[VOT] Vadja keele sõnaraamat

isuttaa K L P M S Po Lu Li Ra J (R Kõ Ja V Ku) isutta J isuttaaɢ I, pr isutan K M Lu J isutõn Lu J isut̆taa I, imperf isutin M Lu J
1. istuma panna; panna, asetada; vangi panna | vn усаживать, усадить, сажать, посадить; ставить, поставить; помещать, поместить в тюрьму
S lavvaa tağgaa isuttaaz ženiχaa suku laua taha pannakse peigmehe suguvõsa istuma
Po rissintsä isutab nùorikoo rinnaa ženiχaakaa ristiisa paneb pruudi peigmehega kõrvu istuma
Po troittsann tuotii metsäss kazgõᴅ, isutattii akku-nalla nelipühi(k)s toodi metsast kased, pandi õue (püsti)
J leip-lappiaka isutõta leipiit ahjoo leivalabidaga pannakse leibu ahju
M tširvee silmä, kuh̆hõõ isuttaaz vartta (see on) kirve silm, kuhu vars pannakse
M aropuu on se, kuhõ isuttaaᴢ piiᴅ, tšümmee piitä rehapea on see, kuhu pannakse pulgad, kümme pulka
M aizaa õttsa on lõhgattu, sis se isuttaaᴢ adraa rutškaasõõ aisa ots on lõhestatud, siis see pannakse puuadra käepideme külge
I veiväᴅ näitä kattilalõõ, isuttivat t́jurmaa viisid nad Kattilale, panid vangi
2. (maha) istutada, külvata, (maha) panna | vn сажать, посадить
J ep tuntõnnu õnnõa tšüssüä, tarkõnnu taimõa isuttaa, isutti kõvaasõõ maasõõ rl ei osanud (endale) õnne paluda, (ei) mõistnud taime istutada, istutas kõvasse maasse
M kupoĺoss ain isutattii kapusaᴅ kapsad istutati alati jaanipäevaks
S puu isutattii koo tağgaa puu istutati maja taha
Lu miä isutõn erneht ma külvan hernest
Po sõzar isutti omenaᴅ õde pani kartulid maha
Lu maamunnaa isutõtaa roškiijõõkaa, siiᴢ varz nõizõp tšiiree pääl maa kartuleid pannakse maha idudega, siis tõuseb vars kiiresti maa peale
■
J konduktori isutti ühe sõittija maalõõ, täll ebõ·llu bilettiä konduktor tõstis ühe sõitja maha, tal ei olnud piletit

isutõlla Po isutõll J-Tsv., pr isuttõlõn: isuttõõn J, imperf isuttõlin J
1. frekv istuma panna | vn усаживать
Po nùorikõlõõ i ženiχalõõ isutõltii lahs parmailõõ kõm kõrtaa pruudile ja peigmehele pandi kolm korda laps sülle istuma
2. (maha) istutada, külvata | vn сажать, посадить
J võtakk isuttõõ uguritsa seemenet kasse peentraa võta külva kurgiseemned sellele peenrale

suuvittaa (K-Ahl.), pr suuvitan, imperf suuvitin (istuma) sobitada [?], paigutada [?] | vn рассаживать [?], -дить [?]
izüt suuvitab sukua, enne lautaa laadittelõb (Ahl. 93) isake sobitab [?] suguvõsa (istuma), ema katab lauda