[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ahtõri Lu Li J ahteri Lu, g ahtõrii Lu J ahterii Lu ahter | vn корма
Lu aluz-vene õli .. nenäpooli õli terävä, ahtõri õli tülppä purjelaeva paat oli (niisugune): ninapool oli terav, ahter oli tömp
Lu ruĺevoi on ahtõriᴢ roolimees on ahtris
Li alusõõ ahtõri purjeka ahter
Lu aluz ahtõril isuʙ purjekas istub ahtril (purjeka ahter on liiga sügaval vees)
Lu ahtõri kajutti ahtrikajut

alumõin K-Al. M Kõ Li J-Tsv. (Kett. R Ra I) alumein Ränk, g alumõizõõ R Li alumõizõ J alumine | vn нижний, исподний
I štanaᴅ ovaᴅ päälümeizeᴅ, a kaatsaᴅ ovaᴅ alumõizõᴅ štanaᴅ püksid on pealmised, aga aluspüksid on alumised püksid
Li alumõin venttsa alumine palgikord
Kõ perennaa isub alumõizõz lavvaa õttsaᴢ perenaine istub laua alumises (= uksepoolses) otsas
Ränk alumein avanto (Ränk 82) alumine jääauk (= jääalusel kalapüügil jääauk, mille kaudu noot veest välja tõmmati).
Vt. ka alimain, alumain, alõmain, alõmiin

aluᴢ P M Kõ Lu Li J I alus K-Ahl. J-Must. (Kett.) Алусь Pal₂, g aluhsõõ (Kett. K-Ahl. P) alussõõ M Lu alusõõ Lu J alusõ J aluzõõ Lu
1. alus, alune | vn основание, подоснование (подмышка и т. д.)
M puinõ ahjoo aluᴢ puust ahjualus (endisaegsetel ahjudel)
Lu ku üüll on kehno pään aluᴢ, nõizõp kagla soonia vaivattamaa kui öösel on halb peaalune, hakkavad kaelasooned valutama
I kuhjaa alus tehtii tehti kuhjaalus
M uhzõõ aluᴢ uksealune (ukseesine toas)
M sillaa aluᴢ põrandaalune, kelder
Kett. makausõn aluhsia voodialuseid
M alkoit vartõ õli kat̆too aluᴢ küttepuude jaoks oli katusealune
M kainaloo aluᴢ ~ Lu kainan aluᴢ kaenlaalune
M põlvõõ aluᴢ põlveõnnal
M lõugaa aluᴢ lõuaalune
P ajab rintoi aluhsõᴅ ajab rindealuse täis
M vatsaa alussõᴅ (lamba) kõhualused villad
M min̆nua ämmä sõittõli: aitojee aluᴢ mind sõimas ämm aiaaluseks
M siεl on nen̆nää alus paraʙ seal on ninaesine (= toit) parem
J alus poduška aluskott
2. purjelaev; purjepaat | vn парусное судно; парусная лодка
Lu aluz on seilijekaa laivõ; alussia ennää eb õõ {a.} on purjedega laev; purjelaevu enam ei ole
Lu aluz isuʙ süväl laev istub sügavalt (vees)
Lu aluz on koko seiliᴢ laev on täispurjes
Li miä en õõ õllu ümper venneite enku alussiitõ mul ei ole olnud tegemist paatide ega purjelaevadega (= ma pole olnud mere- ega kalamees)
Lu piεp tšässiikaa etezii tõmmata alussa tuleb purjepaati käsitsi edasi tõmmata
Lu teimme seili alussijõ tegime purjelaevu
Lu suurõõ meree aluᴢ avamerepurjelaev
Lu rant aluᴢ rannasõidupurjelaev
Lu alusõõ seilid õsõttii valmiiᴅ purjelaeva purjed osteti valmid
J alusõõ nenä laeva nina
Lu alusõõ laita laeva laid (küljelaud)
3. vooder | vn подкладка
M rivad õltii pelssemiikaa kuottu, a kaŋkain aluz õli sääremähised olid kangaspuudega kootud, aga linane vooder oli
M naisii hattu tehäᴢ, pannaz vatu alussõõkaa tehakse naistemüts, pannakse (alla) vatt voodriga
J pinžõkõll šolkkõin aluᴢ pintsakul on siidvooder
M atlassi aluᴢ atlassvooder
4. (põranda) alustala, tala | vn балка, переводина
K perä-seinä on põdraa-luinee, tšültši-seinä tšünnä-puinee, aluhset anee-pajuiset (Ahl. 724) rl (toa) tagasein on põdraluust, külgsein künnapuust, alustalad hanepajust.
Vt. ka ahinaluᴢ, ahjonaluᴢ, akkunaluᴢ, arinaluᴢ, jalka-aluᴢ, kaglanaluᴢ, kailanaluᴢ, kainaluᴢ, kainalo-aluᴢ, kainaloo-aluᴢ, kainanaluᴢ, kainoloaluᴢ, kainonaluᴢ, katto-aluᴢ, kaukaa-meri-aluᴢ, kooaluᴢ, kurkuualuᴢ, lumõnaluᴢ, purjõaluᴢ, puu-aluᴢ, päänaluᴢ, ranta-aluᴢ, riigaaluᴢ, rintonalusõᴅ, seilialuᴢ, sillaa-aluᴢ, tšehs-aluᴢ, vatsannaluᴢ
Vt. ka naluᴢ

alõpaza: alõpaᴢ M = alõpalla
isub alõpaᴢ istub laua uksepoolses otsas (allpool)

assua (K-Ahl. R-Reg.), pr asun, imperf assuzin astuda | vn ступать, ступить
K kuhõ issubi imoni, asub ainia velvüeni (Ahl. 92) rl kuhu istub mu armsam, astub mu ainus vennake.
Vt. ka asattaa

autoa P M Lu Li J (K-Ahl. R-Lön. Ra) autoaɢ I autua P M Kõ Lu (Kett.) hautoa Li, pr avvon K P M Lu J, imperf autozin P M Lu J avvõn M
1. hautada; määndada; kõrvetada | vn распаривать, распарить, запаривать, запарить, тушить, томить (о пище); преть; печь
M per̆rää turpomissa siᴢ lännikko piäb autoa pärast turrutamist (turdumist) peab pütti hautama
Lu vihta avvottii variz veeᴢ vihta hautati tulises vees
M akanad avvõttii aganad hautati (loomatoiduks)
P bŕukvaa avvottii ahjoza kaalikat hautati ahjus
M avvõttu piimä ahjus (hapendamiseks) soojendatud piim
Lu ku lumi oŋ kaugaa pääl, siz avvob õrasõõ, mittää eb jää, meeb musassi kui lumi on kaua peal, siis hautab orase, midagi ei jää (järele), läheb mustaks
M eez jür̆rüä on mokoma äh̆hiä sää, kõv̆vii päivä avvoʙ äikese eel on niisugune lämmatav ilm, päike hautab kõvasti
2. haududa (mune) | vn сидеть на яйцах, высиживать (цыплят)
I kana avvoʙ mun̆nõi kana haub (istub munadel)
Kõ kana autõ põipõᴅ kana haudus tibud välja
Lu kana ku tahob automaa, siz ain klukaʙ kui kana tahab (minna) hauduma, siis aina loksub
J autojõ kana hauduja kana
3. haududa; pehkida; hauduma minna | vn тушиться, томиться (о пище); преть, сопреть, про-; подпревать
Li roopat pannaa umpi-ahjoo automaa pudrud pannakse kinnisesse ahju hauduma
Li leivää süämmee pantii toorõ liha, se autoᴢ ahjoᴢ leiva sisse pandi toores liha, see haudus ahjus
M too elä mee pesemää nävät tšiireess autuvaᴅ, mätänevät tšiireess neeᴅ võrkoᴅ muidu, (kui) sa ei lähe pesema, (siis) nad pehkivad kiiresti, mädanevad kiiresti need võrgud
M õlgõᴅ autozivaᴅ õled pehkisid
M siᴢ veel emä piäʙ vahtia, etti lahᴢ eʙ autuiᴢ siis peab ema veel (seda) valvama, et laps ei läheks hauduma.
Vt. ka autuussa, autuuta, avvottaa

besetka P besetkõ J-Tsv., g besetkaa P J lehtla | vn беседка
P mõizaa herra isub besetkaᴢ mõisahärra istub lehtlas
J meŋka besetkaa issuma, siäll om vilu minge lehtlasse istuma, seal on jahe

birina P, g birinaa pirin | vn писк, жужжание
i jeka tihi issuub suurõll birina laululla ja iga sääsk laskub (istub) suure pirinalauluga

duumata Kett. K L P M Kõ Po Lu Li J Ku duumõta Lu duumõt Lu J-Tsv. duumataɢ I tuumata (K-Al.), pr duumaan K P M Lu Li J Ku duumaa I, imperf duumazin K P M Kõ Lu Li J Ku duumõzin Lu J duumazii I mõelda; arvata; kavatseda | vn думать, подумать; задумывать, задумать
M tämä isuʙ i duumaaʙ ta istub ja mõtleb
M duumaa elä duumaa, kaaskoi enäp en tää mõtle või ära mõtle, muinasjutte ma enam ei tea
M a miε duumaan, en i duumaa aga mina mõtlen ega mõtle (midagi välja)
Po mizzess siε duumaaᴅ millest sa mõtled?
P iestää duumaa, sis pajata vs enne mõtle, siis ütle (räägi)
J piäb duumata, kuhõõ mennä peab mõtlema, kuhu minna
J tämä tääp paĺĺo rohkaap, kui siä duumaaᴅ tema teab palju rohkem, kui sa arvad
Kõ duumaš što on kerääjä, tšen tuli arvas, et on kerjaja, kes tuli
Li miä duumaan etespäi nõissa õppõõmaa üvässi ma kavatsen edaspidi hästi õppima hakata

emä¹ Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ma Kr (U) Емя Pal₁ Эма Tum. ämma ~ emma ~ emme Kr, g emää R M Lu J em̆mää M I Ma emä Lu J
1. ema; emaloom | vn мать; матка
M is̆sää veel kutsõttii t́at́a, a emä ain õli emä isa kutsuti veel {t́.}, aga ema oli ikka {e.}
Lu emäl on süä pihoᴢ, ku lahzõd on läsiväᴅ emal on süda peos, kui lapsed on haiged
Lu meri kõnz on emä, kõnz emintimä vs meri kord on ema, kord võõrasema
Lu isiä on mõnta, a emä on ühs vs isasid on mitu, aga ema on üks(ainus)
Ra kase lahsi kõvvii tunnub emääsee see laps on kõvasti emasse läinud
Ra niku emässä lõh-gõttu, nii on emmää tämä lahᴢ nagu emast lõigatud, nii on emasse see laps
Li tämä mill on sukkua emää poolõssa ta on mulle ema poolt sugulane
M näd noorukkõinõ üppi mehelee, veel em̆mää piimä uulilt ep kuivannu näe nooruke(sena) läks (hüppas) mehele, emapiim pole veel huultelt kuivanud
J rodnoi emä lihane ema
I ämmä õli meh̆hee emä ämm oli mehe ema
Lu emäl eläʙ (ta) elab ema juures
M jumalaa em̆mää rukooltii palvetati jumalaema poole
M tšimo emä emamesilane, mesilasema
J meill on lautta lähtemii, tõin on lähtemii emije rl meil on laut (täis) õhvasid, teine on õhvade emasid
Kõ ep piε juõlla, etti põrsaad on niku iireᴅ, ato emä võib neet süüvvä ei tohi öelda, et põrsad on nagu hiired, muidu võib emis (ema) nad (ära) süüa
P i kuoli i emä lintu ja (nii) suri emalindki
Lu kui lammas poikiiʙ, siz on emä lammaᴢ, teeb võdnaᴅ kui lammas poegib, siis on emalammas, toob (teeb) talled
2. eideke, emake | vn матушка
Kõ soikkolaz on emä nastassija Soikkolas on eideke Nastassia
3. haldjas | vn дух, сверхъестественное существо, женского пола
Po jõka paikkaz õlivad õmad emäᴅ igas kohas olid omad haldjad
M tulõll on emä, emä od́d́ap tulta tulel on haldjas, haldjas hoiab tuld
K tulõõ emä tulõb ahjoss tulehaldjas tuleb ahjust
L babu ka rissiezi taivaa emälie, i maa emälie i vie emälie, i tuulyõ emälie vanaema palus risti ette lüües taevaema (= neitsi Maarjat) ja maahaldjat ja veehaldjat ja tuulehaldjat
Lu vesi emä taitaa veez onõ veehaldjas on vist vees
I jõğgõõ em̆mää nähtii jõgõza jõehaldjat nähti jões
Po saunaa makko iĺi saunaa emä saunahaldjas
I tarõõ emä tšuudittii saunahaldjas kummitas
I ku õlimmap peeneᴅ, meitä aina puga·ĺi: elkaa meŋkaa riigaa, siεlä riigaa emä isuʙ, teitä võtaʙ kui väikesed olime, siis meid aina heidutati: ärge minge rehetuppa, seal istub rehehaldjas, võtab teid (kaasa)
■
P tulyõ emä vieri ahjuo iezä keravälk veeres ahju ees.
Vt. ka isä-emä, jarvi-emä, maa-emä, mettsä-emä, riiga-emä, rissemä, sika-emä, sooemä, tuli-emä, tulõõ-ema, vee-emä, vesi-emä, üü-emä
Vt. ka emo¹, enne¹

erii K L P Kõ Lu Li J I er̆rii M eri M Kõ S Lu Li Ra J eraldi, lahus, lahku | vn отдельно, врозь
M peremmeeᴢ isuʙ er̆rii tõizissa peremees istub teistest eraldi
Lu meez jätti naizõõ, meni naizõssa erii mees jättis naise maha, läks naisest lahku
K jagõttii minuu erii minu osa (talust) eraldati
J veĺĺesed mentii eri vennaksed (vennad) läksid (suurperest) lahku
Li rooppa on siiriä, jõkka suurim on erii puder on kohev, iga tangutera on eraldi
■
M täl on jõka sõpa eri enessä, eʙ isu nii kui piäʙ õlla tal on iga riie ebasobiv, ei istu nii, nagu peab olema
Lu miä ku senee tein eri süäᴅ kui vastumeelselt ma seda tegin!
Li karu liha niku meni eri süätä, en tahtonnu karuliha oli nagu vastumeelt, (ma) ei tahtnud.
Vt. ka erillää

gooŕa P M Kõ Lu Li (K-Al.) guoŕa (K U P) gooŕe (J-Tsv.) gooŕ J-Tsv. goŕa L P (M Kõ-Len.), g gooŕaa M Lu Li J guoŕaa U
1. mure | vn горе
K enne õli gooŕaa paĺĺo, enne paĺĺo idgõttii (Al. 58) rl enne oli muret palju, enne palju nuteti
M pää maaz isuʙ, taitaa on gooŕaa paĺĺo istub, pea norus, vist on palju muret
K muut miä üvää en saannu mitää ku üht guoŕaa va näin muud head ei saanud ma midagi, kui vaid nägin üha muret
U jätid minuu guoŕaasõõ jätsid mu muresse
L no goŕaa sillõ staruχaakaa paĺĺo lieʙ no vanaeidega tuleb sul palju muret
P pajatan õmaa goŕaa räägin oma mure(s)t
Kõ viskaap tuskatäiᴅ, kui gooŕa tulõʙ (~ tuõʙ) ilmuvad muretäid, kui mure tuleb
J ohto jo on rüüpettü gooŕa, ja nii tait kalmoo multassaa küllalt on juba muret tuntud, ja nii vist hauani (kalmumullani)
J gooŕess alki juuvvõ murest hakkas jooma
2. adj murelik, mure- | vn горестный
P mill on gooŕat päiväᴅ mul on murepäevad
P õmii guoŕõi päivii pajattamaa oma murepäevadest rääkima

χilkemüᴢ K χ́ilkimüᴢ P, g χilkemühsee vanakurat; koletis, peletis | vn чёрт; чудовище, страшилище
K stakanaa sõrvall isup χilkemüᴢ, paha heŋki klaasi serval istub vanakurat, kurivaim
P näe mi ŕäboi χ́ilkimüᴢ näe, mis rõugearmiline koletis!

hunttsu Lu J, g huntuu J tukunui (tuim inimene) | vn соня, увалень
Lu isub niku hunttsu (pidevalt vaikiva inimese kohta öeldakse:) istub nagu tukunui

häpiässi: häppiässi J-Tsv. häbelikult, arglikult | vn застенчиво, стыдливо
võõrõs häppiässi isub lavva takann võõras istub häbelikult laua taga.
Vt. ka äpeizää

iĺĺaa K P M Kõ Li J-Tsv. ilĺaa K-Ahl. vdjL iljaa R-Lön. iĺĺa M J-Tsv. iĺĺää J-Tsv. iĺĺä M Lu Li iĺĺ J-Tsv.
1. tasa, vaikselt, vagusi; (on) vaikne; aeglaselt | vn тихо, спокойно; медленно
M nii isub iĺĺa, što i kõrvõd eväd liikahta istub nii tasa, et kõrvadki ei liigu
Li se inemin pajataʙ iĺĺä see inimene räägib vaikselt
Li sõis iĺĺaa seisa vagusi!
M kasen rihez on nii iĺĺaa, daže tšärpessä et kuulõ kui lentääʙ siin toas on nii vaikne, isegi kärbest ei kuule, kui lendab
J kujall on iĺĺ väljas on vaikne
M vaikko on tõizõl mikä hätä, no täm ipo iĺĺaa pääzeʙ läpi kui ka (kuigi) teisel on mingi häda, (kuid) tema ei tee sellest väljagi (tema saab väga vaikselt läbi)
Kõ kui siε iĺĺaa tšäüᴅ kui tasa (= aeglaselt) sa käid!
J trengi tait om väsünnü, ku ni iĺĺa tuõp põllolt kottoo sulane on vist väsinud, et nii aeglaselt tuleb põllult koju
2. vdjL K R-Lön. hilja | vn поздно.
Vt. ka iĺĺakkoizõõ, iĺĺakkoittaa, iĺĺakkoo, iĺĺakkoozii, iĺĺakkoottaa, iĺĺakkõizõõ, illekkootõõ, illikkoo, illikkoozii, illikkoottaa, iĺĺukkõõzii, iĺĺõkkõizõõ

imo K P M Lu J-Tsv. I (R-Eur. R-Reg.), g imoo ~ imo J im̆moo M
1. himu, soov, tahtmine | vn охота, желание
J mill on imo kattsoa, kui koirõt tanttsivõᴅ mul on himu vaadata, kuidas koerad tantsivad
M tämä on rikaᴢ, tämä võip kõikk imod ihtšiä ta on rikas, ta võib kõik (oma) soovid rahuldada
Lu evät saa immoa riitõõmizõss nad ei saa riidlemisest himu täis
J saimm imossi lauloa saime himu pärast (= himu täis) laulda
J täätemizee imo teadmishimu
2. isu | vn охота, аппетит
J tšaajuka ajab imoa väĺĺä teega ajab isu ära
J kast on imo on isu selle (toidu) järele
I imotab min̆nua, imo süüäg i juuaɢ mul on isu, isu süüa ja juua
J minu imo on küllelin mu isu on täis (= rahuldatud)
J jok said imo rehtel-kakkuiss kas said pannkookidest isu täis?
J nii om vari päiv, jot janoss en saa imoa on nii palav päev, et (ma) ei saa janust lahti
J lidnõs saab imossi süüvve siitnikka linnas saab püülileiba isu pärast (= isu täis) süüa
3. armastatu (peigmehe hellitusnimi rahvalauludes) | vn желанный (ласковое обращение-название жениха в народных песнях)
R tehkaa nüt sia silmälleni kuhe issueb imoni päälle pärnäise lavose (Eur. 34) rl tehke nüüd koht mu lemmikule (silmale), kuhu istub mu armastatu, pärnase pingi peale
R pesgaa nüt päähüt pääsgoltani, ilatkaa imos igusset (Eur. 33) rl peske nüüd peake mu pääsukesel, tehke korda armastatu juuksed.
Vt. ka imu, iso²

issua Al. Kett. K L P M Kõ S Po Lu J Ku (Tre. Ja-Len. Li Ra Kr) issuaɢ I (Ko Ma), pr isun Kett. K L P M Kõ Ja Po Lu Ra J Ku is̆suu I Ko Ma isuu I-Set., 3. p ihsub Kr, imperf issuzin Kett. K P M Po Lu J issuzii I issuzi [sic!] I-Set.
1. istuda | vn сидеть
M izze isuᴅ, a laa rahvas seisogaa ise istud, aga (teised) inimesed las seisku (püsti)
P senie lavvaa takann isuᴅ, senie lauluu laula vs kelle (selle) laua taga istud, selle laulu laula
P täll on nii tšiire, isub niku tulisii süsii pääl kk tal on nii kiire, istub nagu tuliste süte peal
Kõ isu, elä mee, veed lahzõõ un̆nõõ vällää kk istu, ära mine, viid lapse une ära
J mikä nütt on issumin ku tarvis põlosõ jooss mis istumist nüüd (enam) on, kui (on) tarvis tulekahjule joosta
J ahjoo ja lagõõ välile piäb jättä issumizõ vara ahju ja lae vahele tuleb jätta istumise ruumi (varu)
K kassa lahgotõtti vetšerina-ehtagonna [= -õhtagonna] ieza lavvaa issumissa (Al. 30) (pruudi) pats harutati lahti lahkumisõhtul enne lauda istumist (= enne söömist)
S talvõll tšäütii issumaᴢ talvel käidi (õhtuti) istumas (= käidi istjatel ühiselt töötamas ja aega veetmas)
Lu tšäütii tütöd iltaa issumaa tüdrukud käisid istjatel
J ohtõgoa issujõt teh́h́ä tüüt istjatsilised teevad tööd
Kõ varõz issu munõjee pääll vares istus munade peal (= vares haudus)
J miä ilmõ süüt isun ma ilma süüta istun (vangis)
Lu aluz vähä isuʙ purjelaev istub vähe (vees) (= on väikese süvisega)
Lu aluz ahtõril isuʙ purjelaev istub ahtril
J tämäz niku saatõna voimõd issuvõᴅ temas istuvad nagu saatana jõud
M näitä tuõp koko polkka, issuvat silmäd i kõrvat kõik täünnä neid (= kihulasi) tuleb terve parv, laskuvad (peale), (siis on) silmad ja kõrvad puha täis
P isub üvässi selläz niku valõttu (riie) istub hästi seljas, nagu valatud
2. (maha) istuda, istet võtta | vn садиться, сесть
K lavvaa tagussa, kuhõ issua saisiizimma (Al. 29) (on vaja) lauatagust, kuhu saaksime istuda
Lu isu siä ize koorma pääle (Must. 158) istu sina ise koorma peale
K a tšülmä tulõb da i isup tüttärikolõõ päälie aga külm (pakane) tuleb ja istub tüdruku(le) peale.
Vt. ka issoota, issuussa, isuta

issulauta M Kõ isulauta (Li) istelaud, -pink (paadis, kangaspuudel jne.) | vn сиденье, скамья, скамейка (в лодке, у ткацкого станка и т. д.)
M miz̆zee päällä isuʙ, se on issulauta mille peal (kuduja) istub, see on (kangaspuude) istelaud (pink).
Vt. ka issuzlauta, issuva-lauta, isutalauta, isutuzlauta

issumõ J (Lu), g issumõõ iste | vn сиденье
Lu isä issub issumilla, poigat pöörivät pöörimillä, tüttäret tüvez i ladvaᴢ. umala kerkiät (Must. 160) mõist isa istub istmeil, pojad pöörlevad pöörlemispaikadel, tütred tüves ja ladvas? – Humala väädid [?]

issuussa S Lu Ra J (Li) issussa Lu Ra issuss Lu Ra J-Tsv., pr issuun S Lu J issun J, imperf issuuzin Lu Li J issuzin Lu J
1. (maha) istuda, istet võtta | vn садиться, сесть
Lu miä väsüzin, tahon issussa ma väsisin, tahan istuda
J kõik issuussaa lautaa kõik istuvad lauda
Lu issuuska ~ issuskaa istuge!
J lemmuz issuup tällee õvvõõ kratt laskub (istub) talle (sise)õue
2. kokku minna, vanuda; koomale vajuda | vn садиться, сесть (о ткани и т. п.); оседать, осесть (о постройке)
J villõin mat́eri kõvassi issuʙ villane riie läheb (pesus) kõvasti kokku
Lu kaŋgaᴢ issuuʙ linane riie (kangas) läheb kokku
J uuvvõd oonõd issussa uued hooned vajuvad
J koto issuz de akkuna piinõd menti kossa maja vajus ja aknapiidad vajusid (läksid) viltu.
Vt. ka issoota, issua, isuta

isuta Al. M Po (Kett. K R-Eur. R-Reg. L P Kõ Ja-Len. Ku Kr) isutaɢ I, pr issuun Al. Kett. L P M Kõ Po Ku issun K R-Eur. Ja, imperf issuzin K L P M issuuzin K L M Kõ Po issujõõ ~ ji I, 3. p issuis [sic!] Kr issuie [sic!] ~ sii [sic!] K-Ahl.
1. (maha) istuda, istet võtta | vn садиться, сесть
P ko inehmiin tulõb rihiesie dai b issuu, sõizob uhzyõ suuza vai uhzyõ iezä, siz juollas: issuu, issuu, to vied meilt unyõ vällää, emmä nõiz üötä makaamaasyõ .. – nolaa siz miε issuun kui inimene tuleb tuppa ja ei istu, seisab ukse lävel või ukse ees, siis öeldakse: istu, istu (korraks maha), muidu viid meilt une ära, (me) ei jää öösel magama .. – No (las) ma siis istun
K pojo issusii maale [= issuzi maalõ] (Ahl. 115) poiss istus maha
R elä hooli velvüeni, et issun isuttamatta (Eur. 35) ära muretse, mu vennake, et istun istuma panemata
M saab isuta sinuukaa rinnaa kas tohib sinu kõrvale istuda?
L no issuumma nüd õhtagoizõlõ noh, istume nüüd õhtust sööma
Po isutkaa istuge!
I siälä on rautatee, siällä paĺĺo vättšiä isutass maššinaa seal on raudtee, seal läheb (istub) palju rahvast rongile
M välissä koorma issuuʙ nii süväle uhavaa, et saa kuiniiᴅ vällää nõssaa vahel vajub (istub) koorem nii sügavale (pori)auku, (sa) ei saa kuidagi välja tõsta
2. loojuda, laskuda, looja minna | vn заходить, зайти, садиться, сесть (о солнце)
I kõõs päivüᴅ issuuʙ, õhtogona laskõuʙ metsän al̆laa, too üvä ilma i tuõʙ kui päike loojub, laskub õhtul metsa taha, siis tulebki ilus (hea) ilm
M päivä issuup sirkõassi, leeb üvä sää päike loojub selgelt, tuleb ilus (hea) ilm
M päivä issuub jumalallõõ päike loojub
3. kokku minna, vanuda | vn садиться, сесть (о ткани и т. п.)
M per̆rää pes̆sua meni aivo kok̆koo kofta, issuuᴢ pärast pesu läks kampsun väga kokku, vanus.
Vt. ka issoota, issua, issuussa

itkuvirsi (K-Al.) itkulaul, itk | vn причитание, плач
emä issub järjülee vassaa uhzõlõõ, paab tšäe silmii etee, itkuvirrellä kutsub tütärtä (Al. 21) ema istub järile ukse vastu, paneb käe silme ette, itkulauluga kutsub tütart
siz meeb kujalõõ, idgõb kujalla itkuvirŕee (Al. 22) siis läheb tänavale, itkeb tänaval itkulaulu

julita Lu (Li), pr julin Lu, imperf julizin Lu mõlada (ühe aeruga sõuda, tüürides sõuda) | vn юлить (грести одним веслом, править лодкой одним веслом)
Lu inemin issuuʙ vennee i on ühs airo, siis tämä airookaa juliʙ (kui) inimene istub paati ja on üks aer, siis ta aeruga mõlab
Lu kahõl airol sovvataa, ühel airol julitaa kahe aeruga sõutakse, ühe aeruga mõlatakse
Li ühs airo õli, ahtõris seneekaa julittii üks aer oli, sellega mõlati ahtris.
Vt. ka julia

kahzii² M Lu kahzi J:
M näd isup kahzii reisii selläᴢ näe, istub kaksiratsa (hobuse) seljas
Lu issuus kahzii aaroo seltšää i lähs kottoo istus kaksiratsa selga ja läks koju
J kahzi aaroi ajama kaksiratsa sõitma
J kahzi rattsai kaksiratsa

kalliᴢ Set. K-Al. R U L P M Lu Li J I (Kõ-Len.) kalĺis K-Ahl. kaĺliᴢ Kett. J-Must. J-Tsv. kaĺĺiᴢ M (R P Ke) kalles Kr, g kallii K L P M Lu J kaĺlii Kett. kaĺĺii P kallee Lu J kaĺĺee Ke kallõõ Lu
1. kallis, armas; subst. kallim | vn дорогой, милый сердцу; возлюбленный, возлюбленная
L minu kalliit kazvattõlijaᴅ rl (itkust:) minu kallid vanemad (kasvatajad)
L anna antyõss armaz maa i kalliz õja (ohvripalvest:) anna andeks, armas maa ja kallis oja
Lu noorõp poika õli täll kõikkaa kalliip noorem poeg oli tal(le) kõige kallim
J kõlmõz on kallis kagra tšülvü rl kolmas on kallis kaerakülv(iaeg)
M blaagovišša on kallis praaznikka paastumaarjapäev on kallis püha
M minuu kalliz isub rihenneeᴢ minu kallim istub esikus
2. (hinnalt, maksumuselt, väärtuselt) kallis | vn дорогой, дорогостоящий
M krinttsolailla seizop täm̆mää staruhha, piholla kalliz nahkõn dušegreika, kalliid elmeet kaglaza verandal seisab tema eit, õlul kallis nahkvest, kallid helmed kaelas
Lu sepää tüü on kalliᴢ sepatöö on kallis
Lu kurvi õli kalleep kala kui aili norss oli kallim kala kui räim
L kui kallis sõizoʙ kui palju (see) maksab (kui kallis see on)?
J leip lõppu, de aik tuli kallessi leib sai otsa (lõppes) ja aeg (= elu) muutus kalliks
J kõig on kallessi mennü kõik on kalliks läinud
M kalliissi kane kapusat tultii need kapsad läksid (meil) kalliks (maksma)
M üvä nainõ kalliip ku üvä lukko kooza hea naine on kallim kui hea lukk majas
Lu oma nahka on kalliᴢ oma nahk on kallis
Kr kalles śchkihwi kalliskivi
■
J kalliz ohtogo püha õhtu
L kalliz vijjespäivä suur reede
Lu maaentšäüs-päivä on kallis päiv taevaminemispüha on püha(ne päev)
Lu terppigaa kalleel päiväl, elkaa riijelka kannatage pühasel päeval, ärge riielge
J hülgetka tšedret, tänävä kaĺliz ohtõgo jätke ketramine, täna on püha(de)laupäev (pühade eelõhtu)

kana K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J vdjI I Ku Kr (Kett. Ma) Кана Pal₂ Tum. Ка́на K-reg₂ Ii-reg₁, g kanaa Kett. L P S Lu Li Ra J kan̆naa M vdjI I kana J
1. kana | vn курица
Lu täll on suur partti kanoi tal on suur kari kanu
Lu kana savitsõʙ kana siblib
Lu kana ku munip .. , sis kaagatõʙ kui kana muneb .. , siis kaagutab
M kana raikataʙ kana kaagutab
M kana kraakataʙ kana kõõrutab
M kana kudrutaʙ, kutsup põippõita kana kõketab, kutsub poegi
Lu ku kana munnaa süüʙ, sis piäb nokkaa põlõttaa kui kana sööb mune, siis peab nokka põletama
J ku kana heitüʙ, sis teeb nahka muna kui kana kohkub, siis muneb (teeb) nahkmuna (= ilma kooreta muna)
Lu kana jo sarjad lõpõtti, sulkiiʙ kana lõpetas juba munemisperioodi, sulib
Lu üväl kanal on pittšä sarja, a märännül kanal on lühüt sarja heal kanal on pikk munemisperiood (sari), aga halval kanal on lühike munemisperiood
Lu tämä on muniva kana, üvää sukkua see on muneja kana, head tõugu (sugu)
M klokkava kana loksuv (= hauduja) kana
Lu tämä on niku klukkõva kana kk ta on nagu loksuv kana (= ta on alati tusane)
Kõ märjäss kanass sõittõliᴅ sõimasid märjaks kanaks
K kana laulaʙ, põlua leeʙ (kui) kana laulab, tuleb tulekahju
Lu elä tee sitä, nõissaa i kanad nagramaa ära seda tee, kanadki hakkavad naerma
Lu kana nokassa muniʙ, lehmä suussa lühzäʙ vs kana muneb nokast, lehm lüpsab suust
M kana munõb nokassa, a lehmä lühzäp tšeelessä vs kana muneb nokast, aga lehm lüpsab keelest (= suust)
Kõ mussa kana issup kaunie munie päälä (Len. 228) mõist must kana istub punaste munade peal? – [Pada süte peal]
J urpoo-varpoo, toorõt-terveᴅ, sillõ kana, millõ muna (lihavõtteaegsest urvitamislaulust:) urbi-varbu, värsked-terved, sulle kana, mulle muna
M paamma täm̆mää kanojõõ eitütüssessi peentärää päälee paneme ta kanade hirmutamiseks peenra peale
J meill on karja kanojõ, tõin on kana poikijõ rl meil on kari kanu, teine (kari) on kanapoegi
P enipään mäntšiäss mehed da pojot kanaa munõikaa munamäŋkua lihavõttepühadel mängivad mehed ja poisid kanamunadega munamängu
I leütiväᴅ vunukat kan̆naa pezää lapselapsed leidsid kanapesa
Lu kanaa kupo ~ kana kupo kana pugu
J kana jalk kana jalg
Lu tuõb on rihi klasissa, .. kana varpaa päälä pööräb (Must. 158) tuleb, on (teel) klaasist maja, .. kanavarbal (= kanajalal) pöörleb
J kana šakkõli on hiišnoi lintu kanakull on röövlind
2. emalind | vn птица-самка
Lu sorsa kukko i sorsa kanaᴅ isapart ja emapardid
J kalkkuŋ kana emakalkun
Lu mettso õli kukko, a kana on mettsä kana metsis oli isalind, aga emalind on emametsis
Lu mettsä kana emateder
3. fig kana (mõrsja v. nooriku hellitusnimi rahvalauludes) | vn курочка (ласкательное название невесты или новобрачной в народных песнях)
K mil kazvii kana kotona, elkko enneni tüvenä (Al. 52) rl mul kasvas kana (= mõrsja) kodus, õis mu ema juures
P lättši kaivolõõ kanani, vesiteelee veerakkoni rl läki kaevule, mu kana (= noorik), vett tooma (veeteele), mu kaasa
■
Lu menee kanaa harkkamuzõll mine lühikeste sammudega (kanasammuga)
Lu kana silmä päivällä, a tulõõ aikana kehnossi näeʙ kanapime näeb päeval (hästi), aga tulega (näeb) halvasti
J vai täll oŋ kanaa silmet, ku nii kõvassi šuuritõʙ kas ta on lühinägelik, et nii kõvasti kissitab (silmi)
J kana silmeᴅ kanapimedus; lühinägelikkus
I kanaa silmäᴅ vasklitrid (rahvarõivastel)
S täl niku kanaa nahka tal on nagu kananahk (ihul)
Lu tšäsi meep tšülmäss suurimõl, siz jutõltii, što tšäsi on kanaa lihal (kui) käsi läheb külmast krobeliseks (tangu), siis öeldi, et käsi on kananahal
Ra siel on kanaa koolõmaa täünä seal on (jõesäng) varsakapju täis
Kõ kana koolitsa kibetulikas.
Vt. ka anõkana, mettsäkana, peltokana, põippõkana, tedrekana, tedrikana

kaŋkuri M, g kaŋkurii kangakuduja, kangur | vn ткач(иха)
kaŋkuri isup pelsemii takann kangakuduja istub telgede taga
kaŋkuri, kumpa koop kaŋgassa kangur (on see), kes koob kangast

karetti M Lu J-Must. J-Tsv. I (K-Ahl. Ja-Len.), g karetii M Lu J I tõld | vn карета
Lu karetti on umpinainõ, inemin isup karettiᴢ, ep kasu tõld on kinnine, inimene istub tõllas, ei saa märjaks
Lu karettis herrad ĺuukuttii ja tšäütii kaukaal matkoiᴢ, kõns eb õllu rauta teitä härrad tegid tõllas lõbusõite ja kaugeid reise (käisid kaugel sõitudes), kui ei olnud (veel) raudteid
M avazi karetii tegi tõlla (ukse) lahti
I juõltii, što šveeda kultõnõ kareti on mah̆haa tukattuɢ öeldi, et rootsi kuldne tõld on (Tõllasohu) maha maetud
J karetti sarajõ tõllakuur.
Vt. ka kulta-karetti

kassa¹ Kett. Salm₂ K L P M Kõ S Po Lu Ra J I (R-Reg. vdjI) kassõ Lu Ra kass J-Tsv., g kasaa S Lu J kas̆saa M I kassaa vdjI pats, (juukse)palmik; palmik, põimik | vn коса (у девушки); сплетённые в косу волосы, грива и т. д.
J kazvo millõ kassa pittšä, kassa pittšä, tukkõ tuimõ rl kasvas mulle pikk pats, pikk pats, tugev tukk
Lu tüttö isuʙ riheᴢ, kassa on kujal. ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
L kassaz õli pittšä lintti (juukse)palmikus oli pikk pael
P kassa on pletittämizess purkaunnu pats on põimest lahti hargnenud
K kassa lahgotõtti vetšerina-ehtagonna [= -õhtagonna] iezä lavvaa issumissa (Al. 30) (pruudi) pats harutati lahti lahkumisõhtul enne lauda istumist
M riv̆vaa ńauhaᴅ õltii pletitettü kõlmõlla tšeillä nii kas̆saa moodaa sääremähise paelad olid punutud kolme keermega, nii patsi moodi
S tüttäret tšäütii, rütšeesee kasat pletitettii kupoĺonn tüdrukud käisid, punusid jaanipäeval rukkisse palmikud
M kõõᴢ arõnõʙ kassa, siiᴢ meeᴅ mehele senel vootta, a ku eb arõnõ, siiᴢ isuᴅ tütterikkon kui (rukki)palmik hargneb lahti, siis lähed sel aastal mehele, aga kui ei hargne, siis istud (vana)tüdrukuna
J pletid ivusõt kassaa punud juuksed patsi
P kassa on kassaza pats on põimes
J pitšäd ivusõt tehtii kasalõõ pikad juuksed põimiti (tehti) patsiks
I kõikõõ arjaa opõzõllõ kasolla pletti kogu laka põimis hobusel palmikutesse
Po ehittääz opõzõt kassaloissa hobused ehitakse (laka)palmikutega
Lu kassa lintti ~ J kass ĺintti patsipael.
Vt. ka pittšäkassa

kazakka L Lu (U) kazakk J-Tsv., g kazakaa Lu J kasakas | vn казак
J helvetti, ku lofkossi isub opõizõ seĺĺeᴢ, niku kazakk pagan, kui kindlalt (osavalt) istub hobuse seljas, nagu kasakas
U oŋko õmas puola ali kazakkod́d́õõ puola kas (ta) on omade poolel või kasakate poolel?
■
J voĺnoi kazakk vaba inimene

kattila K P M Po Lu J (U L Ja-Len. Li-Len.) kattil Lu Ra J, g kattilaa U Lu J kattila J pada, katel | vn котёл; U panõn eestää kattilaa räpättämää tulõlõõ panen kõigepealt paja tule kohale (tulele) rippuma; J no, esimeizee kattilaa tšihutõn noh, keedan esimese paja(täie); J kattil jo tšihuʙ katel juba keeb; Lu vesi kattilaz borizõʙ ~ J vesi kattilaza vuhisõb (Must. 188) vesi muliseb katlas
Lu kakkotuuli veep kalaa kattilassa poiᴢ kagutuul viib kala katlast ära
M mussa kana kauniijõõ munõjõõ pääll(ä) isub. kattila (Set. 17) mõist must kana istub punaste munade peal? – Katel
Lu pata kattilaa soimaab a mõlõpad on musaᴅ vs (ahju)pott sõimab katelt, aga mõlemad on mustad (= pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad)
Lu paad i kattilaᴅ (ahju)potid ja katlad
Lu kattilas tšihutõttii tõrvaa võrkkoja vart, se õli tõrva kattila katlas keedeti tõrva võrkude jaoks, see oli tõrvakatel
Lu paaru kattilad õllaa parahodaᴢ aurukatlad on aurikul
Lu saunaa kattila saunakatel
Lu aaduu kattil põrgukatel
Lu kattilaa saŋka õli pantu tšiini kattilaa kõrvijõõ katla sang oli pandud kinni katla kõrvadesse
Lu kattilaa katto katla kaas.
Vt. ka paarukattila, tõrvakattila
Vt. ka kattala, kattilo

kerkiä² (Lu-Must.), g kerkiä (humala) väät [?] | vn стебель [?] (хмеля)
isä issub issumilla, poigat pöörivät pöörimillä, tüttäret tüvez i ladvaz. umala kerkiät (Must. 160) mõist isa istub istmeil, pojad pöörlevad pöörlemispaikadel, tütred tüves ja ladvas? – Humala väädid [?]

kiivlikaᴢ Lu Ra J kiivelikaᴢ Li, g kiivlikkaa Lu = kiiveli
Ra kiivlikaᴢ, ain tšivee pääl isub i laulaʙ kiivitaja, istub aina kivi peal ja laulab
Lu lahzõlõ jutõllaa, što õõd niku kiivlikaᴢ, viŋkaa ääneekaa lapsele öeldakse, et oled nagu kiivitaja, vinguva häälega

kĺaattša Lu kĺaatš J-Tsv. kĺäättša ~ kĺättša Li kĺäätš Lu kĺäättsa ~ kĺäätsa Li kĺεättsa L kĺättsa P, g kĺaatšaa J kĺätsaa P subst., adj. kronu; (inimese)roju (sõimusõnana) | vn кляча (о лошади, о человеке)
J onissima isup kĺaatšaa seĺĺeᴢ Onissim istub kronu seljas
Lu kĺaattša õpõn, ku on vana ja pahain kronu hobune (on siis), kui on vana ja kõhn
Lu näd meep klomsuu niku kĺäätš õpõnõ näe, läheb jalgu taga vedades nagu kronu hobune
L siε vana kĺεättsa sa vana roju!

koirissaa²: koirissaaɢ I koerissaaɢ (I), pr koirissaan, imperf koirissiin vigurdada; koerust teha, toorutseda | vn проказить, проказничать, озорничать; хулиганствовать, грубить
mitä siä siäll koerissaat tul̆lõõkaa mis sa seal mängid (vigurdad) tulega
pojukkõizõᴅ koirissaavaᴅ kujalla poisikesed teevad väljas ulakust
siä terpiɢ, a tämä isuʙ lavõzõlla da vaataʙ kui nämäᴅ koirissaavaᴅ sina kannata, aga tema istub pingil ja vaatab (pealt), kuidas nad toorutsevad.
Vt. ka koirussaa

korjaussa: korjaussaɢ I, pr korjauʙ I, imperf korjauzi: korjaujõ I = korjauta
üφskõrt õli korjaunnup paĺĺo vät̆tšiä ükskord oli kogunenud palju rahvast
kõõs suku korjaujõ, noorikkõ issuuʙ lavvaa tağgaa kui sugulased kogunesid (pulmamajja), (siis) istub pruut laua taha
korjaummaɢ i issuummaɢ i süümmäɢ i juummaɢ i nagrammaɢ koguneme (kokku) ja istume (maha) ja sööme ja joome ja naerame
kane marjaᴅ korjauvaᴅ neid marju korjub (= koguneb korvi kiiresti)

kotonõ Lu (R-Lön.) kotonee K-Ahl., g kotozõõ = kotomõin
Lu meez on niku šaapka kotonõ mees on kodune nagu müts (= istub kodus nagu müts peas)
K suku suuri linnueni, õimo kõrkõa kotonee (Ahl. 93) rl mu linnukese suur suguvõsa, kõrge (~ suursugune) koduhõim

križuta (P), pr krišuan P, imperf krišuzin järada, närida | vn грызть, изгрызть
õrava isup puu ladvaᴢ da krišuaʙ da närip kuuzyõ kärkkiä orav istub puu ladvas ja järab ning närib kuuse käbi(sid)

kujalla Al. R L M Lu Li I kujall L M J I kujala Lu I kujalõ J kujal K-Ahl. Lu J väljas, õues | vn на дворе, на улице
Lu kurjall ilmall et saa mittää kujalla tehä halva ilmaga ei saa (sa) väljas midagi teha
J kujall jo valka väljas (on) juba valge
L meillä tšülmä kujall sõisua meil on külm väljas seista
M kujall on üvä aisu väljas on värske (hea) õhk
Lu tüttö isuʙ riheᴢ, kassa on kujal. ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
M naizikko rihez, nännät kujalla. soonirsi (Set. 19) mõist naine toas, rinnad õues? – Aampalk

kukkula¹ P M Lu J (R-Reg. L) kukkul J-Tsv., g kukkulaa J kukkula Lu J pealagi | vn темя
J peen hattu isub va kukkulaa pääll väike müts istub vaid pealael
J ku et hülkä pelamõss, ni saat kukkulaa müü kui sa ei jäta hullamist, siis saad vastu pead (pealage)
J ettee maamõz rissi, tagaa izääz rissi, kukkulõllõõ kuumõz rissi rl ette su ema rist (= ristimärk), taha su isa rist, pealaele su vaderi rist
Lu vanoil inemizil pää kukkula menep paĺĺassi vanadel inimestel läheb pealagi paljaks
J kukkulaa taguᴢ kukal
■
Lu katoo kukkula katuse hari.
Vt. ka avõkukkula, pääkukkula

kuzaiᴅ Kett. K M Kõ Lu J kuz̆zaiᴅ I kuzzaiᴅ Lu kuza·i ~ kuz̆zai M
1. kusagil, kuskil | vn где-нибудь, где-то
M moože siä kuz̆zai tširozid vai mitä võib-olla sa vandusid kusagil või mis?
I isup kuz̆zaiᴅ irree pääl ili tšiv̆vii pääl istub kusagil palgi peal või kivi peal
Kõ kuzait kujall õli oli kuskil väljas
2. (ei) kusagil, (ei) kuskil | vn нигде, негде
Lu miε en tšäünü kuzaiᴅ ma ei käinud kusagil
M täm para·iko kuza·i ep tee töötä ta ei tööta praegu kuskil
Lu soola kuzzaid ep kazva sool ei kasva kuskil
I miä õtsii sin̆nua, no en lövväɢ kuz̆zaiᴅ ma otsin sind, aga ei leia kuskil(t).
Vt. ka kuza, kuzaa, kuzaleeʙ, kuzanibut́

kõhalla: kõhall P Kõ Lu Li kõhal Lu J-Must. postp (millegi) kohal v. juures, (millegagi) kohakuti | vn напротив, против (чего-либо); под
P põlvyõ kõhall põlve kohal
Kõ naizikot sõisovat tšehsrihez irree kõhall naised seisavad keset tuba tala kohal (= all)
J noorõt issuvat lavva takan akkuna kõhal (Must. 148) noorpaar istub laua taga akna juures (kohal).
Vt. ka kõhaza

küürüzillää Lu kõveras, kookus, kühmus | vn скрючившись, скорчившись
makkaap küürüzillää magab kõveras
vaikk on tšülmä, küürüzillää isuʙ ehk on külm, (et) istub kühmus

laskõa Kett. K R L P M Kõ S Po Lu J (U V Ra Kr) laskaa Lu J laska J-Tsv. laskia (Ku) laskõaɢ I lahtšea K-Ahl. lassa P M Lu Li lassõ Lu J lass J-Tsv., pr lazzõn K U L P M Kõ J lazõn M Lu Li J lazen Ku lasõn J-Must. lazgõn P M J lazgen ~ lahtšen K-Ahl. lazzõõ I, imperf lazzin Kett. R L P M J lazin M Kõ Po Lu J lazzii I
1. (kuhugi midagi) lasta (kukkuda, valguda, joosta jne.); (alla, välja, põhja jne.) lasta; läbi lasta, lekkida; (millestki läbi, üle jne.) lasta v. ajada | vn пускать, пустить, спускать, спустить, выпускать, выпустить, опускать, опустить, пропускать, пропустить, испускать, испустить
Lu iki-lookka meressä vee juuʙ i lazõp takaz maal vikerkaar joob merest vett ja laseb (siis) maale tagasi
U siz lazzõn õluusõõ tšiveᴅ, kõõz leeväd valmid jo siis lasen õllesse kivid, kui nad on juba valmis (= kuumad)
M veeresseen tehtii puizõd risiᴅ, jõka tal̆loo piti lassa kaivoo kolmekuningapäeval tehti puust ristid, iga talu pidi (selle) kaevu laskma
M lazzõttii võra vet̆teesee lasti ohver vette
L ku pokoinikka autaa lastii lugõtõltii kui surnut hauda lasti, (siis) itketi
Lu olutta lastii botškassa kolkkii õlut lasti vaadist kappa
M pühi nenä, vad jo lazzid õhjaᴅ uulõõ päälee pühi nina (puhtaks), vaat juba lasksid ohjad (= tatinired) huule peale
Lu poolõõ maštii lastii flaakku lipp lasti poolde masti
M lahtši tšäed mah̆haassaa laskis käed rippu
M mee tšäü tšerdakallõõ i lazõ einoo al̆laa mine lakka ja lase heinu alla
Lu aŋkkuri lassaa ankur lastakse (vette, põhja)
Lu avvaan uhzõõ vai akkunaa avõõ i lazõn üvvää luhtia teen (avan) ukse või akna lahti ja lasen head (= värsket) õhku (sisse)
P tällie pajata niku tuulyõsyõ, ühess kõrvass võtaʙ, tõizõss lazzõb vällää kk talle räägi nagu tuulde: ühest kõrvast võtab (kuulda), teisest laseb välja (= ühest kõrvast sisse, teisest välja)
Lu koivuss lastii mahlaa kasest lasti mahla
K kui veripaizõ on, siz mätä laskõvaᴅ kui on veripaise, siis lastakse (lasevad) mäda (välja)
M õli mokom naizikko, kumpa lahtši vertä oli niisugune naine, kes laskis aadrit
M astia piäʙ turvotuttaa, etti eb nõisõis laskõmaa vettä astjat tuleb lasta turduda, et (see) ei hakkaks vett läbi laskma
J laadanaa lassaa lastakse (= suitsutatakse) viirukit
Ra lastii laadoniikaa suitsutati viirukiga
J brońenosts lasti põhjaa soomuslaev lasti põhja
M ko öö-itku õli lahzõll, siz lastii läpi tammaa raŋkojõõ kui laps öösiti nuttis, siis aeti (ta) läbi mära rangide
Li tätä lastii läpi stroja ta aeti läbi kadalipu
M viĺĺaa laskõaz üli groχatii vilja sarjatakse (lastakse läbi sarja)
P lyõkku õli, lazzõttii üli vaalaa oli kiik, aeti (lasti) üle võlli
2. (enesest) lasta v. heita, eritada | vn испускать, испустить, выделять, выделить, испражняться
J süätauti, rohoiss vettä lazzõʙ (lapsel on) kõhulahtisus, laseb rohelist vett
Lu meni sittumaa, näd laski gafkaa läks sittuma, näe, laskis julga
M elä las toššua ära lase tossu (= ära peereta)!
Lu vaapsalain mürkküä lazõʙ vaablane nõelab (laseb mürki)
Lu kutukala lazõb mukkuraa i niiskaa kudekala heidab marja ja niiska
P rokkalintu issuup kapusaa taimii päälee, siz lazzõp mokomaisii munõi liblikas istub kapsataimede peale, siis muneb (laseb) selliseid mune
M uharta piäb üv̆vii ihmata ja pehmittää, siz lehmä lazzõp piimää udarat peab hästi hõõruma ja pehmitama, siis lehm annab piima kätte
Lu aŋgõrja lazõb omaa razvaa angerjas annab (toidule) oma rasva
J sulkii(t) ajama, laskõma sulgima (sulgi ajama)
3. lahti v. vallali lasta | vn отпускать, отпустить, распускать, распустить
Kõ krapu lahtši rev̆voo ännää (muinasjutust:) vähk laskis rebase saba lahti
Lu ep koiraa saa lassa välillää, se on pagana koera ei saa lahti lasta, see on kuri (koer)
J volillaa laskõma vabaks laskma
L ivuuhsõd õlivad lazzõttu juuksed olid vallali lastud
L tämä tulyõ lahtši ta laskis tule(kahju) lahti
4. (kuhugi minna) lasta v. võimaldada v. lubada; (mingisse seisundisse) lasta | vn выпускать, выпустить; допускать, допустить, дозволять, дозволить; запускать, запустить
M žiivatta lazzõttii karjaa loomad lasti karja
M per̆rää iiĺaa opõzii eittsee eb lazzõttu pärast eliapäeva hobuseid õitsi ei lastud
L miä lazzin kultõzyõ kalaa vetie (muinasjutust:) ma lasksin kuldkala (tagasi) vette
L lazzõttako urvittama kas lasete urvitama?
J tšentši eb lassu tätä üüssi keegi ei lasknud teda ööbima (ööseks)
Li siä kõikki lazid õmad lahzõt koiruullõ sa lasksid oma lapsed puha ülekäte (minna)
J mašin on lastu tšäümä masin on käima lastud
Lu olud lassaa johsõmaa õlu lastakse jooksma
M ep piä laskõa lassa autuumaa ei tohi lasta last hauduma (minna)
Lu elä lazõ entä unissuma ära jää tukkuma
J põllod lastu ahossi põllud on jäetud (lastud) sööti
M lazzõttii umpõõ kase uhtomaõja lasti umbe (kasvada) see pesuoja
J johsuu laskõma (kedagi) jooksu laskma
5. (millegagi midagi) teha | vn делать, сделать, пускать, пустить
J miä veel lazzõn lõŋgaka kahs-kõlmõd ajoa ma teen lõngaga veel kaks-kolm pistet
Li sis kolpokkõ tehtii, sis sinne garnizõd ülez lastii siis tehti ahjukumm, siis sinna üles tehti karniisid
J lazz uhõrtill aukko puuri (lase) oherdiga auk
Li vein õvõssõ suuᴢ [= suuss], a isä laski munavakoi sene adraka vedasin hobust suu kõrvalt, aga isa ajas (laskis) selle puuadraga kartulivagusid
M vakoja laskõaᴢ aetakse (lastakse) vagusid
M on paĺĺo lazzõttu palkkiije, kõik rissii-rassii on palju palke maha saetud (lastud), kõik risti-rästi
J lazz linnõsõt tšäsi tšivell jahvata linnased käsikivil
Kõ lap̆paiss teen, nüd lazzõn tšiin, lõpõtan teen labakinnast, nüüd ahendan, lõpetan
M alõtsõ laskõas peigollõ kindale luuakse pöialt
6. (tekkida, kasvada, tärgata jne.) lasta | vn отпускать, отпустить (бороду), отращивать, отрастить
M on bakid laskõnnu šokkõijee päälee on kasvatanud (lasknud kasvada) põskhabeme
Lu kana avvoʙ i lazõp puipuᴅ kana haudub ja haub tibud välja
M puu lazzõb võsoja puu ajab võsusid
M rüiz jo õrastii, lahtši laivoᴅ rukis juba tärkas, ajas orase välja
P kahtši eb makaa, pupuškad jo lahtši kask ei maga, ajas juba pungad välja
P tševääll sireni algab lassaa kukkaa kevadel hakkab sirel õitsema
7. (relvast) lasta, tulistada | vn стрелять, выстрелить
M lahtši, ampu opõzõlõõ kaglaa laskis, tulistas hobusele kaela
J karjušši võtti püsüü ja laski kõlmõt paukkoa karjane võttis püssi ja laskis kolm pauku
J maalii laskõma märki laskma
L vanõp poika pani iestεä siŕkall laskõmaa vanem poeg hakkas esimesena vibuga (noolega) laskma
8. liugu lasta, (liugudes) mäest alla lasta | vn скользить, спускаться, спуститься по скользкому
L oŋko liukua lipõa, oŋko laskõa lakõa rl (vastlalaulust:) kas on libe liugu lasta (liuguda), kas on sile mäest alla lasta?
J lasõb liukua (Must. 174) laseb liugu
9. lasta, suunduda | vn пуститься, отправиться
Lu duumazimma laskõa soikkula rannallõ mõtlesime suunduda Soikkola randa
10. moondada, nõiduda | vn обращать, обратить (в кого-нибудь), напускать, напустить порчу
K nõd́d́ad lahtšivad ińeehmiizee suõss nõiad moondasid inimese hundiks
M õli meeᴢ, nõito, minuu izällee pokoinikallõõ õli laskõnnu õl̆luusõõ oli (üks) mees, nõidus, minu isale, kadunule, oli nõidunud õllesse
■
I jutõltii, viženiänä tuli poikaa lazzõʙ öeldi, (et) ristiülendamispäeval saab tuli poja
M tšimo lahtši poigad mesilane heitis peret
M tšäütii võr̆raa laskõmaa käidi ohverdamas
Lu laski telegrammaa saatis telegrammi
Li suvvaab lassa naĺĺaa armastab nalja heita
J šuutkaa laskõma nalja heitma
J karjušši lazzõb luttua karjane puhub (karja)sarve
J lazzõb barabana-keppiika trummia lööb trummipulkadega trummi
Lu lastii tanttsua löödi tantsu
Lu lahzõd laskõvat kukkurpullia lapsed lasevad kukerpalli
Li lazõb mükkülä-müllüä laseb kukerpalli.
Vt. ka lazzõskõlla

laulu Kett. K L P M Kõ Lu Li Ra J I (R Ke) laul M, g lauluu K P M Kõ Ra J laul; laulmine | vn песня; пение
Kõ kuulõ, millizee miä sillõ lauluu laulan kuula, millise laulu ma sulle laulan
Lu täl ain laulud meeleᴢ tal (on) aina laulud meeles
L kõikii laulull tultii kõik tulid lauluga
J nooristo tuli lauluikaa i nagruukaa noorsugu tuli laulu(de) ja naeruga
L laulõttii venäi lauluᴅ, i vai lauluᴅ lauldi vene laule ja vadja laule
L kaazikad laulavat pulmaa laului kaasitajad laulavad pulmalaule
J tšerikoo laulu kirikulaul
J pühää lauluᴅ vaimulikud laulud
Kett. kukõõ lauluussaa kukelauluni (= koiduni, varahommikuni)
M kuk̆kõõ lauluss nõistii ül̆leeᴢ kukelaulu peale (kukelaulust) tõusti üles
P i jeka tihi issuub suurõll birina laululla ja iga sääsk laskub (istub) suure pirinalauluga
J tõmpaab laulua tõmbab laulda, kisub laulu
R ain laulua tämä pani vai laulua ta aina laulis vadja laule
■
P senie lavvaa takann isuᴅ, senie lauluu laula vs kelle laua taga istud, selle laulu laula
Li miltäin tanttsu, mokoma i laulu vs milline tants, selline ka laul
M tämä laul on laulõttu tema laul on lauldud.
Vt. ka kukklaulu, lopulaulu, lopõzõmislaulu, lõõkkulaulu, pulmalaulu, tanttsu-laulu
Vt. ka laula, laulo, laulukkõin

lavahsimõᴅ I pl t = latti
lavahsimõᴅ, pitšäᴅ riuguᴅ õvvõza laudi, pikad ridvad siseõues (= siseõue kohal)
lavahsimõᴅ ovaᴅ õvvõza, lakkapuuᴅ ovaᴅ lauttaza laudi on siseõues, õrs on laudas
kane kolkušiᴅ võtaᴅ nõsaᴅ lavahsimilõõ; ühsi siällä isuʙ lavahsimilla i võtaʙ vassaa i sinneɢ räätoo i paaʙ need õlekood võtad tõstad laudile; üks on (istub) seal laudil ja võtab vastu ja panebki sinna ritta

leipä Kett. Ränk K R L P M Kõ S Po Lu Li J I (Ja-Len. Ra Ku) leip Ra J-Tsv. leib ~ leibe ~ leiba ~ leipe Kr Лейпа Tum. Ле́йпъ K-reg₂ Лейбъ Ii-reg₁ Ле́йбь ~ Лейпя Pal₂, g leivää K L P M S Lu Li J I
1. leivatainas; leib | vn хлебное тесто; хлеб; Lu leipää apattii leivatainast hapendati; Li taitšinaa .., leipää piäp segata tainast .., leivatainast peab segama; R emä võtti javoᴅ, setšäzi leiväᴅ taitšikaχjaa ema võttis jahu(d), segas leivataina leivaastjasse; Lu leivää sekkaa pannaa kuminaa leivataina hulka pannakse köömneid; R emä setšäzi, sõtkõ i vaaĺi leiväᴅ ema segas, sõtkus ja vaalis leivad; L tehtii leipää tehti leiba; J emä leipije teeʙ rl. ema teeb leiba (leibu); Lu piäb antaa leipiil nõissa tuleb lasta leibadel kerkida; L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui leivale pole risti (peale) tehtud (= pole enne ahju panemist ristimärki peale vajutatud), siis kratt võtab (ära); I tšühsetimmäg leipiä küpsetasime leibu; M leiväd jo ahjoza jõutuvaᴅ, tšühseväᴅ leivad saavad ahjus juba valmis, küpsevad; Ra kahs tunnia piettii ahjoz leipii kaks tundi peeti leibu ahjus; M leipä on erikoorittsa, koorõõ viskaab vällää leib on lahtise koorikuga, lööb kooriku lahti; M leipä eb ap̆piinu, tuli kohokoorittsa leib ei õnnestunud, tuli lahtise koorikuga; Li leipä õmõhduʙ leib hallitab; Lu leipä kahnõttu kõvassi leib kuivas kõvaks; Lu leiväl on kõvain pääl leival on koorik peal; Lu tänävä on leiväll sizuz nätki täna on leival sisu nätske; Lu leikkaa rohkaapi leipää, issuup paĺĺo vättšeä süümää lõika rohkem leiba (lahti), palju rahvast istub sööma; Lu suurmikkoa süüvvää leivääkaa, rooppaa süüvvää ilm leipää tangusuppi süüakse leivaga, putru süüakse ilma leivata; Kõ enäp õliᴅ ilmaa leivättä ku leipää seiᴅ rohkem olid ilma leivata, kui leiba sõid; J leivess om puutuᴢ leivast on puudus; J inemine eb elä ühe leivä-kää (Must. 154) inimene ei ela üksnes leivast; M leipä õli viis naglaa leib oli (= kaalus) viis naela; M ämmä tetši üväᴅ leiväᴅ. makuzat pöühtšiäd leiväᴅ ämm tegi head leivad. Maitsvad, kohevad leivad; Lu nii on kõva leipä, en või haukata on nii kõva leib, et (ma) ei saa haugata; Lu kuiva leipä suu reviʙ vs. kuiv leib rebib suu (katki); M kuivõnnu leipä, kõva leipä ~ Lu kahnõttunu leipä kuivanud, kõva leib; Li nättši leipä, eb õõ üvässi tšühsenü, jäi nätšissi nätske leib, ei ole hästi küpsenud, jäi nätskeks; M nättši leipä ~ J nätkiä leip ~ läntsättünnü leipä (Must. 174) ~ uusi leipä (Must. 186) nätske leib
J kohahtannu leipä (Must. 171) lahtise koorikuga leib
Lu komkikaz leipä jahuklompe sisaldav leib
M algattomalta leivältä kannikka alustamata leivalt kannikas
J kalattsi javoss tehtii valkaad leipää saiajahust tehti valget leiba
K süöttiväᴅ, siitnikka leipä suur tuotii (nad) söötsid (meid), suur püülileib toodi
J proovva uutiss (leipä) proovi uudseleiba
M χullu pää, niku tšihval leiväl pähää lüütü kk rumal pea, nagu kuuma leivaga pähe löödud
Lu õssu leipä on kõvassi soolanõ ostuleib (= poeleib) on väga soolane
Lu miä suvvaan koto leipää ma armastan koduleiba
L peremmies kõlmõll uomnikkua antõ opõzõlõ χlaarii leipää peremees andis kolmel hommikul hobusele flooruse(päeva)leiba
Lu võõraz leipä suu kulutaʙ vs võõras leib kulutab suu (ära)
J tšülää leipää on itšäv süüvve vs võõrast leiba (küla leiba) on kurb süüa
Lu rikkaa leip on karkia vs rikka leib on mõru
J viimiin leip viimane leib
J med́je jõkapäiväne leipä anna meile tänänä (meieisapalvest:) meie igapäevast leiba (igapäevane leib) anna meile täna(päev)
Po murtaaz murukkõin leipää murtakse raasuke leiba
Lu mill õli tšäes suur komu leipää mul oli käes suur tükk leiba
Lu suur pala leipää suur pala (= tükk) leiba
M lõikkaa millõ püttšü leipää lõika mulle käär leiba
M leivää kannikka on esimein pala leivässä, i viimein pala taas kannikka jääʙ leivakannikas on esimene tükk leivast, ja viimane tükk on (jääb) samuti (taas) kannikas
M Li leivää püttšü leivakäär
J leivää pala leivatükk
Lu Li leivää muruᴅ leivaraasukesed
M Lu leivää koori ~ Lu leivää kõvain leivakoorik
M Li leivää sizuᴢ leivasisu
Lu leivää koma jahuklomp leivas
M sveežaa leivää aisu värske leiva lõhn
P leivää õsa leivapätsiks kuluv tainahulk
P ko lieneb vihaa viinaa juoja, da b lie leivää tuoja (pulmaitkust:) kui (peiust) tuleb kibeda (viha) viina jooja, ei tule leiva tooja(t)
Lu leivää tšühzettäjä pagar (leivaküpsetaja)
K et kaara leipä kannikalda (Sj. 674) (sa) ei lähe leivakannikast kaarega mööda
J leip ah́jo leivaahi
2. (kasvav v. koristatud) vili | vn хлеб, хлебные злаки; зерно
M leipä kazvab nurmõlla vili kasvab põllul
L leipεä kazvattaassa kasvatatakse vilja
M kõig leipä, mikä on tšülvettü tšev̆väällä, sitä kutt-suas tõukoviĺĺa kogu vili, mis on kevadel külvatud, seda kutsutakse tõuviljaks
K varaipõõ tšülvettii, .. siz roχta b lie leiväzä (kui) külvati varem, .. siis ei tule viljasse umbrohtu
M üväd leivät kazvovaᴅ kasvavad head viljad
R jõka suvõõ koton einää leimmä, niitimmä leipää, ilazimma leipää igal suvel niitsime kodus heina, lõikasime (sirbiga) vilja, koristasime vilja
J niitettii, nõistii sitä leipää tappamaa lõigati (sirbiga), hakati (kootidega) seda vilja peksma
Lu tänävoon sain üvässi leipää tänavu sain hea viljasaagi (sain hästi vilja)
J rattiis kõik paikad leipää täünn aidas (on) kõik kohad vilja täis
I rattiza õlivat salvoᴅ, salvoloiza leiväᴅ õlivaᴅ aidas olid salved, salvedes oli vili
P kui paĺĺo leipεä panid magazõisyõ kui palju vilja (sa) magasiaita panid?
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue aastani (= uue lõikuseni) oma (viljast) leiba
M leivää pää viljapea
■
J raŋkk om võõraill leipiill õll raske on võõra leival olla
Lu leipä sool jätku leivale!
Ku ḱäükää leiväll tulge sööma!
Ränk vuvvõõ leipä aasta leib (= viimane viljavihk, mis toodi põllult koju ja pandi ikooninurka).
Vt. ka akanaleipä, haili-leipä, hlaarileipä, hätäleipä, korppuleipä, kotoleipä, kursileipä, mesileipä, mussaleipä, nisuleipä, pulm-leipä, põltoleipä, päiv́-leipä, rissileipä, roholeipä, rüizleipä, saijaleipä, savvileipä, siitnikkaleipä, taikaleipä, tšiimaleipä, tõukoleipä, uus-leipä, võχkaleipä, võileipä, õssuleipä, õzrleipä

liikahtaa (M S J Ku) liikaahtaa (J), pr liikahtaan, imperf liikahtiin S liigatada, end korraks liigutada | vn шевельнуться, шелохнуться
J üφs lehto liikahtaaʙ, kõig rahvõs katsotaa. se on uφsi mõist üks leht liigatab, kõik inimesed vaatavad? – See on uks
J noorõt kuuzõt hallõn nallõ seissaa, eväd liikaahtaa noored kuused seisavad härmatise all, ei liigata
Ku hepoin eb liikahta hobune ei liigata
M nii isub iĺĺa, što i kõrvõd eväd liikahtaa istub nii tasa, et kõrvadki ei liigu (liigata)
■
S napa liikahtii, piäp panna pata navaa päälee, siis praaviuʙ naba läks paigast ära, tuleb panna pada naba peale, siis paraneb

lofkossi Lu J-Tsv. loφkossõ Lu osavalt, oskuslikult; ladusalt | vn умело, ловко; складно
Lu se on lofkossi tehtü see on osavalt tehtud
J heenot kuuzõd ad́d́õz on lofkossi keritsettü väikesed kuused aias on korralikult (oskuslikult) pügatud
J helvetti, ku lofkossi isub opõizõ seĺĺeᴢ, niku kazakk pagan, kui kindlalt (osavalt) istub hobuse seljas nagu kasakas
J lofkossi pajattõma ladusalt rääkima.
Vt. ka lofko¹

looja¹ K-Ahl. K-Al. R-Eur. R-Lön. R-Reg. Kõ-Len. J luoja K-Al. R-Reg. loojõ J-Tsv., g loojaa R-Eur. J looja R-Reg. looja, jumal | vn создатель, творец, бог
K võta nüd jumal apiise, võta kaasa kalĺis looja (Ahl. 92) rl võta nüüd jumal appi, võta kaasa kallis looja
R olkoo tšiitettü jumala, tenattu totine looja (Eur. 32) rl olgu kiidetud jumal, tänatud tõeline [?] looja
K lõi looja lohi-kaloja (Ahl. 94) rl lõi looja lõhekalu
Kõ anto [= antõ] looja adrotšättä (Len. 225) rl andis looja kündja
J looja isub lookaa päällee, armollinõ aizaa päällee rl looja istub looga peale, armuline aisa peale
J tšüzü loojalta appia rl palu loojalt abi
J tulimmõ loojaa teetä müütä, marijaizõõ maata müütä rl tulime looja teed mööda, Maarjakese maad mööda
R looja lekko lellääsi peä peällä peäzkoltani (Reg. 13) rl looja leek leegitses [?] mu pääsukese pea kohal.
Vt. ka loojo

lookka K Ke-Set. M S Lu Li Ra J I (Kett. Ränk Kõ-Len.) lookkõ Lu Li J lookk J luokka P (K-Al. L) lùokka Po Лоокъ Tum., g lookaa M Lu Li Ra J I luokaa P
1. look | vn дуга
P jalaja puussa painaass luokkaa jalakapuust painutatakse looka
I raŋkõloilla ovad gužaᴅ, rakõttaaᴢ i gužõloissa pannass lookka rangidel on roomad, rakendatakse, ja roomadest (läbi) pannakse look
K opõzõll lookat kõikk ehitettü (pulmasõidul on) hobus(t)el loogad kõik ehitud
L luokkaz õlivad lintiᴅ looga küljes olid lindid
J tšellod ja bubentšikat trälissä lookkõᴢ kellad ja kuljused kõlisevad looga küljes
Po ženiχaa opõzõlõõ palatenttsa pannaz lùokkaasõõ peigmehe hobusele pannakse käterätt looga külge
I lookka murtu look murdus
J looja isub lookaa päällee, armollinõ aizaa päällee rl looja istub looga peale, armuline aisa peale
J mid lustit kulmõᴅ: paksuᴅ, musaᴅ, koverõd niku lookõᴅ mis(sugused) ilusad kulmud: paksud, mustad, kaarjad nagu loogad
2. vibu, amb | vn лук (для стрельбы)
L miε annan teilie luokad i siŕkaᴅ, nüt tüö hampugaa ma annan teile vibud ja nooled, nüüd te ambuge
J lookk püssü vibupüss
3. (saani) kaar (eritüübilisel laudkerega saanil oli viis kaart) | vn лучок саней
Lu saanii lookka saani kaar
4. Ränk painard, reeraami põikpuu | vn вязки дровней
■
J iko lookka on ohtogonna vassaa päivää vikerkaar on õhtul vastu päikest
J ikoo lookkõ, se võtab vette lähteesse vikerkaar, see võtab allikast vett
P jumalaa luokka vikerkaar.
Vt. ka ikalookka, ikilookka, ikolookka, ikoo-lookka, jõtši-lookka, pikilookka, ukoo-lookka
Vt. ka lookkapüssü

lurjuᴢ P Lu J, g lurjuhsõõ: lurjuhsyõ P lurjusõõ J looder, laiskvorst | vn лодырь, бездельник, лентяй
Lu lurjuz on laiska inemin, ep kehtaa tehä tüütä looder on laisk inimene, ei viitsi tööd teha
P lurjuz ep kehta tehä mitäiᴅ, vaatab üli aizaa niku pero opõnõ looder ei viitsi midagi teha, vaatab üle aisa nagu peru hobune
J kazett [= kazess] poigõss kazvop täüz lurjuᴢ sellest poisist kasvab päris looder
Lu isup ku lurjuᴢ istub (tegevuseta) nagu looder
Lu laiska ku lurjuᴢ laisk nagu looder
J aissiä lurjuᴢ, ved ep kehta menne, kuhõ lähetetä ah sa laiskvorst, ei viitsi ju minna (sinna), kuhu saadetakse (tööle).
Vt. ka loodõri

maalõõ Kett. K R U P M Kõ S Po Li J I maalyõ L P maalõ K L Lu Ra J I maale K-Ahl. maallõõ J maallõ Lu Li maall ~ maal Lu adv. = mahaa
L laatko pantii lävie tüvie maalyõ savikauss pandi läve juurde maha
Lu ku utu laskõõb maall, leeb üvä ilma kui udu laskub maha, (siis) tuleb ilus (hea) ilm
Lu lahs laŋkõz maalõ laps kukkus maha
M paŋkõ kukõrtu veekaa maalõõ pang läks veega ümber
M tämä mätäni i tuuli pani maalõõ ta (= puu) mädanes ja tuul pani maha
I groomu mokoma suuri tuõbõ, juurijekaa metsäᴅ lüüʙ maalõõ tuleb niisugune suur äike, kisub puud juurtega maast (lööb metsad juurtega maha)
K vizgattii üleelt maalõõ suur lauta visati ülevalt suur laud alla (maha)
Lu ähü päälä vana naizikkõ on, põlvissa jalgat rippuvat maalõ (Must. 158) ahju peal on (= istub) vana naine, jalad rippu (jalad ripuvad põlvist alla)
■
J jõka puu, mikä ü(v)vää viĺĺaa eb kazvata, lõikataa maalõ (Must. 153) iga puu, mis ei kasvata head vilja, raiutakse maha
Lu siiz vass tämä senee suõ ampu naganissõ maal siis alles laskis ta selle hundi nagaanist maha
P tšetä kutsuᴅ, tšetä jätäd maalyõ keda kutsud, keda jätad kutsumata (jätad maha)
Li kõig jäi maallõ midagi ei jäänud järele

maaza Kett. K-Al. P M J maaᴢ P M Lu Li Ra J Ku maas; all | vn на земле; внизу
Lu varõsõõmunat kazvavad maaᴢ, ümmürkäizeᴅ, valkaaᴅ murumunad kasvavad maas, ümmargused, valged
Lu maaz eb märtšene, veez eb uppoo. süsi mõist maas ei mädane, vees ei upu? – Süsi
Lu lahz on vatsolla maaᴢ laps on kõhuli maas
M halla on maaza hall on maas
J noh, jok tü kõiki õõtt koorõma päält maaᴢ noh, kas te kõik olete koorma pealt maas?
■
P tšünnäᴅ vai koko päivää, ize meneb etezii, ain on pää maaza, reviʙ rohta künnad (kas) või kogu päeva, ise (= hobune) läheb edasi, aina on pea maas, rebib rohtu
Lu tämä nii kõvass peltšäʙ, kõrvad on maaᴢ ta (= koer) kardab nii väga, (et) kõrvad on lidus
M pää maaz isuʙ, taitaa on gooŕaa paĺĺo istub, pea norus, vist on palju muret
Lu eestää õli rikaz i uhkaa, a nüd on pää maaᴢ enne oli rikas ja uhke, aga nüüd on (pea) norus (= alandlik)
J nenä maaᴢ (nina) norus
J vudmaa niskaa de juttu maaᴢ anna vastu kukalt ja jutul lõpp

matalalla: matalall M Lu matalala I matalal Lu adv madalal(t) | vn низко; на заходе (о солнце)
Lu päivä on matalall, ohtogo tuõʙ päike on madalal, õhtu tuleb
Lu aluz isub matalal purjelaev istub madalal(t) (= istub sügavalt vees)
Lu ku pääsko lennäʙ maata müü, maata vass, matalal, siis sooviʙ vihmaa kui pääsuke lendab maad mööda, maadligi (vastu maad), madalal(t), siis ennustab vihma.
Vt. ka matalikkõizõlla

mettsäkatti S Lu I mettsä-katti Lu I ilves | vn рысь
I mettsäkatti puu päälä isuʙ; ku inehmissä näeʙ, siiᴢ viskaup päälee i kurisaʙ, kaglassa ver̆ree juub i niin tapaʙ ilves istub puu otsas; kui näeb inimest, siis viskub peale ja kägistab, joob kaelast vere ja nii tapab(ki)

mokomain L P Lu Li Ra J mokomõin J, g mokomaizyõ P mokomõizõõ J
1. niisugune, selline | vn такой
L võra on mokomain: puhaz valkõa šiška i sis kõm kopeikkaa d́eŋgoi on šiškaza; i pannass sihee paikkaasyõ, kuss on tullu ohver on niisugune: puhas valge narts ja siis kolm kopikat raha on nartsu sees; ja (see ohver) pannakse sinna kohta, kust (häda) on tulnud
J sõnalasku on mokomain on (olemas) selline kõnekäänd
P rokkalintu issuup kapusaa taimii päälee, siz lazzõʙ mokomaisii munõi liblikas istub kapsataimede peale, siis muneb selliseid mune
Li tuuli ku puhuʙ, sis tšäsi tuõʙ mokomain niku karmina mokomain kui tuul puhub (märjale käele), siis käsi muutub nagu niisuguseks karedaks
2. samasugune, taoline | vn такой же, подобный
J mokomõin ammuz õli minukatši samasugune (äkiline) haigushoog oli minulgi (minugagi)
■
P tšen mokomain keegi

muna K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (Kett. R-Eur. Ko) Му́на K-reg₂ Ii-reg₁ Муна Pal₂ munne ~ muhna Kr, g munaa Kett. K Lu Li J Ku mun̆naa M I munnaa Po, pl munnad Kr
1. (linnu)muna; (sipelga)muna e. -nukk jne. | vn (птичье) яйцо; муравьиное яйцо и т. д.
J kana tetši munaa kana munes (tegi) muna
I kana avvoʙ mun̆nõi kana haub mune
I kana isub munõlla, isup kõlmõd näteliä kana haub mune (istub munadel), haub kolm nädalat
Lu munal on ruskulain i valkulain munal on rebu ja munavalge
J munal on õttsas polkoma munal on otsas (koorealune) tühemik
J se muna on pillaussu, tämä haizõʙ see muna on riknenud, ta haiseb
K munad õlivad eninpään aina kauniiᴅ, a troitt-sann õlivat kõltaizõᴅ munad olid lihavõtte ajal ikka punased, aga nelipühi aegu olid kollased
Lu nüd on mokoma aika, jott muna on viisaapi kannaa kk nüüd on selline aeg, et muna on targem kui kana
Li eni-päänä õli muna-mäŋko, vanad mehed veeretettii munnaa lihavõtte ajal oli muna(veeretamis)mäng (= mängiti muna(veeretamis)mängu), vanad mehed veeretasid mune (muna)
L mehed mäntšäväd munõi mehed mängivad muna(veeretamis)mängu
M aisava muna mädamuna (haisev muna)
J vana muna vana muna
M sveeža muna ~ J sveežõi muna värske muna
M uusi muna toores muna
M tšihunnu muna keedetud muna
M bolttuna muna ~ tühjä muna viljastamata muna
Lu nahka muna nahkmuna
L P kanaa muna ~ I kan̆naa muna ~ J kana muna kanamuna
Lu sorzaa muna pardimuna
Lu anõõ muna hanemuna
Lu luikoo muna luigemuna
Li gajagaa muna kajakamuna
K munaa ruuku ~ M mun̆naa kõlta ~ Lu munaa kõltolain munakollane
K L munaa valku ~ M mun̆naa valku ~ Lu munaa valkulain munavalge
Lu munaa koori ~ M mun̆naa koori ~ J muna koori munakoor
M mun̆naa või munavõi
Lu muna kakku munaroog
I siplikoo munaᴅ sipelgamunad
Li saivara on täi muna saere on täi muna
2. kartul | vn картофель
Lu tšäimmä munnaa isuttamaᴢ käisime kartuleid panemas
Li mõnikõd lastii vagod estää, sis pantii munaa mõned ajasid (lasksid) enne vaod, siis panid kartulid (maha)
Li muna tehtii varõpi i müühepi, munal, sell eb õllu nii õmmaa aikaa kartuleid pandi (kord) varem ja (kord) hiljem, kartulil, sellel ei olnud nii oma aega (= kindlat mahapaneku aega)
Lu tüttö tšävi munnaa kaivomaᴢ tüdruk käis kartuleid võtmas
Li munnaa kaivõtaa kokaakaa kartuleid võetakse (kartuli)konksuga
Li guušall pannaa vähäizee munnaa sekkaa hernesupile pannakse veidi kartuleid sekka
Li survotud munaᴅ (pudruks) tambitud kartulid
Lu ku tšihuttaa murriaa munaa, haijjuuʙ, a vesikõᴢ muna eb haijju kui keeta muredat kartulit, (siis see) laguneb, aga vesine kartul ei lagune
Lu murja muna on makuza muna mure kartul on maitsev kartul
J meill on sigaa munat keitettü meil on seakartulid keedetud
J muna kokka kartulikonks
Lu muna tšugunikka tšihuʙ kartulipott keeb
J maamunass tehtii muna kakkua kartuli(te)st tehti kartulirooga (= ahjuroog pudruks tambitud kartulitest)
3. munand, kõnek. pl. munad | vn яичко, семенник, мошонка
M mehiil on munõlaiz griizi: tšen raskassa nõsaʙ, sis pil̆laab en̆nee meestel on kubemes (munandis) song: kes rasket tõstab, see (siis) rikub oma tervise (rikub enese)
L boranall on suurõd munaᴅ jääral on suured munad
S piäb leikkaamaa munad vällä boranalla jääral tuleb munad ära lõigata
J boranaa munaᴅ jäära munad
J ärjää munaᴅ pulli munad
4. silmamuna | vn глазное яблоко
M silmäz on muna silmas on silmamuna
P silmεä munaᴅ silmamunad
5. muna, pall (näit. lumepall, puumuna jne.) | vn ком, шар (напр. снежок, снежный ком, деревянный шар(ик) и т. д.)
P kenaa mänd́ittii talvõll, õli mokoma puinõ muna puupallimängu mängiti talvel, oli niisugune puust muna
6. (juuksepalmikust kuklasse keeratud) muna, sõlm, nui | vn узел (вид женской причёски)
J kassa pletitää, muna teh́h́ää pletitakse pats, keeratakse (tehakse kuklasse) sõlm
Lu takann õli muna, ivusõd õltii tehtü ku muna taga (= kuklas) oli sõlm (muna), juuksed olid keeratud nagu sõlmeks (seatud nagu muna)
Lu ennee siottii ivusõd munnaa ennemalt seoti juuksed (kuklas) sõlme (munaks)
Ra ivusõt pantii munalõ, ivusõd õllaa munal juuksed seoti sõlme, juuksed on sõlmes
7. paise, muhk | vn нарыв, шишка
Lu kaglalõ kazvab muna kaelale kasvab paise
Lu muhku, sitä praavittaa et saa, tämä jo voozittaa kazvoʙ, a muna, se on niku tšippamuna, läsümuna, sitä praavitõtaa, mennää bolnittsaa i leikataa poiᴢ kasvaja, seda (sa) ei saa parandada, see kasvab ju aastatega, aga muhk, see on nagu paise, seda parandatakse, minnakse haiglasse ja lõigatakse ära
8. mull | vn пузырь
L kõikk vesi meni tšihumaa munõita vesi läks mulle ajades keema.
Vt. ka kanamuna, kurgõõmuna, kurkkumuna, kurkuumuna, lumimuna, läsümuna, maamuna, nahkamuna, seltšimuna, seltšämuna, silmämuna, süämuna, tšippamuna, varõhsõõmuna, vesimuna
Vt. ka suurõd-munaᴅ
Vt. ka marga, mud́d́uᴅ, muńuᴅ

murhiiza: murhiiᴢ J-Tsv. adv. = murhõllaa
isub murhiis tšäsi põzgõll istub mures käsipõsakil

mussa Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li J I (R V Ra Ku) mussõ J muss Ra J-Tsv. musse Kr Мусса Tum. Муста Pal₂, g musaa Kett. K R L P M S Lu Li J I mus̆saa M vdjI muhsa Kr
1. must, musta värvi | vn чёрный
P krapu viezä om mussa vähk on vees must
M mussa niku arappi must nagu neeger
Lu musikaz on musõpi, a joomukaz on sinine mustikas on mustem (= tumedam), aga sinikas on sinine
Li kaatsad õli painõttu musassi püksid olid värvitud mustaks
J musassi veiteʙ muutub mustaks
K mõnikaz domovikka suvaaʙ mussaa karvaa lehmää mõni majahaldjas armastab musta karva lehma
Lu mussa katti ku meeb rissi teessä, siiz üvvää elä oottõõ (uskumus:) kui must kass läheb risti üle tee, siis head ära oota
M mussa kana kauniijõ munõjõõ pääll(ä) isub. kattila (Set. 17) mõist must kana istub punaste munade peal? – Katel
J mussaa süüʙ, valkaat situʙ. mikä se on. päre mõist musta sööb, valget situb? Mis see on? – Peerg
M mus̆saa tširjava mustakirju
J silmed musad niku musat sõssõrõᴅ silmad mustad nagu mustad sõstrad
M mussa smaroda ~ Kõ mussa smaaroda ~ M Lu mussa smoroda mustsõstar
Lu mussa siplikaᴢ mullamurelane, must sipelgas
Kõ muss varõᴢ künnivares, must vares
P Lu mussa maa ~ J muss maa must muld
2. tume, must; mustjas | vn тёмный, темноватый, черноватый
P murrap tulla mussa pilvi tõuseb kiiresti (murrab tulla) tume (must) pilv
Lu musad ivusaᴅ, murja süä, valkaad ivusaᴅ, vaĺĺo süä vs tumedad (mustad) juuksed, õrn süda, heledad (valged) juuksed, vali süda
Lu tämä on musaa pääkaa ta on tumeda (musta) peaga
Lu mussa kõltanõ ämmätuššu mustjaskollane ämmatoss
3. must, määrdunud | vn грязный, испачканный, загрязнённый
P sill on tšäjed musaᴅ sul on käed mustad
J riiga ahtõja sõvad om mentü õikõ musassi reheahtja rõivad on läinud õige mustaks
Ku kattal pattaa soimaaʙ, a küled om musad molepiillᴀ vs katel sõimab pada, aga küljed on mustad mõlemal
■
Lu nii süäntüziᴅ, mahzaᴅ menti musassi nii vihastasid, (et) kops läks üle maksa (maks läks mustaks)
Lu mussa taitšina rukkijahust tainas, leivatainas
J mussa maa soomuda, mudamaa
Lu mussa pää nõgipea (nõgiseenest haigestunud viljapea)
J muss puu med́d́e maall ep kazvo eebenipuu meie maal ei kasva
I musat seemetškaᴅ päevalilleseemned
I mussa iva tungaltera
P juoltii, ett musad rässäized lentäväᴅ, tulõp tševäᴅ öeldi, et kuldnokad lendavad, tuleb kevad
M mussa räsäᴢ kuldnokk
J mussa gruza tõmmuriisikas
I musad bobuškad õlivaᴅ olid mustad rõuged
Ja mussa meri Must meri
P siz eb õlõ ahjoza tulta, mussa ahjo on kunni tämä vuhizõb rihtä müö siis ei ole ahjus tuld, leegita (must) ahi on, kuni ta (= tulekera) vuhiseb mööda tuba
Lu mussa sauna, ilma trubbaa sauna suitsusaun, ilma korstnata saun
M miε õlõn kazvannu mussaz riheᴢ ma olen kasvanud suitsutares
Lu mussa õttsa õli savurihi, tõin õli valkaa õttsa (vadja tare) korstnata pool oli suitsutare, teine (pool) oli korstnaga pool
S saunaa mussaa viittä lämmitättii köeti suitsusauna
M od́d́an musassi päivässi hoian musta(de)ks päeva(de)ks
Lu miä elän niku mussaz mettsäᴢ (pime inimene oma elu kohta:) ma elan nagu pimedas metsas
Lu meilä on kuiva pakkain, siiz on sirka ilma; kõnsa on pilveza i lunta saaʙ, siiz on mussa pakkain meil on kuiv pakane, siis on selge ilm; (aga) kui on pilves ja sajab lund, siis on must pakane
M nüt söö musalta lehmältä piimää nüüd söö musta lehma piima (= joo vett piima asemel)
I kõõs tuli sõta, meile, mussalõ väele, tuli kehno elää (Len. 286) kui tuli sõda, algas meil, lihtrahval, vilets elu
L musaa tširjaa lukõjad õlivaᴅ olid Seitsmenda Moosese raamatu lugejad
Lu mussa tširja ~ musat tširjaᴅ (tsaariaegne) keelatud kirjandus.
Vt. ka harma-mussa, perimussa
Vt. ka musõrtava, musõttava

mäntšää Ke-Set. M Kõ Ja-Len. Li (Kett. K R-Eur. L) mäńtšää (K-Ahl.) mäntšääɢ I (vdjI Kl-Set.), pr mändžän Ke mäńtšän K-Ahl. mänd́än M Kõ Li mäńd́än M mändžää vdjI I mänd́ää I, imperf mändižin Ke mänd́ii I
1. mängida (mängu, kaarte jne.) | vn играть, поиграть (в игру, в карты и т. д.)
K riigaa tüvie meemmä mäntšämää lahzõᴅ (meie), lapsed, läheme rehe juurde mängima
I lahsi on pikkõnõ, isuʙ mänd́äʙ laps on väike, istub (ja) mängib
Ja eb tšenni taho med́je kaa mäntšää (Len. 241) keegi ei taha meiega mängida
L mehed mäntšäväd munõi mehed mängivad muna(veeretamis)mängu
M meemmä mäntšämää kukõrpalloa lähme kukerpalli laskma (mängima)
M patsass mäńd́ettii mängiti pimesikku
M mäntšääᴢ karttia mängitakse kaarte
2. mängida (muusikariistal) | vn играть, поиграть (на инструменте)
M tämä sõassa tuli, siäl õppi mäntšämää rakkopilliikaa ta tuli sõjast, seal õppis torupilli mängima
M tämä aivoo üv̆vii mäńd́äp skripkaa ta mängib õige hästi viiulit
M mäńd́äb balalaikalla mängib balalaikat
I mänd́äb garmonilla mängib lõõtspilli
3. mängida (muusikariista kohta) | vn играть, поиграть (об инструменте)
I garmońiᴅ mäntšäväᴅ kõikki lõõtspillid kõik mängivad

mätäjalka M-Set. fig mädajalg, mädanenud jalg (seenel) | vn гнилая ножка (у гриба)
mätäjalka persee alla isup. obahka. tatti (Set. 18) mõist istub, mädajalg perse all? – Tatikas

noorikko K Kõ J (M Lu) nuorikko Por. (P) nùorikko Po, g noorikoo J = noorikkõ
1.
K noorikod veetii herraa tüvee pruudid viidi (esimeseks ööks) mõisniku juurde
Po mentii kosimaa nùorikkua mindi pruuti kosima
Kõ isub niku noorikko, juõllas ku laiska ain isuʙ istub nagu pruut, öeldakse, kui laisk aina istub
2.
J süntü noorikollõ tüter noorikule sündis tütar

näriä P Ra J närriä Li näriäɢ (I), pr närin P Li Ra J, imperf närizin Li J närida; peeneks närida, mäluda; ära v. katki närida v. hammustada | vn грызть, сгрызть; жевать, сжевать, разжёвывать, разжевать; перекусывать, перекусить
P õrava isup puu ladvaᴢ da närip kuuzyõ kärkkiä orav istub puu ladvas ja närib kuusekäbi
J siä saat korppua näriä, sill on noorõd ampaaᴅ sina võid koorikut närida, sul on noored hambad
I ai ku kase katti kõik̆kõõ lih̆haa näri oi, kuidas see kass (näris) on kogu liha ära närinud
P tämä jäi kĺapsaakaa sinne tšiin i näri eneltäs kattši ännää ta (= kass) jäi näpitsaga sinna kinni ja näris endalt saba ära
J näri niitti kattši hammusta niit katki!

obahka Len. K L P M Kõ S obaχka P obakka Lu J obakk Ra J-Tsv., g obahkaa M obakaa J
1. (kasvav v. värske) seen | vn гриб
M täm sei aimaa obahkaa, aimoo obahkoo, ep tahtonu omenaakaa ta sõi paljaid seeni, ei tahtnud kartuli(te)ga (süüa)
J kase obakk om maottunnu see seen on ussitanud
M va ku nüᴅ avvoʙ, taitaa tšülväʙ obahkoo vaat kuidas nüüd (ilm) hautab, vist kasvatab (külvab) seeni
J sõrajašk on üvä obakk pilvik on hea seen
Ra kanto obakk, sitä obakkaa evät süü, se on karkaa kännuseen, seda seent ei sööda, see on kibe
J tšärpeizee obakk ol lusti, muut ebõõ üvä kärbseseen on ilus, ainult (et) ei ole hea
M obahkoi soussoita tehäss tehakse seenesouste
J sakka vihm, obakk vihm tihe (udu)vihm, seenevihm
2. puravik(uline); tatikas | vn боровик; моховик
M siined õllaᴢ mokomaᴅ, näiltä ku lõikkaat kannaa vällä, siis tuõp piimä. a tõizõd on obahkaᴅ riisikad on niisugused, (et) kui neilt lõikad varre ära, siis tuleb piima; aga teised (seened) on puravikud
M valkõad obahkaᴅ, borovikaᴅ kivipuravikud, puravikud
M kaunispää obahka punapuravik
M nõmmi obahkaᴅ sametpuravikud [?]
M mätäjalka persee alla isup. obahka (Set. 18) mõist istub, mädajalg perse all? – Tatikas
M tämä meni konnaa obahkaa alaa (Set. 4) (muinasjutust:) ta läks tatika alla
3. J-Tsv. kuuseriisikas [?] | vn рыжик [?]
4. päkk, murd. seen, kühm (hobuse kabjal) | vn коленный гриб, нарост (на копыте лошади)
P grebat kazvavat kabjaa pääle vai obahka kazvaʙ päkad kasvavad (hobusel) kabja peale või {o.} kasvab.
Vt. ka aapaobahka, kahtšiobahka, nõmmiobahka, paganobahka, rüizobahka, siniobahka, sittobakka, tammi-obahka

parsi Ränk K P M Lu J I (Kõ Ja-Len.), hrl pl parrõᴅ M Kõ Lu J I parret Ja-Len. Lu-Len. parziᴅ J-Tsv. parsõᴅ [sic!] I pars, parred (rehetoa taladel asetsevad latid) | vn жердь колосника, колосники, диал. парзилы (настил из жердей под потолком в риге)
Lu viĺĺa ahõtaa parsiil vili ahetakse parsile
M parrõᴅ, näid on neĺĺä partta rääöᴢ parred, neid on neli part reas
P parsi parrõᴢ pars parre küljes
P jõka parryõ päälie pannass vihko iga parre peale pannakse vihk
P ku ahtaass üφs isup parsiill, tõin annab vihkoi kui (rehte) ahetakse, (siis) üks istub parsil, teine annab vihke (kätte)
M riiga on ahõttu, vihgoᴅ on parzilla. parrõᴅ. näit on kahstõ·ššõmõtta rehi on ahetud, vihud on parsil. Parred, neid on kaksteist
J linat pantii parsiilõõ kuivama linad pandi parsile kuivama
J riigaa parrõᴅ rehe parred
J ala parrõᴅ i ülä parrõᴅ alaparred ja ülaparred
■
J koorõma parsi koormapuu.
Vt. ka rikkaparsi

peltikko M, g peltikoo M (kuiv)käimla, kõnek. peldik | vn уборная, простор. нужник
isä meni peltikkoosõõ, isup siällä isa läks peldikusse, istub seal

põippõ Kett. K M (Kõ I) põĺppõ I, g põipõõ M tibu, kanapoeg; pardi-, hanepoeg | vn цыплёнок; утёнок; гусёнок
M piäp panna kana automaa, põippa piäp saavva tuleb panna kana hauduma, peab saama tibusid
I kana isub munõlla, isup kõlmõd nätiliä i leevät põipõᴅ kana istub munadel, istub kolm nädalat ja (siis) tulevad tibud
M kana kudrutaʙ, kutsup põippõita kana kõketab, kutsub poegi
M udgalla toožõ põipõᴅ pardil (on) ka pojad
M utkaa põipõᴅ pardipojad
M an̆nõõ põipõᴅ hanepojad.
Vt. ka kana, kukkõpõippõ
Vt. ka puipa, puipe, puippo, puippu, puuppu, põippo

põski¹ Ra J (Ii) põsk J Пызгы ~ По́ски Pal₁, g põzgõõ J, pl Пы́згытъ Ii-reg₁ põsk | vn щека
Ra varmal lahzõl pulskiat põzgõᴅ priskel lapsel on ümarad põsed
J idgõtin ihanat silmäᴅ, vetütin põzgõd vereväᴅ rl panin nutma kaunid silmad, tegin märjaks põsed punased
Ra pahaizõt põzgõᴅ, aukod õllaa põskiᴢ kõhnad põsed, põsed on aukus (augud on põskedes)
J oht on punaa põzgõᴢ rl küllalt on puna põses
J raŋkõss tüüss põzgõt evät punõtu rängast tööst põsed punaseks ei lähe
J isub murhiis tšäsi põzgõll istub mures käsipõsakil
J puna põski punapõsk(ne)
J põzgõ aukko põselohk.
Vt. ka puna-põski

päälee K R P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku pääĺee K U M päälõõ J-Al. päälie K P pεälee ~ pεälie L P pääle K R-Eur. L P M Kõ-Len. Po Lu Ra J I peäle K-Ahl. pääl Lu Li päällee Po Lu Li J pεällie L päälle Lu Li J päällä Lu-Len. pääll Lu Li päällᴀ̈ Ku Пе́ле Pal₂ K-reg₂
1. adv peale, pealepoole; ülapoole, ülespoole | vn (наречие в значении ‘на’); сверху, вверх, кверху
Li leikkaaᴢ suurõõ pütšüü leipää ja pani võita pääl lõikas suure viilu leiba ja määris (pani) võid peale
Po avvalõõ pantii puin rissi päälee hauale pandi puust rist (peale)
Lu korppus kõik rooppa ahjoᴢ, unohtin kattoa panna pääl puder võttis ahjus (kõik) kooriku peale, unustasin kaane peale panna
J siis paammõ pruntit päälee siis paneme korgid peale
P se paikka lyõkuʙ ko menet päälie see paik õõtsub, kui astud (lähed) peale
J pani χatuu lavvalõõ, ize päälee itkõmaa rl pani kübara lauale, ise peale nutma
J ize alla, adraa pääle rl ise alla, ader peale
Lu vene meni kummoo, gili tuli päällee paat läks ümber, kiil tuli pealepoole
M paŋkõ on pantu alassui, põhja päälee pang on pandud kummuli, põhi ülespoole
2. postp peale, otsa, külge, ümber, kohale, selga e. turjale, pinnale | vn на
Lu vihta kasõttii tšülmäz veez i pantii varijee tšivijee pääl viht kasteti külma vette (külmas vees) ja pandi tuliste (kerise)kivide peale (hauduma)
Li lait́joo päälee tehtii kori reele (ree peale) tehti kori
Li silmää pääl kazvop kaõ silma peale kasvab kae
J looja isub lookaa päällee, armollinõ aizaa päällee rl looja istub looga peale, armuline aisa peale
L pani sõvat kazgyõ pεälee pani rõivad kase otsa
I paŋgõt kõrõntaa päälee pantii panged pandi kaelkookude otsa
J rauᴅ naglaa päälle tallaaᴅ, jalgaa pisäᴅ astud raudnaela otsa, torkad jala katki
Lu laiva meni tšiviloo päällee laev jooksis (läks) karile (kivikari peale)
L laiva nõisi aŋkkurii päällee laev jäi ankrusse
Ra pulikaa päälee tšäärittii šiška pulga ümber kääriti lapp
Lu mill tuli nii tuska, niku pimmiä pilvi pää päälle mulle tuli nii (suur) mure nagu tume pilv pea kohale
M laska ööll meneb lehmää päälee nirk läheb öösel lehmale selga
M omenad nõisaz maa päälee kartuli(pealse)d tõusevad maapinnale (maa peale)
Ko jarvi-emä nõisi vee päälee järvehaldjas tõusis veepinnale (vee peale)
3. prep peale, pealepoole, ülespoole, pinnale | vn на
I paavat sarafanaa päälee tšiuttoa panevad sarafani särgi peale
Li jalkaa vaivattaap pääle põlvõa jalg valutab ülaltpoolt põlve
J jo on päivä päälee pud́d́ee rl juba on päike puude kohal
Lu pullot tullaa päälle vee mullid tulevad veepinnale (vee peale)
Lu varz nõizõp tšiiree pääl maa vars tõuseb kiiresti maapinnale (maa peale)
4. adv (riietumisel) selga (panna) | vn (наречие, связянное по значению с глаголом ‘надевать, -ть’)
Po venttsasõvat pantii päällee laulatusrõivad pandi selga
Lu paan penžikaa päällee i meen tšüllää panen pintsaku selga ja lähen küla peale
Po sarafana pantii pääle sarafan pandi selga
J ahass (ahtaat) tšiuttoa et pisä pääle kitsast särki (sa) ei pista selga
J paa päälee puhassa rl pane selga puhast (rõivast)
5. adv peale, kallale | vn (нападать) на
Lu pagana koira tuõb inemizele päälle kuri koer tuleb inimesele kallale
Lu ku pagana ärtšä tuõp päälle, sis piäb joossa pakkoo kui tige härg tuleb kallale, siis tuleb joosta pakku
L domovikka daavisaʙ, üöllä tulõp pεälie majahaldjas painab, öösel tuleb peale
J uni tuõp päälee uni tuleb peale
6. postp peale, kallale | vn (нападать) на
L tulõb med́d́ee riikii pεälie sõta meie riigi peale tuleb sõda
7. peale(kauba), üle, enam, rohkem | vn больше, лишним
Li miä paan vähäzee päälle ma lisan (panen) veidi peale
Li siältä tuli kahs kaartoa ja viiz niittiä pääll sealt tuli kaks pasmast ja viis niiti (jäi) üle
Li õli sata õvõssa, õli päälletši oli sada hobust, oli enamgi
8. prep peale, üle, (millestki) enam e. rohkem | vn сверх, больше чем
J pääle sene peale selle
L babuška, täm pεälie saa vuvvyõ õli vanaema, ta oli üle saja aasta (vana)
L kaukaa tultii, pεälie puolyõ saa virstaa kaugelt tuldi, üle poolesaja versta
Lu päälee saa sülee meni alussõõsõõ alkoi üle saja sülla läks purjelaeva halgusid
9. adv pärast | vn потом
Ra a pääle äessetä kahõlt piilᴅ aga pärast äestatakse kaks korda
10. prep peale, pärast | vn после
P päälee süömizee nõistii makaamaa pärast sööki heideti magama
P näteli aikaa päälie põlua nädal aega pärast tulekahju
P lehmä tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= hakkab lüpsma), kui poegib, pärast poegimist (= pärast kandmist)
11. postp peale, pärast | vn после
Ra pühää päälee pärast paastu
12. postp., temp. vastu | vn на, накануне
P valvotulõd õltii kupoĺoo üö päälee jaanituled olid vastu jaaniööd
I jovanaa päälee vastu jaanipäeva
■
Li rissi päälle (millegi lõpetuseks öeldi:) rist peale!
J issuzimma õpõzõlõ pääle istusime hobuse(le) peale (= istusime rekke)
I siä õõt ku tšebjä jalgaa päälee, joossõd rõhgaa sa oled kerge jalaga, jooksed palju
L kuoli enne, jätti minuu tšülmεä kujaa pεälie jεättümεä rl (itkust:) suri ema, jättis mu külmale (küla)tänavale (-tänava peale) külmetama
L mentii laulamaa kujaa pεälie mindi (küla)tänavale laulma
I tagosap tee pääle piisab tee peale (= teemoonaks)
I pikkõnõ lahsi süntüje maa päälee väike laps sündis maa peale (= tuli ilmale)
M kõikõllaissa rooppaa tšihutattii piimää päälee piimaga keedeti igasugust putru
Lu karttaa pelattii rahaa pääle kaarte mängiti raha peale
P mänd́ittii munõi päälie i mänd́ittii deŋgoi päälie (kaarte) mängiti munade peale ja mängiti raha peale
Lu vokid müütii kalaa päälee i rahaakaa vokke (vokid) müüdi kala eest ja raha eest
J siz issuuz nain ja katsoʙ mehee päälee siis istus naine (maha) ja vaatab mehe peale
P miε menen kaipaan sinuu päälie ma lähen kaeban sinu peale
Lu herra anti talopoigaa pääle suutoo härra kaebas talupoja (peale) kohtusse
P suuttuzin i sültšezin tämää päälie vihastasin ja sülgasin tema peale
M mitä siä minuu päälee turhaa pajatiᴅ mida sa minu peale tühja (juttu) rääkisid?
M ammassa ihob minuu päälee ihub hammast minu peale
M täm minuu päälee õõhkaaʙ ta kannab minu peale viha
J kõiki hüpätti minu päälee kõik hüppasid minu peale (= pragasid minuga)
Lu izzee teeʙ, a tõizõõ pääle juttõõʙ ise teeb, aga ajab (süü) teise peale
L miε võtan pεälliez leütεä sinuu tüttäreᴅ ma võtan enda peale su tütred (üles) leida
M parap ku vaattaiz enem päälee parem, kui vaataks (ise)enese peale
M ize on varma vaattaa päälee ise on pealtnäha tugev
I tšetä tagossaʙ tšiin, štraaffit paap pääle kelle kätte saab, (sellele) paneb trahvi(d) peale
K vooroo päälee makaaᴅ kordamööda magad
J poolõõ päälee poole peale
Lu nõissa tuulõõ pääle (purjedele) tuult peale võtta.
Vt. ka ahjopäälee, riheppäälee, ähjüpäälee, ähöpäälee, ähüpäälee

päällä² K R M Kõ-Len. Lu Li I (Kett.) pεällä L peällä R-Reg. päälle Ra J pääll K P M Lu Li Ra J päällᴀ̈ Ku päälä Len. K M Lu J I pεälä L pääl Len. K R L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku ṕääl K peel ~ pel Kr Пялля ~ Перла Pal₂ Пе́рла Ii-reg₁
1. adv peal, pealpool, ülalpool | vn (наречие в значении ‘на’); сверху
L alla on suur leipä, a pεällä on pienepi all on suur leib, aga peal on väiksem
Lu pakod alla i pitšäd lavvat päälä pakud all ja pikad lauad peal
M alla jarvi, päällä nurmi rl all (on) järv, peal (on) nurm
M kreeposti õli alla, a tšerikko päällä kindlus oli allpool, aga kirik ülalpool
Lu ku lumi on kaugaa pääl, siz avvob õrasõõ kui lumi on kaua peal, siis hautab orase
P räsäz on pääll katus on peal
Lu leiväl on kõvain pääl leival on koorik peal
K vokill on šnoorat päällä vokil on nöörid peal
2. adv seljas (rõivaste kohta, looma karvkatte kohta | vn наречие, близкое по значению к словоформе ‘надето’)
Lu naastit sõvat pääl ilusad rõivad seljas
I kamalikka õli päällä talvõll avar jakk oli talvel seljas
S karu tuõʙ, karvat pääl karu tuleb, karvad seljas
3. postp peal, pealpool, pinnal; kohal, otsas, küljes | vn на
Lu kuhjad õltii vad́d́ojõõ pääl kuhjad olid vaiade peal
Li kiikutab lassa tšäsijee pääl kiigutab last käte peal
P põlvii pääl pitelit pienennä minua rl põlvede peal hoidsid mind väikesena
M issu ühs jalka tõizõõ päällä istus, üks jalg teise peal
Lu makaz ahjoo pääl magas ahju peal
M eellä peettii mehet tšiutoo päällä vöötä enne kandsid mehed särgi peal vööd
P putška vittsoi on persie pääl kimp vitsu on perse peal
P kazvab rihez akkunaa pääl kasvab toas akna(laua) peal
Lu tämä tšäüp tšäsijee pääl tema käib käte peal
P pienet parrõd on ahjuo pääll väikesed parred on ahju kohal
M tšätšüd lahsõõkaa ripub nõikuu pääl kätki lapsega ripub vibu otsas
I mettsäkatti puu päälä isuʙ ilves istub puu otsas
P üle õli lännüü piimää pääl koor oli hapupiima peal
P täll on nii tsiire, isub niku tulisii süsii pääl tal on nii kiire, istub nagu tuliste süte peal
P tämä seizob niku nagloikaa rissii naglõttu ühie paikaa pääl ta seisab nagu naelutatud (naeltega risti löödud) ühe koha peal
Lu aluz on aŋkkurii pääl purjelaev on ankrus
4. postp kaugusel, kõrgusel | vn на расстоянии, на высоте
Lu nii õli pimiä jotti tõin tõissa et nähnü süle päälä oli nii pime, et (sa) ei näinud teineteist sülla kaugusele(gi)
Li alla on metrii päällä aukko all on meetri kõrgusel auk
5. prep peal, pealpool | vn на, над
M päällä nurmõõ pähtšizikko rl nurme peal (on) sarapik
Lu kehveli ku onõ päälä vee leetseljak (kui) on pealpool veepinda (= veepinnast kõrgemal)
6. postp paiku | vn около; под, к (во временном значении)
Lu saunaa mentii laukopään i ohtugoo pääll sauna mindi laupäeval ja õhtu paiku
■
Lu ku müü tulimma soomõss, sis koto õli põlõnnu, laḱḱa pool pääl, piti uvvõssaa alkaa ellää kui me tulime Soomest, siis oli maja (maha) põlenud, midagi polnud alles (lage pool peal), tuli uuesti hakata elama
J õmad menod õllaa pääl on menstruatsioon
K opõzõlla päällä tulõvaᴅ tulevad hobusega (= sõidavad vankril)
I päivälä vet́ tüütä tehäᴢ opõzii päällä päeval ju tehakse hobustega tööd
J ammõti pääll õlõmaᴢ ameti peal (ametis) olemas
Lu tuuli õli setskaaroo päälä tuul oli Seiskari peal
J poolõõ pääll poole peal
Ku a koer oli pääl tuulee karussa aga koer oli karust pealtuuleküljel
I taitšinaa leimmäɢ. algammaɢ tšühzettääɢ või pääl vai razvaa pääl kloppisime taina, hakkame küpsetama võiga või rasvaga
J pääl uuli ülahuul.
Vt. ka ahjopäällä, riheppäälee, riigappäällä, ähjüpäällä, ähöpäällä, ähüpäällä, ähüüpäällä

pöörimä J-Must. (Lu-Must. J), g pöörimää fig pöörlemiskoht | vn место завивания
Lu isä issub issumilla, poigat pöörivät pöörimillä, tüttäret tüvez i ladvaz? – umala kerkiät (Must. 160) mõist isa istub istmeil, pojad pöörlevad pöörlemiskohtadel, tütred tüves ja ladvas? – Humala väädid

reisi¹ P M Ja Lu Li J (Kett. Ränk K L Pi), g red́d́ee J red́d́ie P red́d́e J reijee ~ rejjee Lu Li
1. reis; (püksi)reis, -säär | vn ляжка; штанина
K suu alaa suõõ poigaᴅ, karupoigat kainaloo, revoo poigad reisii välii rl suu alla hundipojad, karupojad kaenlasse, rebasepojad reite vahele
M kahs reittä kaks (püksi)säärt
Lu štanojee reisi ~ M kaattsojõ reisi püksisäär
2. (kaariku)ais; tiisel | vn оглобля двуколки; дышло
P kui kahyõ rattaakaa on rattaaᴅ, siz on red́d́eᴅ, bõõ aizaᴅ kui on kahe rattaga kaarik, siis on {r}-d, pole aisad
M välizä on ühsi reisi, jesli pannas pari opõzia rakkõizii (hobuste) vahel on üks ais (= tiisel), kui pannakse paar hobuseid rakkesse
3. noodareis, -tiib, -pool | vn крыло невода
Lu ühell reijell üφs meez uitti ŕuukua, a tõizõll reijell tõin meez uitti, kui õltii talvi-nootall ühel noodatiival ajas üks mees ritva (jää all) edasi, aga teisel noodatiival ajas teine mees (ritva edasi), kui oldi talvenoodal
Lu nootaa perä i reijeᴅ nooda pära ja reied (= tiivad)
■
M näd isup kahzii reizii selläᴢ näe, istub kaksiratsi seljas.
Vt. ka nootaareisi
Vt. ka red́d́üᴢ, reiuᴢ

reizii M:
näd isup kahzii reizii selläᴢ näe, istub kaksiratsi (hobuse) seljas

rihi Kett. K-Ahl. K-Al. K R L P M Kõ S Po Lu Li J I (Ja-Len. V Ra Ma) ŕihi (K-Al.) rih́i (J) riχ́i U (K R M Kõ Lu) riihi Kett. Por. (Ku) riih Kr Риги Tum., g rihee M Lu Li Ra J rihie K L P rihe J-Must. riχ́ee K R rih̆hee vdjI I riihee Ku
1. (elu)maja, tare | vn дом, изба
K vanad mehed rihtä ize panivaᴅ endisaegsed mehed ehitasid elumaju ise
K nõistii salvomaa rihtä hakati maja ehitama
J om vähäize ahasuᴢ, pere suur, rihi peen on vähe kitsas: pere (on) suur, tare väike
Lu all on liiva, pääl on liiva, tšehsipaikkaz elokkaat? – rihi (Must. 159) mõist all on liiv, peal on liiv, keskpaigas (on) elanikud? – Maja
Lu kase on minuu koto, miä elän kassin riheᴢ see on minu kodu (maja), ma elan selles (siin) majas
M rihi da lautta elumaja ja laut
Lu miä savvu rihhee süntüzin ma sündisin suitsutares
V musad rihed õlivaᴅ olid suitsutared
Lu rihee irreᴅ majapalgid
J sõta sõizop, sõrmõd rissis. a se on salvomõ, rihee salvomõ mõist sõda (= sõjavägi) seisab, sõrmed ristis? – Aga see on ristnurk, (palk)maja ristnurk
J rihee χaltiain, tätä eʙ nätšünnü majahaldjas, teda ei olnud näha
Ku perennain vei ne hüvät herkud riihee lakkaa perenaine viis need head road toalakka
2. tuba, eluruum | vn комната, жилое помещение
L rihi täünεä lahsai sirkkoizyõ sisaa silmiikaa rl tuba täis lapsi ööbik-linnukese silmadega
Lu tüttö isuʙ riheᴢ, kassa on kujal. ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
M naizikko riheᴢ, nännät kujalla. soonirsi (Set. 19) mõist naine toas, rinnad õues? – Aampalk
Lu dušnikka on ahjoll toož, veitäp paarua rihessä tõmbeauk on ahjul ka, veab auru toast välja
P tulõõ emä tulõb ahjossa vällää, püörip, püörip kolpakaa pääl, häärääp, häärääb ümpärikkua rihiä litši ahjua tule-ema (= tulehaldjas) tuleb ahjust välja, pöörleb, pöörleb ahjukummi peal, askeldab, askeldab toas ringi ahju lähedal
K võttaass tuli rihee tuli võetakse toas üles (= peerg, lamp pannakse toas põlema)
S rihtä lämmitättii köeti tuba
L rihi lämpizi senes taloza selles talus köeti tuba
L ümpär rihtä mööda tuba
L rihie süämmeᴢ keset tuba
Lu kahs rihtä, a rihenneüs tšehspaikkaᴢ (majas on) kaks tuba, aga esik (on) keskel
K tõi rihi (Set. 63) (vadja elumaja) teine, puhas tuba (harilikult ilma küttekoldeta)
P tšülmäz rihes piettii talvõll ugritsaᴅ, kapusaᴅ, maamunaᴅ külmas (maja teises otsas asuvas) toas hoiti talvel (hapu)kurke, kapsaid, kartuleid
Lu rihee silta ~ Ra rihee maa toa põrand
Lu rihee kolkka toa nurk
J rihee päälüᴢ toapealne, pööning, lakk
3. rehi | vn рига, овин
■
J viska vana hlaamu rihee päälee viska vana koli toa peale (= pööningule)
I kuhõl lee staruh kazell aikaa meni rihenn et̆tee eit läks sel ajal kuhugi esikusse
J kuuliᴅ, rihen neez mikäle kolahtaaᴢ kas kuulsid, esikus kolksatas miski?
J mee too rihenn eess taaria mine too esikust kalja.
Vt. ka elo-rihi, esirihi, muss-rihi, savvurihi, takurihi, truba-rihi, tšehsirihi, tõinrihi, tüü-rihi

riiga-emä I rehehaldjas, reheema | vn дух-покровительница (риги)
riiga-emä riigaza isuʙ rehehaldjas istub rehes.
Vt. ka riiga-makko, riiganikka, riigeläi

rinnalõõ: rinnalyõ P rinnalõ K-Al. kõrvale | vn сбоку, рядом
K vahinikka issub jumalnurkkaa lavvaa tagaa, ženiχa issub rinnalõ uhzõlõ vassaa (Al. 13) isamees istub ikooninurka laua taha, peigmees istub kõrvale ukse vastu
P miε issuun sinuukaa rinnalyõ ma istun sinu kõrvale.
Vt. ka rinnaa

rokkalintu P liblikas | vn бабочка, мотылёк
rokkalinnud ovat kõltazõᴅ, mõnikkaad on valkõaᴅ, tširjavaᴅ liblikad on kollased, mõningad on valged, kirjud
rokkalintu issuup kapusaa taimii päälee, siz lazzõb mokomaisii munõi liblikas istub kapsataimede peale, siis muneb (laseb) selliseid mune

saksa M Lu Ra Kr saks J-Tsv., g saksaa M Lu Ra J
1. saksa keel | vn немецкий язык
J tunnõt-ko pajatta saksaa kas oskad saksa keelt rääkida?
2. sakslane | vn немец; M saksat tultii saksamaalta sakslased tulid Saksamaalt; M juõltii i ńemtsaᴅ, a enepää juõltii saksaᴅ (sakslaste kohta) öeldi ka n-d, aga enamasti öeldi {s}-d
3. saks | vn барин
J isub niku saks lavvaa takann istub nagu saks laua taga.
Vt. ka saksalain

seittsemeiᴢ K M seitsemeiᴢ K-Set. seitsemeeᴢ ~ seitsemees M-Set. seittsemeᴢ J-Tsv. seitsemes K-Ahl. Ke-Set. M-Set. I seittsemäiᴢ L Po seittsemääᴢ Lu seittsemäᴢ Li J-Tsv., g seittsemettemee seitsmes | vn седьмой
Li kuuᴢ päivää on ärtšipäivää, a seittsemäz on pühä kuus päeva on argipäevad, aga seitsmes on pühapäev
Li seitsee minuttia seittsemättä (kell on) seitse minutit seitsme peal
L minuu tütär isup seittsemättämäl jätažilla minu tütar istub seitsmendal korrusel
L seittsemäiz on sikamieᴢ rl seitsmes on sigamees
J seittsemez ~ seittsemäz õsa seitsmes osa, seitsmendik

selläzä Kett. L P M Kõ seĺĺäzä I selläᴢ L P M Kõ Lu seĺĺäᴢ Lu Li Ra selles Lu seĺĺeᴢ J-Tsv. seläᴢ Ku seläs Kõ-Len. adv seljas | vn верхом; на (спине) (наречие в форме ин-а от seltšä)
P isun opõzõl seĺĺäᴢ, piän arjass tšiin istun hobuse(l) seljas, hoian lakast kinni
Lu suma õli karjušil seĺĺäᴢ kott oli karjusel seljas
P pojolla on kauniš tšiutto selläzä poisil on punane särk seljas
P isub üvässi selläz niku valõttu (rõivas) istub hästi seljas, nagu valatud
Lu lehmäl on süüjät selläᴢ lehmal on söödikud seljas
Lu gorba on selläᴢ küür on seljas
■
J joonittõõp ku hullu pää seĺĺeᴢ jookseb kui hull, saba (pea) seljas
Kõ ehtizimmä möö tulla kattilois [= kattiloiss] alla, ku jo valkõat õltii meil seläs [= seĺĺäz] (Len. 213) (vaevalt) me jõudsime tulla Kattilalt alla, kui juba valged olid meil kukil

seĺĺää-nõjalla (J-Must.):
seĺĺä-nojal isub (Must. 177) istub selja najal (selg tahapoole viltu)

servä Kett. K P M Kõ Lu Li J I (R-Reg. Ku) serve ~ serv J-Tsv. sõrva K, g servää P M Lu Li J servεä P servä
1. serv, äär | vn край, рант; обочина
M vatruška on ilma päällüskoorta, va serväd on vähäkkõizõõ tšäänettü kohupiimakorp on ilma pealmise koorikuta, ainult servad on veidi (peale) käänatud
J vesi on ušattis serviikaa taza vesi on toobris äär(t)ega tasa (= ääreni)
J issahtaaz järjüü servelee (ta) istus (väheks ajaks) pingi servale
M valab niku paŋgõõ servässä (vihma kohta:) valab nagu pange servast (= nagu oavarrest)
M mee tee servää möö mine tee serva mööda
P ühs jalka om maall, tõin on avvaa serväl, autaa tõkkumizõllaa kk üks jalg on maa peal, teine on haua äärel, hauda kukkumas
P lavvaa servä laua serv
K stokana sõrvall klaasi serval
M vaŋkkuri servä vankri äär
J kaŋkaa servä kanga äär
2. äär, kallas | vn берег
P inehmiin isub lähtie servεä pεäl inimene istub allika ääres
M jõgõõ serväᴅ jõe kaldad
3. kant, maakoht | vn край, местность
K se servä on tuttu see kant on tuttav.
Vt. ka tee-sõrva, üliservä

siha K-Ahl. R-Reg. M Po Lu Li J I (K-Al. P) siχa (K-Al.) sia R-Eur., g sihaa Lu J siha J-Tsv.
1. koht, paik; ase | vn место
M issuu senelee siha-lõõ, groba kuza seiso istu sellele kohale, kus (surnu)kirst seisis
J õsa sihaa sirkullõõ rl osta koht linnukesele (sirgule)
J on kõlmõttõmaa sihalõ jo salvottu (palkhoone) on juba kolmandale kohale (uuesti üles) ehitatud
Lu tšenee siha se onõ kelle koht see on?
K ženiχa siz issub lavvaa tagaa nuorikõõ siχalõõ (Al. 30) peigmees istub siis laua taha pruudi kohale
P raskaz lahgota .. süntümä sihassa raske lahkuda .. sünnikohast
M surmaa sih̆haa et tää (oma) surma kohta (sa) ei tea
M lehmää siha lehma ase
2. (talu)koht, kodukoht | vn хутор, родной дом
M näil õli epo-eellä kazella sihalla paĺĺo poikõõ neil oli ennevanasti sellel kohal (= selles talus) palju poegi
M kazõlõõ sihalõõ tulin tulin sellele kohale (= sellesse tallu miniaks)
M hävvis siha laostus (kodu)koht
3. ase (millegi säile kunagises asukohas | vn остаток чего-нибудь в бывшем местонахождении)
M tunnup ku kassenn on kalmoi sihaᴅ tundub, et siin on kalmude asemed
M paj̆jaa siha on siεl seal on (vana) sepapaja ase
4. jälg; arm | vn след; шрам
Li jalgaa siha jalajälg
J perält ruiko liittsaa jäävvä ruiko sihaᴅ pärast rõugeid jäävad näkku rõugearmid
J aavaa siha haavaarm
Li puĺaa siha kuuliarm
5. (kuivanud) veekogu säng | vn ложе (бывшей реки и т. д.)
Lu ku enne õli jõki ja jõki on kuivõnuᴅ, on jäänü jõgõõ siha kui enne oli jõgi ja jõgi on (ära) kuivanud, (siis) on jäänud jõesäng
Lu järvee siha (kuivanud) järvesäng
6. ase, säng, voodi | vn ложе, постель, кровать
K esemeizessi vizgahtaab emä dali mindja .. sihaasõõ (dali tilalõõ) (Al. 38) (pulmakombestikust:) kõigepealt heidab ema või minia .. (noorpaari) asemele (pikali)
7. töökoht | vn место работы
J varkausõ peräss prikašikk on ajõttu sihalt väĺĺä varguse pärast on poesell (töö)kohalt ära aetud
J millin mees saap tämää sihaa missugune mees saab tema (töö)koha?
■
M χullu pää jalgolõõ eb anna sihaa vs rumal pea ei anna jalgadele asu (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad).
Vt. ka talvisiha, tšäesiha, tšäsisiha, üü-siha

silmä Kett. K-Ahl. K L P Ke M Kõ S Po Lu Li Ra J I (R-Eur. R-Reg. Ku) silm Ra J-Tsv. Kr sillme Kr Си́льмэ K-reg₂ Си́льме Pal₁ Ii-reg₁ Си́льмя Pal₁ Силма Tum., g silmää Kett. P M Lu Li Ra J
1. silm (nägemisorganina) | vn глаз (орган зрения)
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
Lu mitä silmäd eväd näe, sitä süä ep tää vs mida silmad ei näe, seda süda ei tea
Lu katso silmill, elä kõrvill vs vaata silmadega, ära (vaata) kõrvadega
Ra õma silm on kunikõᴢ vs oma silm on kuningas
J silmä on ruumõ tšüntteli vs silm on hinge peegel (silm on keha küünal)
Lu tõizõõ silmäᴢ näeʙ rikaa, a eneltä i irttä ʙ näe vs teise silmas näeb puru (= pindu), aga endal(t) ei näe palkigi
M nurmi on silmä, a mettsä on kõrva vs nurmel on silmad, aga metsal on kõrvad
J kahs veĺĺä üli õrrõõ vahitaa i hüpitää, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmeᴅ mõist kaks venda vahivad üle õrre ja hüplevad, aga teineteist ei tunne? – Need (see) on silmad
Ra silmä silmää vassaa, ammõz ampaa vassaa vs silm silma vastu, hammas hamba vastu
Lu täll õltii silmät täünnää tšüüneliitä tal olid silmad täis pisaraid
Lu ain on silmäd märjäᴅ aina on silmad märjad (= pisarais)
Li mill meni õkkain silmää mul läks (vilja)okas silma
Lu kaõ kazvap silmää, silmijee kae kasvab silma, silmadesse
Lu panõ silmät tšiin pane silmad kinni
Lu makkaap silmäd avõõ magab, silmad lahti
Lu katsop silmät piirullaa vaatab, silmad pilukil
M pani atškad silmiile pani prillid ette
Lu silmää ümpäri on valkulain silma(tera) ümber on silmavalge
J vai siä õõt silmiitt (sõkka), ku d [= ku ed] näe kas sa oled silmitu (pime), et ei näe?
Lu viihkuri pöllütäb liivaa, nät ku tuiskaab liivaa, nii silmet sõkkaaʙ vihur keerutab (tolmutab) liiva (üles), näe, kuidas tuiskab liiva, nii pimestab silmad
M vähäkkõizõõ silmäd märttüziväᴅ, i meni uni üli silmad vajusid väheke(seks) kinni, ja uni läks(ki) üle
Ra miä tänävä koko üüt en maganud i silmää tšiin en pannuᴅ ma täna terve öö ei maganud ega saanud silma kinni
Lu tämä silmäd on ühtäpäätä tširjaᴢ ta silmad on ühtepuhku raamatus (= ta aina loeb)
M õmil silmiill näin, se õli nii aźźa oma silma(de)ga nägin, (et) see asi oli nii
Lu piäb oitaa niku ommaa silmää (seda) peab hoidma nagu oma silma(tera)
Ra silmäll kattsoa õli kõlmõd metraa silmaga vaadates (= silma järgi) oli kolm meetrit
P miä näin silmii müö, etti tämä petti ma nägin silmadest, et ta valetas
P tämä tetši suurõt silmäᴅ ta tegi suured silmad (= ta imestas)
P miε tämää päälie vaatan, kõik silmiikaa sein, nii kõvassi õli iloza ma vaata(si)n tema peale, lausa silmadega sõin, nii väga ilus oli
P mene minuu silmiiss vällää mine minu silme alt ära!
P miε sinua en taho nähä silmää õttsaza ma ei taha sind silmaotsas(ki) näha
J tätä silmiistši en salli ma ei salli teda silmaotsaski
Lu se lahs kazvap silmää näheᴢ see laps kasvab silma nähes
M oottõlin, väzütin silmäd oottõõza ootasin, väsitasin silmad oodates
Ra jurma meeᴢ, näep karrua mettsäz i silmää ep plikut julge mees, näeb metsas karu ja silma(gi) ei pilguta
P sõimaz minua suut silmät täünεä sõimas mul suud-silmad täis
M näd nii õli äp̆piä, etti en täätännü kuh̆hõõ silmät panna näed, nii häbi oli, et ei teadnud, kuhu silmi panna
Ku ep sill oo häppiäät saop kahes silmäᴢ ei sul ole häbi, ütleb, kummaski (kahes) silmas
P menen pajattamaa silmäss silmääsie lähen rääkima silmast silma
M miä täm̆mää kutsun, i laa tämä juttõõp suussa suh̆hõõ i silmässä silmää ma kutsun ta (siia), ja las ta (siis) ütleb suust suhu ja silmast silma
Lu selvät silmäᴅ ~ Li sirkaat silmäᴅ selged silmad
M unõkkaat silmäᴅ unised silmad
Ra paganat silmäᴅ ~ Lu d́iikoit silmäᴅ kurjad silmad
Lu Li väärät silmäᴅ kõõrdsilmad
Lu kurraa silmä vasak silm
Lu ku mõlõpat silmät tšihkuvaᴅ, tääʙ itkua kui mõlemad silmad sügelevad, (see) ennustab nuttu
Ra kalaa silmä kala silm
Lu kana silmä .. tulõõ aikana kehnossi näeʙ kana silm .. näeb tulega halvasti
M silmää kaasi ~ Ra silmää nahka silmalaug
M silmää ripsiᴅ ~ Lu silmää ripsuᴅ ~ Ra silmää karvõᴅ silmaripsmed
Lu silmää kulmaᴅ silmakulmud
M silmää titte ~ Lu J silmää terä silmatera
J silmää valko ~ silmää valkulain silmavalge
J silmää nurkk silmanurk
Ra silmää luuᴅ põsesarnad
J silmää plikk silmapilgutus
J silmää plikk ~ silmää pilkk silmapilk, hetk, moment
J silmää piiri silmapiir, vaateväli
2. fig silm(ake), lemmik, armsam (mõrsja hellitusnimi rahvalauludes) | vn любимица (ласкательное название невесты в народных песнях)
R ösa siha silmälleni ozopaikka ainüelleni (Reg. 15) rl osta koht mu silmale, asupaik mu ainsale
R tehkaa nüt sia silmälleni kuhe issueb imoni päälle pärnäise lavose (Eur. 34) rl tehke nüüd koht mu lemmikule (silmale), kuhu istub mu armastatu, pärnase pingi peale
3. pl silmad (näo tähendusena) | vn глаза (в значении лица)
P vot tuotii nuorikkõ, tuotii nuorikkõ lavvaa tagaa, rätte silmil vaat toodi mõrsja, toodi mõrsja laua taha, rätt näo ees
M tämä on kõhallin inehmin, täm juttõõp kõhallaa silmiisee hod enelee kunikkaalõõ tema on otsekohene inimene, ta ütleb otse näkku kas või kuningale enesele
Lu nii ajap kõvassi, ni että praizgutõp silmäd roojaakaa tõisiilᴅ kihutab nii kõvasti, nii et pritsib teistel näo poriga (kokku)
K pestii silmäᴅ pesti nägu
L ku bõlõ silmät pestü, siz õlõᴅ χaamo kui pole nägu pestud, siis oled nagu hirmutis
J silmäd roojaᴢ nägu (on) must (määrdunud)
4. pl M prillid | vn очки
5. (paha, kuri) silm, silmavaade; (ära)silmamine, kaetamine | vn дурной глаз, дурной взгляд; сглаз
L etti kerεäjεä silmä ep kerttäissi rl (loitsust:) et kerjaja silm ei puudutaks (= ei näeks)
Kõ minuu vana ämmä, se kõv̆vii usko silmässi minu vanavanaema, see uskus väga silmamist (paha silma)
Po silmäss võip tulla, što piimä tulõb rahgass silma(mise)st võib tulla, et piim läheb kokku (muutub kohupiimaks)
I a naizikko, tämä vaatti i juttõõʙ: mikä kena lahsi on silla. i senessä silmässä tämä i kooli aga (võõras) naine, ta vaatas ja ütleb: mis kena laps sul on. Ja sellest silma(mise)st ta surigi
Lu kehno silmääkaa inemin tuõb vassaa paha silmaga inimene tuleb vastu
Lu täll on paha silmä, tämä sõnnaaʙ tal on paha silm, ta sõnub (ära)
6. silm, avaus, ava (milleski, näit. nõelal, kirvel jms.) | vn глазок (иглы), проушина (топора и т. д.)
M nii on peen silmä, etti en näe lütšätä (nõelal) on nii väike silm, et (ma) ei näe niiti nõela taha ajada
M peenel niglal peeni silmä peenel nõelal on väike silm
M alõzniglal õli silmä kinda(tegemis)nõelal oli silm
Lu rautvarol onõ silmä, silmä pannaa blokkii rauast kettal (= plokil) on avaus (silm), silm tehakse ploki sisse
M tširvee silmä, kuh̆hõõ isuttaaz vartta (see on) kirvesilm, kuhu pannakse vars
M omenaa silmäᴅ kartuli silmad (= iduaugud)
7. (suka-, võrgu)silm | vn петля (чулочная), ячея (сети)
Kõ sukkaa teen puikoll, eestää teen silmäᴅ sukka teen (= koon) varrastega (vardaga), esiteks teen (= loon) silmad
M ku tahot sukkaa lad́d́õpaa, piäp silmiä lizätä kui tahad laiemat sukka, (siis) peab silmi lisama
M kahs silmää teeᴅ õikõõppäi, a ühs silmä pahnuuppäi kaks silma teed parempidi, aga ühe silma pahem-pidi
M tõkutin silmää i pilazin rääoo lasksin silma (vardalt) maha ja rikkusin rea
J miä kaotan jo silmiiᴅ ma kahandan juba (suka)silmi
Lu võtõtaa ühtee silmäᴅ võetakse silmad kokku
M nõsa suk̆kaa silmä, lazzõ suk̆kaa silmä kasvata sukasilm (juurde), kahanda sukasilm
Lu võrkol on sorjat silmäᴅ võrgul on harvad silmad
Lu kurivõrkko on niku ailivõrkko, silmäd õlla vähä suurõpaᴅ tindivõrk on nagu räimevõrk(ki), (ainult) silmad on veidi suuremad
J võrkoo silmäᴅ võrgusilmad
8. laugas, mülgas, soosilm | vn озерко, окно (в болоте, не заросшее травой и имеющее сток)
Lu sooz on silmä soos on laugas
Lu ku silmää meeᴅ, siz algõd vajjoossa kui laukasse lähed, siis hakkad vajuma
P opõn vajoz lähtie silmääsie hobune vajus mülkasse
Lu lähtee silmää võit tokkua i poiz et pääᴢ laukasse võid kukkuda ja välja (sa) ei pääse
Ra soo silmä soolaugas
Ra silmä soo laukasoo
9. sügav koht, haud (veekogus) | vn омут
Li tõrvõ-jõgõz on silmäᴅ Tõrvajões on sügavad hauad
Lu silmä auta on litši rantaa merehaud on ranna lähedal
■
J etsi silmäᴅ mine minema!
P täll on silmä pittšä, näep kaukaalyõ tal on hea nägemine, näeb kaugele
Lu jääti vaa suurõt silmät pähhää sai petta (jäid vaid suured silmad pähe)
M mikä silmiiz näüttäüb ińeehmiizelee inimesele viirastub miski
J et-ko pannu silmelee mikitaa vaśkaa kas sa ei pannud tähele Mikita Vaskat?
Kõ miε tätä silmiiz en nähnü ma ei näinud teda üldse
P põlvyõ silmä põlvesilm
Lu tormii silmä tormi kese (tormi keskpunkt)
M jarvõõ silmä lahvandus, jäävaba ala järvel; jäässe raiutud auk (järvel)
I meree silmäᴅ fig mere silmad (= mülkad Itšäpäivä küla tagusel madalal soisel alal).
Vt. ka kanasilmä, kanaa-silmä, kososilmä, kossasilmä, kulta-silmä, niglaa-silmä, piirusilmä, pittšisilmä, pittšäsilmä, pulkkasilmä, põlvõõsilmä, riimusilmä, roojasilmä, rõõmu-silmä, sini-silmä, soosilmä, sukaasilmä, sõssarsilmä, tihusilmä, tinasilmä, tormi-silmä, tšüünelesilmä, vääräsilmä, õpõasilmä

silta Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I (Ku) silt J-Tsv. sillta Kr Си́лда K-reg₂ Ii-reg₁ Силда Pal₂ Силта Tum., g sillaa K P M Kõ S Lu Li J I
1. sild | vn мост
M meill on jõğgõõ silta i rih̆hee silta meil on jõe sild ja toa põrand
Lu nävät tehtii siltaa kahs päivää nad tegid silda kaks päeva
J tšehtšüläz õli suur silta, sillall tantsittii ja laulõttii keset (Jõgõperä) küla oli suur (jõele ehitatud) sild, sillal tantsiti ja lauldi
I piεb mennä ül̆lee sillaa peab minema üle silla
S meni üli tšäm̆mee sillaa läks üle Tšäme (jõe) silla
M õli tehtü niku silta, ned́d́ee pääll uhottii sõppaa (pesutiiki) oli tehtud nagu sild (= pesupink), selle (nende) peal pesti pesu
J sillaa balkõd mätänesti sillatalad mädanesid (ära)
2. põrand | vn пол
J silta õli lautoissa põrand oli laudadest
M sillaa alla ovat slega-irreᴅ põranda all on talad
K saunaz elimmä, räsäss eb õllu, siltaa eb õllu saunas elasime, katust ei olnud, (laud)põrandat ei olnud
K viskuass deŋgoi sillalõõ (pulmakomme:) visatakse raha põrandale
L tuotii sillalyõ õlkai põrandale toodi õlgi
P räštogassi pestii sillaᴅ jõuluks pesti põrandad (puhtaks)
M sõmõr-tšivellä möö pezemmä valkõita siltoita liivakiviga me peseme valgeid (= värvimata) põrandaid
S lahs isup sillall laps istub põrandal
J silta on pantu sipulissa rl põrand on tehtud sibulatest
M sorukas silta prahine põrand
M koominaza õli savvinõ silta i riigaa süämmezä mokom sama rehealuses oli savist põrand ja rehetoas oli samasugune
M rihee silta toa põrand
M saunaa silta sauna põrand
M sarajaa silta kuuri, küüni põrand
M meill on sillaa aluᴢ, menen sillaa al̆laa ja toon omenii meil on põrandaalune (kelder), lähen põranda alla ja toon kartuleid
3. laevalagi, -tekk | vn палуба
Lu laivaa silta laevatekk
■
Lu kello drilizep sillanal kell tiriseb põranda all
Lu iiri meni sillannal takaaᴢ hiir läks põranda alla tagasi.
Vt. ka puu-silta, tšehsisilta
Vt. ka silta-maa

stoolikkõin J-Tsv., g stoolikkõizõõ: stoolikkõizõ J toolike, väike tool | vn стулик
lahs isup pikkõraizõll stoolikkõizõll laps istub väikesel toolikesel

süsi K-Ahl. L P Pi Ke M Kõ Lu Ra J-Tsv. I (Kett. K-Al. R-Lön. R-Reg. Ja-Al. Kr), g süee M Lu J süe L M J, pl schüwed Kr süsi | vn уголь
Lu piäb nuuzgõtõ pärreelt süsi peerult tuleb süsi (ära) nuusata
J ripilaka tõmmõta süsii(t) ahjoss roobiga tõmmatakse söed ahjust (välja)
Lu a se, mikä jäi perrää tõrvaa, meil kutsuttii süsi; se süsi meni pajjaa, seppiil aga seda, mis jäi pärast tõrva(ajamist), kutsuti meil süsi (~ söeks); see süsi läks sepapajasse, seppadele
Lu mussõp süttä, makkõap mettä? – uni (Must. 139) mõist mustem söest, magusam meest? – Uni
J süessi põlõma söeks põlema
J süet tuhkausti söed põlesid tuhaks (tuhastusid)
Lu paaru-kattilaa lämmitettii enne algookaa i süeekaa aurukatelt köeti ennemalt halgudega ja söega
Lu sis kannaa veel kärtütetää võõnol tulõl, süsijee pääl siis kõrvetatakse (kitkutud) kana veel nõrgal tulel, süte peal
J süeka keitetä samavaraa söega köetakse samovari
Lu pärettä põlõtõttii, vesi õli alla, kuhõõ tokkuzivat tulõkkaat süeᴅ peergu põletati, vesi oli all, kuhu kukkusid tulised söed
M staruχa pani süs̆siε tulõkkaisia rehtilälee vanaeit pani pannile tuliseid süsi
P tšihvat süjeᴅ ~ Lu varit süeᴅ tulised söed
Lu sammunu süsi kustunud süsi
M kase on puin süsi, puussa see on puusüsi, puust (põletatud)
Lu tšivi süsi kivisüsi
Lu süee lastamin söe lastimine
M avattii süsi kuĺa (Set. 11) (nad) tegid söekoti lahti
M tšen täätäiᴢ, mitä min̆nuu süämmell on: siäl on pantu, niku kuumõzõt süeᴅ kes teaks, mis on minu südamel: sinna on pandud nagu tulised söed
P täll on nii tšiire, isub niku tulisii süsii pääl tal on nii kiire, istub nagu tuliste süte peal
■
M süttä jak̆kaa, jagõttii nii: isumma kõikii räätua möö, a kump on vahti, sill on süsi tšäjezä, ühelee jätäp süee; siz arvaap tšell on süsi (lastemäng:) sütt jagada, jagati nii: istume kõik reas, aga kes on otsija (vaht), sel on süsi käes, ühele jätab söe (kätte); siis mõistatab, kellel (= kelle käes) on süsi (mida antakse kogu aeg edasi).
Vt. ka tšivisüsi

süvällä: süväl Lu adv sügaval(t) | vn глубоко (наречие в форме ад-а от süvä)
aluz isuʙ süväl purjelaev istub sügaval(t vees)
kui süväl laiva isuʙ kui sügaval(t) laev istub (vees)?

süvüüᴢ P M Lu J süv̆vüüᴢ M süvüᴢ Lu Li J-Tsv. Сывысь Pal₁, g süvüü M Lu Li süvvüü Lu süvüsee J-Tsv.
1. sügavus | vn глубина
M kaivoo süv̆vüüttä viištšümmettä süültä kaevu sügavust on viiskümmend sülda
M jarvõza on kahtšümmett viis sültä süvüüttä järves on sügavust kakskümmend viis sülda
Lu süvüüttä mitattii lootaakaa sügavust mõõdeti loodiga
Li süvüü perässä on üvä kaivo, on üvä vesi sügavuse poolest on hea kaev, on hea vesi
2. (laeva) süvis | vn осадка (судна)
Lu alusõõ süvüüᴢ, kui süväll laiva isuʙ tühjältä i lastiᴢ purjelaeva süvis (on see), kui sügaval istub laev tühjalt või lastis.
Vt. ka mereesüvüᴢ
Vt. ka süvä

šofferi Lu Ku, g šofferii autojuht | vn шофёр
Ku šofferi isub mašinaza autojuht istub autos

taitaa¹ P M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku taita Lu Ra J taitõ ~ tait J vist, võib-olla | vn наверно, может быть
M pää maaza isuʙ, taitaa on goŕaa paĺĺo istub, pea norus, vist on muret palju
M siä taitaa izze võib-olla sa ise (teed)?
P siε taitaa õlid vettä võttamaᴢ sa olid vist vett võtmas (toomas)

tedrikana M S Po tedrekana | vn тетёрка
M Po on tedrikukko i tedrikana, kukkoa možno tappaa, a kana isuʙ pezäᴢ, eʙ või on tedrekukk ja tedrekana, kukke võib tappa, aga kana istub pesal, (teda) ei või.
Vt. ka tedrekana

terppiä K M Lu J (Kõ-Len.) terppiε L terppiäɢ I, pr terpin K-Ahl., imperf terppisin K-Ahl. terppizin Lu
1. (ära) kannatada, taluda | vn терпеть, стерпеть, страдать, выстрадать, переносить, перенести, выдерживать, выдержать
M miä en või terppiä, milla aivo kõv̆vii vaivattaaʙ ma ei suuda taluda, mul valutab väga kõvasti
L miltized muukad müö terppizimmä maai·lmaza milliseid piinu oleme kannatanud maailmas
I siä terpiɢ, a tämä isuʙ lavõzõlla da vaataʙ kui nämäᴅ koirissaavaᴅ sina kannata, aga tema istub pingil ja vaatab (pealt), kuidas nemad toorutsevad
J izäz ep terpi vassa panõmiss su isa ei talu vastuhakkamist
M minuu pää ep terpi varjaa löülüä minu pea ei talu kuuma leili
2. kannatlik olla, kärsida | vn терпеть
M entin vätši terpittii, ettep söötü arkõa endine rahvas oli kannatlik, (nii) et (paastu ajal) ei söödud paastuvälist toitu
Lu terppigaa kalleel päiväl, elkaa riijelkaa kannatage pühasel päeval, ärge riielge
Kõ piäp mennä, töö eb [= ep] terpi (Len. 214) peab minema, töö ei kärsi (oodata)
3. vastu pidada, kesta | vn выдержать
M kui mennä õttsaassaa, en tää, terpipko aisa kuidas jõuda (tee) lõpuni, (ma) ei tea, kas (vankri) ais peab vastu
4. tagasi tõrjuda v. hoida; (end) tagasi hoida (midagi tegemast) | vn воздержаться
Lu miä en või terppiä haikotussa ma ei suuda haigutust tagasi hoida
J nii nagrutõʙ, jot em või enepä terppiä nii ajab naerma, et ei või enam tagasi hoida
M tämä paissu itkõmaa, tämä eb võinu terppiä, että eb nõisa itkõmaa ta puhkes nutma, ta ei suutnud (end) tagasi hoida, et mitte nutma hakata

trooni J ~ -õ J-Tsv., g troonii J troon | vn трон, престол
kunigõz isup troonill kuningas istub troonil
kunigaa trooni kuninga troon

truba Kett. K L P M Kõ Lu Li J I truuba K-Ahl. druba Lu Li J (Ku) Тру́ба Tum., g trubaa P M Lu Li I trub̆baa M I drubaa Lu J Ku truvaa Lu
1. korsten, truup | vn (дымовая) труба; M ahjol on truba, katol on ül̆leel truba, missä savvu tulõʙ ahjul on truup, üleval (maja) katusel on korsten, kust suits tuleb; Lu savvurihi õli meil, trubbaa bõllu meil oli suitsutare, korstnat ei olnud; Lu ahjod õltii ilma drubija ahjud olid ilma korstnateta; Lu ühs talo õli trubaakaa, ku õlin noori üks talu oli korstnaga, kui olin noor; Lu mussa sauna, ilma trubbaa sauna suitsusaun (must saun), ilma korstnata saun; M nüt tehäz i saunaahjot trub̆baakaa nüüd tehakse ka saunaahjud korstnaga; Li truba üvässi veiteʙ korsten tõmbab hästi; J savvu eb mee drubass korstnast suitsu ei tule (= korsten ei tõmba); J lekko meeb ahjoss drubasõõ (tugeval kütmisel) läheb leek ahjust korstnasse; M trubaza on nõtši, a pliittaza on tuhka korstnas on nõgi, aga pliidi all on tuhk; I dušnikka on trubaza tehtüɢ tõmbeauk on korstnasse (= korstnajalga) tehtud; P truba tõmpaab dušnikass haizuu vällää korsten tõmbab õhuaugu kaudu haisu välja; J reppää jušk drubass, savvua ajab rihee tõmba (võta) kriska korstnajalast välja, suitsu ajab tuppa; J elä paa drubaa tšiin, iiled veel põlõvõd ahjoᴢ ära pane truupi (= siibrit) kinni, söed veel põlevad ahjus; I truba tehäss izveskassa i kirpitsassa, štoby õlisi kõrkõapi kattoa korsten tehakse lubjast ja telliskividest, et oleks katusest kõrgem; I trubaa pääle pannass kalpakka, tehtü karrassa korstna peale pannakse (korstna) vari, plekist tehtud; J mill on pittšä turvaᴢ, saan mennä katollõõ drubaa puhassamaa mul on pikk redel, saan minna katusele korstnat puhastama; J nätšüvet savvut truboissõ korstnatest paistavad suitsud; I kõõs trubassa tuup savvu, üles nõisõp savvu, kõhallaaɢ, znatšit leeb üvä ilma (rahvatarkus ilmaennustuse kohta:) kui korstnast tuleb suitsu, (kui) suits tõuseb otse üles, siis tähendab, et tuleb ilus ilm; Lu tüttö isub riheᴢ, kassa on kujal. ahjo i truba mõist. tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten; Lu lauta truba on katoo pääl laudkorsten on katusel (= korstna katusepealne osa on tehtud laudadest); M ahjoo truba (ahju) truup, lõõr; M siε õõd nii mussa niku trubaa puhassaja sa oled nii must nagu korstnapühkija; Lu truba puhassõja korstnapühkija; Lu truvaa sauna (= truvaakaa sauna) korstnaga saun
2. toru | vn (проводная) труба
Lu põhjõz õli aukko; mahhaa õli tehtü auta, trubbaa müü tuli tõrva astjaa (tõrvaahju) põhjas oli auk; maasse (tõrvaahju alla) oli kaevatud (tehtud) auk, toru mööda tuli tõrv pütti
I on dušnikka. sinnep paat samavar̆raa trub̆baa i sinnev väitäʙ, süet põlõvat samavaraza on tõmbeauk. Sinna paned samovari toru ja sinna veab (õhku ja suitsu), söed põlevad samovaris
Li karta truba plekktoru
3. (karjase)pasun, tõri (pasunakujuline toru) | vn пастушья труба
L karjušši trubittii trubaakaa karjane puhus pasunat (tõrve)
M siiz õli karjuš̆šii truba. see õli tehtü: kahs puuta hoikukkõizõd vasatikoo pantu, puisõõ, kassõõ puhhõõ on tehtü mokomad aukoᴅ, nellä vai viis aukkoa. sis toh̆hookaa on tšäärittü tšiin. vot senel karjušši ajõ karjaa siis oli karjasepasun. See oli tehtud (nii): kaks peenikest puud (oli) pandud vastamisi, puudesse .. on tehtud niisugused augud, neli või viis auku. Siis on (need puud) tohuga kinni kääritud. Vaat sellega ajas karjane karja
I paimõnõlla õli truba kaasa karjasel oli pasun kaasas
Lu popastõri õli ilma trubbaa karjuse abiline oli ilma pasunata
J dabušnikk irnuttõõb drubaka ovõiss hobusekarjus hirnutab pasunaga hobust
Lu karjušii truba karjasepasun.
Vt. ka ahjotruba, karjuššitruba, pajutruba, puutruba, vesi-druba

tsaŕ J-Tsv. tsaar | vn царь
se mi tsaŕ isuʙ, elä tõhi i sõna jutõll see istub nagu tsaar, (sa) ei tohi sõnagi lausuda

tšehsezä [?] K-Al. keskel, keskpaigas | vn в центре, в середине, посредине; kõik rinnaa issuvaᴅ, a tämä, tšen mehele meneʙ, tšehzezä [= tšehsezä?] (Al. 48) kõik istuvad kõrvuti, aga tema, kes mehele läheb, (istub) keskel.
Vt. ka tšehzellä, tšehsinää

tšen Al. Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li J I (Len. Ra Ii) ken ~ kee Ku kenn ~ ḱenn ~ ken Kr, g tšenee K M Lu Li J tšenie L P tšen̆nee M I tšennee [sic!] Lu tšene J-Tsv. Цэ́нэ Ii-reg₁, pl tšeᴅ K R P M Po tšeeᴅ Po
1. relat kes | vn кто
Lu tšen maata tšünti, se õli maameeᴢ kes maad kündis, see oli maamees (~ põllumees)
P tšen mitä tšülväʙ, sitä niitäʙ vs kes mida külvab, seda (ka) lõikab
M üvä, tšell on paĺĺo meelta pääᴢ hea, kellel on palju mõistust peas
J lesnitsa ontši turvaᴢ, tšen kui kutsuʙ redel ongi {t.}, kes kuidas kutsub
Li rüsümä tšülä põlõtõttii i kõig eläjed mentii, tšen kuhõõtši Rüsümäe küla põletati (maha) ja kõik inimesed läksid (ära), kes kuhugi
Ku ken merellᴀ̈ boo tavaᴅ, se i vaivaa boo nähᴅ kk kes merele pole sattunud, see pole ka vaeva näinud
I siällä paĺĺo vättšiä isutass maššinaa, tšellä kuhõõɢ piäb mennäɢ, sinneg i meeväᴅ seal läheb (istub) palju rahvast rongile, kes kuhu peab minema, sinna lähevadki
J tšell on lidnaa itšäve, se tulkoo med́d́ee tšülää rl kellel on linnaigatsus, see tulgu meie külasse
I ii ebõõ tšen̆neekaa pajattaaɢ ja pole, kellega (vadja keelt) rääkida
J arvaa, tšell on arva (ära), kellel on
K tšen sukkaa, tšen soojaa tšiuttua, tšen vöötä tetši kes tegi sukka, kes sooja särki, kes vööd
P tševääl pojokkõizõd i tüttärikkõizõᴅ pantii võikukka lõugaa allõ, vaatõtti, tšen kui paĺĺo õli võita süönnüᴅ kevadel poisid ja tüdrukud panid võilille lõua alla, vaatasid, kes kui palju oli võid söönud
M viiχ́teri meneʙ, tšelt kuhjat tšelt katod veeʙ tuulispask läheb, kellelt viib kuhja, kellelt katused
P mõizanikka kopitti kõikk tšed nõisõvad naimaasyõ da meneväd mehelie mõisnik kutsus (kogus) kokku kõik, kes hakkavad abielluma ja lähevad mehele
Lu tšen kõig nagrud nagrõʙ, se kõig idgud idgõʙ vs kes kõik naerud naerab, see kõik nutud nutab
Lu tšell on jano, sell on jalgaᴅ vs kellel on janu, sellel on jalad
Li tšenee jalga šlapsõʙ, senee suu šmaksõʙ vs kelle jalg tatsub, selle suu matsub
M tšen tääb mitä näissä tuõb valmiissi kes teab, mis neist välja tuleb
M nävät tultii tšet kussa nad tulid mitmelt poolt (kes kust)
Lu piti ettsiä einä, tšen praavitti tuli otsida rohi (taim), mis tegi terveks
2. interrog kes | vn кто; Kõ tšen siä õõᴅ kes sa oled?; Li tšen tuuʙ kes tuleb?; L tšenie sõnat tarkõpaᴅ rl. kelle sõnad (on) targemad? M tšen̆nee kase tara iloza rl. kelle (oma) on see ilus aed?
M tšen̆nee pää eel siä laulaᴅ (kui kana laulab, siis öeldakse:) kelle pea (mahalöömise) eel sa laulad?
M tšen̆nee voitto kelle võit?
M tšellee vaj̆jaa on kellele on (seda) vaja?
Lu tšen tunnõp tšihuttaa olutt kes oskab õlut teha (~ pruulida)?
J tšen siäll minuu rihez on kes on seal minu toas (majas)?
J tšenee kase tšülä kuluinõ pantu ku paja pahainõ rl kelle poolt on rajatud see vilets küla nagu kehv (sepa)paja?
Lu tšetä mennää kossii kellele minnakse kosja (keda minnakse kosima)?
K tšeneesee on poika kellesse poeg on (läinud)?
J tšenee perususs mis päritolu (kelle suguvõsast ta on)?
3. keegi | vn кто-то; кто-либо; кто-нибудь
M kui tšell vaivatap silmiä, siz mennäs sinne võrottamaa kui kellelgi on silmad haiged, siis minnakse sinna (allika juurde) ohverdama
L mitä tšell õli mida kellelgi oli
K tšen meni mehelie nii idgõttii (kui) keegi läks mehele, siis itketi (= lauldi itku)
P tšen koton makaᴢ keegi magas kodus
M meil vot nii, ku koolõp tšen, siz mõnikkaad aivoo pellätäs pok̆koonikkoo meil on nii, (et) kui keegi sureb, siis mõned väga kardavad surnuid
M kui õli tšetä peressä kotonn, siz jäin sinne kui kedagi perest oli kodus, siis ma jäin sinna (ööseks)
I a ku põlõtap tšen da roojõkas meeʙ ni sis rõhgaa niglavaᴅ aga kui keegi suitsetab ja läheb (mesipuud vaatama) räpasena, siis (mesilased) nõelavad kõvasti
M tšel leeʙ kui näüttäüʙ, nii süvväss kuidas kellelegi meeldib, nii süüakse
Ra tšel lee alki kokottaa keegi hakkas koputama
P tšen mokomain keegi
J tšetä ni buit kaĺĺuma kedagi hüüdma
4. (mitte) keegi | vn никто
M tšen ep tiitännü keegi ei teadnud
Lu ved́ tšellä eväd õõ ühellaajõzõt tuzgõᴅ kõigil (kellelgi) pole ju ühesugused mured
Lu jumala, mokomaa tautia elä anna ni tšelle jumal, niisugust haigust ära anna mitte kellelegi.
Vt. ka ebnii-tšen
Vt. ka tšempa, tšeŋka, tšenleeʙ, tšenneiᴅ, tšenni, tšen-nibu·it, tšenniiᴅ, tšentši, tšentšäi

tšünnespää Ra = tšünnärpää
isub lavvaa takan, tšäsi põzgõlla i tšünnespää lavvalla istub laua taga, käsipõsakil (käsi põsel) ja küünarnukk laual

tulinõ K L P M Kõ Lu tulin P M tuliin J-Tsv., g tulizõõ M tulizyõ P tuliizõõ J
1. tuli-, tule-, tuletaoline, tulekarva | vn огненный, огневой
L taivas kummittyõb üöl, tulizõt sampaad meneväd mõnyõ puolyõ taevas on öösel virmalised, tulesambad lähevad mitmele poole
P vaata, tulizõt sätiet karizõvad maalyõ vaata, tulesädemed langevad maha
Lu para õli pittšä i tulinõ kratt oli pikk ja tulekarva
Kõ lemmüs trubaasõõ laskõuᴢ, niku tulinõ šara kratt laskus korstnasse nagu tulekera
2. tuline, kuum | vn горячий, жаркий, знойный
M tšuguna pannas tulisõõ ahjoo malmpott pannakse tulisesse ahju
M suppi on tšihva, on tulin supp on kuum, on tuline
M nii pamastutti kõrvalõõ, kõik kõrvalehod mentii tulizõssi nii andis vastu kõrvu, (et) kõrvalestad läksid lausa tuliseks
P täll on nii tšiire, isub niku tulisii süsii pääl tal on nii kiire, istub nagu tuliste süte peal
3. tuline, äge | vn яростный, неистовый
J tuliin ja ättšü meeᴢ tuline ja äge mees
J väliss tuõp tuliin tusk õma maat nähä vahel tuleb tuline igatsus oma (kodu)maad näha
J tuliin irmuᴢ tuline hirm
J tuliin hätä tuline (suur) häda
J tuliin viha tuline (suur) viha
J tuliin ark tuline (väga) arg

t́ütterkka Ke tüttarka ~ tüttärk~ tütterk ~ tüterk Kr, g t́ütterkaa
1. tütar | vn дочь
Kr temma tüterk ihsub temma tüwen tema tütar istub tema juures
2. Ke tüdruk | vn девушка, девочка.
Vt. ka tütär, tüttärikko

tüttö K R L P Kõ-Len. S Lu Li Ra J (M) t́śüttö Ku Тютте Pal₁, g tütöö Lu Li J tütüö K t́śütöö Ku
1. tüdruk, tütarlaps, neiu, tüdruk(uke) | vn девушка, девочка, девка
Lu kõik müü tšäütii splaavaᴢ, naizõd i tütöt tšäütii splaavaᴢ me kõik käisime (palgi)parvetusel, naised ja tüdrukud käisid parvetusel
Lu näd ihassu, meijjee poigal näüttiis se tüttö näe, armus, meie pojale meeldis see tüdruk
Lu kumpa tüttö on kozittu, se on pulmijõõssaa kihlolliin tüdruk, kes on kositud, see on pulmadeni mõrsja
J tütöll piäb õll õma kunni tüdruk peab oma au hoidma (tüdrukul peab olema oma au)
Lu tüttö isub riheᴢ, kassa on kujal? ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
Lu tüttöjee tüven tšävvä ehal käia (tüdrukute juures käia)
Li lustiu kautta tämä on esimein tüttö tšüläᴢ ilu poolest on ta esimene tüdruk külas
Ku parep on hüvää t́śütöö ikkun nallᴀ maatᴀ, ko pahaa t́śütöö kainaloᴢ vs parem on hea tüdruku akna all magada kui halva tüdruku kaenlas
Ku perednikaa tokut́śid eessᴀ̈, t́śüttönnᴀ̈ lahzee teeᴅ kk (kui) pillasid põlle eest, teed tüdrukuna lapse
Lu parõp on märännü tütöö elo ku naizõõ üvä elo vs parem on vilets tüdrukuelu kui naise hea elu
Lu kõikkaa noorõpi jäi tütössi kõige noorem (tütar) jäi tüdrukuks (= vallaliseks)
J miε jäintši vanass tütöss ma jäingi vanatüdrukuks
Lu tüttö ku onõ jo rohkaap kõlmõtšümmettä vootta, siiᴢ jutõllaa: helähtänüt tüttö kui tüdruk on juba üle kolmekümne aasta vana, siis öeldakse (tema kohta) vanatüdruk
2. tütar | vn дочь
I emä lugõttõli i tüttö lugõttõli (pulmas) ema itkes ja tütar itkes
M möö nõisimma veel elämää i tetšemää tüttöjä me hakkasime veel (koos) elama ja tütreid tegema
Lu tütöt pitävät tätä kehnossi vaariᴢ tütred ei hoolitse tema eest
Lu näil õli kõlmõt tüttüä neil oli kolm tütart
Lu minuu tüttö minu tütar
J no kül miä nüt saan kunigaa tütöö enelee, mehele no küll ma nüüd saan kuningatütre endale naiseks
J isä meni aptekkii tooma tütöle ĺekarstva isa läks apteeki tütrele rohtu tooma
Lu õlimma saattamas tädii tüttöä olime saatmas täditütart.
Vt. ka ennetüttö, kazvo-tüttö, naisotüttö, ristüttö, vanatüttö, võõras-tüttö
Vt. ka tüttärikko, tütär