[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

ize Kett. K U L P M Kõ V Po Lu J I (R Ja-Len. Ra) izze Kett. K M Kõ S Po Lu Li iźźe M Lu izee Lu iz̆zee M izzee Lu Li izeɢ I ihse K-Ahl. ihze Lu-Must., g enee K-Ahl. Lu en̆nee M I ene J-Must. ise | vn сам, -а, -о; Lu tõizõl autaa kaivaᴅ, a izze autaa laŋkõõᴅ vs. teisele auku kaevad, aga ise auku langed; Lu izzee teeʙ, a tõizõõ pääle juttõõʙ ise teeb, aga teise peale ajab; M rikkauz izze tal̆loosõõ ep tuõ, piäp tehä paĺĺo töötä rikkus ise tallu ei tule, tuleb teha palju tööd; K durakkoi ep tšüntää ep tšülvää, ize süntüväᴅ vs. lolle ei künta ega külvata, ise sünnivad; K möö õsimma enelee musaa opõzõõ meie ostsime endale musta hobuse; L kõvii nõisi eneskaa pajattamaa hakkas enesega (= omaette) kõvasti rääkima; M täm juttõõp kõhalla·a silmiisee hod enelee kunikkaalõõ tema ütleb otse näkku (silmisse) kas või kuningale endale; M siä entää nii kehnossi piäᴅ sa pead end nii halvasti ülal; P tõmpaa vähäize enellieᴢ, sis tulõb õikõassi tõmba natuke enese poole, siis läheb (tuleb) sirgeks; M tämä ajattõõb enelleeᴢ ta mõtleb endamisi; Lu hoolimaitoo inemin ep kuuntõõ tšettää, ain teeb enee mukkaa kangekaelne inimene ei kuula kedagi, aina teeb oma tahtmise järgi; Lu tämä sai entä müü tehä ta sai oma tahtmise järgi teha; M täm izz entäz eb uzgo ta ei usu iseennast(ki); J uhs ize enessä avauᴢ uks avanes iseenesest; J se inemin on ain ize enellee, tšettä ep salli, ain ühsinää see inimene on aina omaette, kedagi ei salli, aina üksinda; M mitäleeb lahz izze enelle idgõb iĺĺekkõizõõ laps millegipärast nutab tasakesi omaette; J veel ko sillõõ kase on tšähzittü teh́h́e, vai siä ize päittää kas sind on kästud seda teha või (teed) sa omapead?
(sporaadiliselt esineb obliikvakäänetes ka reduplikatiivsete liitsõnadena спорадически выступает в косвенных падежах также в виде редупликативных сложений)
M täm mokoma ontši prokutoo, ep vaata izeen̆nee tak̆kaa ta ongi niisugune korratu, ei vaata iseenese järele
P i lein ize-entä tšättä müö ja lõin iseendale vastu kätt
I tiiʙ izegentäᴢ katissiɢ, i znatšit meeʙ lehmiä imemää teeb (= muudab) enda kassiks ja, tähendab, läheb lehmi imema
Lu mutamaa onõ izzeenessä mussa, pehmiä, tämä murõnõʙ, niku liiva mustmuld on iseenesest must, pehme, see mureneb nagu liiv.
Vt. ka ikä-ize
Vt. ka ittse


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur