irnaʙ Kett. K M I, imperf irnõ M = irnua
M opõn irnaʙ, tahop süüvvä hobune hirnub, tahab süüa
M naizõd irnõvad opõzõõ viittä naised hirnusid hobuse viisi
Po siz ain irnõttii, kõõz nùorikoo kurssia tehtii (pulmakomme:) siis aina hirnuti, kui pruudi pulmaleiba tehti

irnoa M, pr irnoʙ M, imperf irnõ = irnussa

irnua K L Kõ Li J (P) hirnua Lu J Ku, pr irnuʙ P Kõ Li J hirnuʙ Lu J Ku, imperf irnu Kõ Li J hirnu Lu J hirnuda, fig hirnuda, naerda | vn ржать; гоготать
K opõzõd irnuvaᴅ hobused hirnuvad
Kõ irnub niku tamma jaatiza hirnub nagu mära täku juures
K kõikk irnuzivad niku opõzõᴅ kõik hirnusid nagu hobused
J elä hirnu ampaat škaalilla ära hirnu (naerda), hambad irevil
Ku hään aina hirnub nagraa ta aina hirnub naerda.
Vt. ka irnaa, irnoa, irnussa

isa Vt. isä

iskra Lu, g iskraa säde | vn искра; (elava ja püsimatu inimese kohta öeldakse:) se on niku iskra, tulõkaᴢ see on nagu säde, tuline

issua Al. Kett. K L P M Kõ S Po Lu J Ku (Tre. Ja-Len. Li Ra Kr) issuaɢ I (Ko Ma), pr isun Kett. K L P M Kõ Ja Po Lu Ra J Ku is̆suu I Ko Ma isuu I-Set., 3. p ihsub Kr, imperf issuzin Kett. K P M Po Lu J issuzii I issuzi [sic!] I-Set.
1. istuda | vn сидеть
M izze isuᴅ, a laa rahvas seisogaa ise istud, aga (teised) inimesed las seisku (püsti)
P senie lavvaa takann isuᴅ, senie lauluu laula vs kelle (selle) laua taga istud, selle laulu laula
P täll on nii tšiire, isub niku tulisii süsii pääl kk tal on nii kiire, istub nagu tuliste süte peal
Kõ isu, elä mee, veed lahzõõ un̆nõõ vällää kk istu, ära mine, viid lapse une ära
J mikä nütt on issumin ku tarvis põlosõ jooss mis istumist nüüd (enam) on, kui (on) tarvis tulekahjule joosta
J ahjoo ja lagõõ välile piäb jättä issumizõ vara ahju ja lae vahele tuleb jätta istumise ruumi (varu)
K kassa lahgotõtti vetšerina-ehtagonna [= -õhtagonna] ieza lavvaa issumissa (Al. 30) (pruudi) pats harutati lahti lahkumisõhtul enne lauda istumist (= enne söömist)
S talvõll tšäütii issumaᴢ talvel käidi (õhtuti) istumas (= käidi istjatel ühiselt töötamas ja aega veetmas)
Lu tšäütii tütöd iltaa issumaa tüdrukud käisid istjatel
J ohtõgoa issujõt teh́h́ä tüüt istjatsilised teevad tööd
Kõ varõz issu munõjee pääll vares istus munade peal (= vares haudus)
J miä ilmõ süüt isun ma ilma süüta istun (vangis)
Lu aluz vähä isuʙ purjelaev istub vähe (vees) (= on väikese süvisega)
Lu aluz ahtõril isuʙ purjelaev istub ahtril
J tämäz niku saatõna voimõd issuvõᴅ temas istuvad nagu saatana jõud
M näitä tuõp koko polkka, issuvat silmäd i kõrvat kõik täünnä neid (= kihulasi) tuleb terve parv, laskuvad (peale), (siis on) silmad ja kõrvad puha täis
P isub üvässi selläz niku valõttu (riie) istub hästi seljas, nagu valatud
2. (maha) istuda, istet võtta | vn садиться, сесть
K lavvaa tagussa, kuhõ issua saisiizimma (Al. 29) (on vaja) lauatagust, kuhu saaksime istuda
Lu isu siä ize koorma pääle (Must. 158) istu sina ise koorma peale
K a tšülmä tulõb da i isup tüttärikolõõ päälie aga külm (pakane) tuleb ja istub tüdruku(le) peale.
Vt. ka issoota, issuussa, isuta

isuta Al. M Po (Kett. K R-Eur. R-Reg. L P Kõ Ja-Len. Ku Kr) isutaɢ I, pr issuun Al. Kett. L P M Kõ Po Ku issun K R-Eur. Ja, imperf issuzin K L P M issuuzin K L M Kõ Po issujõõ ~ ji I, 3. p issuis [sic!] Kr issuie [sic!] ~ sii [sic!] K-Ahl.
1. (maha) istuda, istet võtta | vn садиться, сесть
P ko inehmiin tulõb rihiesie dai b issuu, sõizob uhzyõ suuza vai uhzyõ iezä, siz juollas: issuu, issuu, to vied meilt unyõ vällää, emmä nõiz üötä makaamaasyõ .. – nolaa siz miε issuun kui inimene tuleb tuppa ja ei istu, seisab ukse lävel või ukse ees, siis öeldakse: istu, istu (korraks maha), muidu viid meilt une ära, (me) ei jää öösel magama .. – No (las) ma siis istun
K pojo issusii maale [= issuzi maalõ] (Ahl. 115) poiss istus maha
R elä hooli velvüeni, et issun isuttamatta (Eur. 35) ära muretse, mu vennake, et istun istuma panemata
M saab isuta sinuukaa rinnaa kas tohib sinu kõrvale istuda?
L no issuumma nüd õhtagoizõlõ noh, istume nüüd õhtust sööma
Po isutkaa istuge!
I siälä on rautatee, siällä paĺĺo vättšiä isutass maššinaa seal on raudtee, seal läheb (istub) palju rahvast rongile
M välissä koorma issuuʙ nii süväle uhavaa, et saa kuiniiᴅ vällää nõssaa vahel vajub (istub) koorem nii sügavale (pori)auku, (sa) ei saa kuidagi välja tõsta
2. loojuda, laskuda, looja minna | vn заходить, зайти, садиться, сесть (о солнце)
I kõõs päivüᴅ issuuʙ, õhtogona laskõuʙ metsän al̆laa, too üvä ilma i tuõʙ kui päike loojub, laskub õhtul metsa taha, siis tulebki ilus (hea) ilm
M päivä issuup sirkõassi, leeb üvä sää päike loojub selgelt, tuleb ilus (hea) ilm
M päivä issuub jumalallõõ päike loojub
3. kokku minna, vanuda | vn садиться, сесть (о ткани и т. п.)
M per̆rää pes̆sua meni aivo kok̆koo kofta, issuuᴢ pärast pesu läks kampsun väga kokku, vanus.
Vt. ka issoota, issua, issuussa

iźuma M Lu iźum J-Tsv., g iźumaa M J rosin(ad) | vn изюм
J lapšud iźumaka ja suukkur-liivaka on õikõ makuzaᴅ nuudlid rosinatega ja peensuhkruga on väga maitsvad
J paa paashasõ korittsa da iźuma pane pashasse kaneeli ja rosinaid

ižora (M), g ižoraa = ižorilainõ
soikkolaizõd on puhtaad ižoraᴅ Soikkola poolsaare elanikud (= soikkolased) on puhtad isurid

itkaa, itkeä Vt. itkõa

itkõa Kett. K L P M Kõ S Po Lu J (Al. Set. R U Kr) itkõaɢ I (Ii vdjI) itkeä (K R-Reg. M-Set. Kõ-Len. Ku) itkiä Ku (Lu) itkaa Lu Li J (Ra) itka J-Tsv., pr idgõn Kett. K L P M Lu Li J idgen K-Ahl. Kõ-Len. iten Ku itgan Kr, 3. p idgab Kr И́дгапъ K-reg₂ Идгапь Pal₁, imper 1. p И́дгэ Ii-reg₁ Идгэ ~ Идекь Pal₁, imperf itšin K P M S idgin Lu Li J it́śin Ku
1. nutta | vn плакать
I mitä siä ainõ idgõᴅ, leep sillõ itkõaɢ, tšüüneliä ilma val̆laaɢ mis sa aina nutad, aitab sulle nutmisest, asjata pisarate valamisest
J jot itkõmiss eb õllõiᴢ nutt jätta! (et nutmist ei oleks!)
M la idgõʙ: lihõn suu, nahkõn perze kk las nutab: lihast suu, nahast perse
Lu ühs suu nagrõʙ, ühs suu idgõʙ vs (üks) suu naerab, (üks ja see)sama suu nutab
Kõ nõizimma itkõmaa üviss meeliss hakkasime heast meelest nutma
M ratkõõb itkõa ~ J parzgub itka nutab kõvasti
Lu aiva reppään itkaa aina nutan ja nutan (üha rebin nutta)
J virizeb itka ~ kiriseb itka viriseb nutta
J ulizõb itka ~ J ulvob itka ulub nutta
M paissu itkõmaa ~ J parahtaz itkõma puhkes nutma
2. itkeda, itku(värsse) laulda | vn причитать, голосить
K tüttäred tulõvad takaa kuultaamaasõõ kui itkõassa. tüttärikko meeb esimeizessi izää tüvee, siz idgõb izäĺee (Al. 21) tüdrukud tulevad tagant järele kuulama, kuidas itketakse. Tütarlaps (= pruut) läheb esiteks isa juurde, siis itkeb isale
M mõnikkaad idgõttii vaissi ääleltää mõned laulsid itkusid vadja keeli
Lu tšen meeb mehele vai koolõʙ, siiz itkõvad ääntä (kui) keegi läheb mehele või (keegi) sureb, siis itketakse
K mõnikkaall pokoinikall mõnt entšiä idgõb ääleltä mõnele surnule itkeb mitu inimest
I noorikõõ piti tšävväs suk̆kua müü, itkõag äälellä, i kuttsuap pulmalõõ, ven̆näässig ittši pruut pidi käima mööda sugulasi, itkema ja kutsuma pulma, vene keeli itkes

iuhka K-Ahl., g iuhgaa (põhja)sade, sete, pära | vn осадок, отстой

iukaa (K-Ahl. Kõ), pr iugan K-Ahl. Kõ, imperf iugin piinata | vn мучить
itku iugab süämee, tšüünel silmät tšilvelõbi (Ahl. 97) rl nutt piinab südame (ära), pisar teeb silmad valusaks.
Vt. ka iugata

joža J-Tsv., g jožaa J = jožikka
ivusõt püssüüz niku jožall juuksed püsti nagu siilil (okkad)

loža Vt. looža

obža M-Set., hrl pl obžat M-Set. obšat J-Must. obsad ~ obzad Ränk (adra, saha) ais | vn обжа
M adraa obžat (Set. 74) adra aisad.
Vt. ka adraopša

ožža Vt. õźźa

piža J-Tsv., g pižaa J tropp | vn пыж
gruuti pannaa püssüü i droba, piža pannaa päälee püssirohi pannakse püssi ja haavel, tropp pannakse peale

žona Vt. pšona

t́eža Lu, g t́ežaa juhivits (vankril); veorihm, treng | vn тяж; постромка
vaŋkkurii t́ežaᴅ vankri juhivitsad
t́eža kokka juhivitsa konks