[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

ihala J ihalõ Lu J, g ihalaa J ilus, kaunis | vn красивый, пригожий, красный
Lu se on ihalõ inemin see on ilus inimene
J idgõtõmmõ ihalaa tütöö rl paneme nutma kauni tüdruku
J pääsko-lintu, päivä-lintu, se ihalõ ilma-lintu rl pääsulind, päevalind, see ilus õhulind

iloin Len. J-Tsv. Илоинень Pal2, g iloizõõ J
1. rõõmus, lõbus | vn радостный, весёлый
J ku lahs on terve, ni tämä ain on iloin niku ḱiuru kui laps on terve, siis on ta alati rõõmus kui lõoke
2. ilus | vn красивый
kase virsi on iloin (Len. 208) see laul on ilus

iloza Kett. K R-Reg. L P M Kõ S Po Lu J iloᴢ M Kõ iiloᴢ M И́лоза K-reg2 Илоза Pal2, g ilozaa L J
1. ilus | vn красивый
K oi pietäri iloza lidna õli oi, Peterburi oli ilus linn!
K kauniss i kukkajeekaa tüttärikkua peettii ilozass jumekat ning punapõselist tüdrukut peeti ilusaks
M päältä on iloza vaattaa, a alta õhsõnõmaa tšäänäʙ vs pealt on ilus vaadata, aga alt ajab oksendama
niität partaa vällää, etti õlõizid ilozap ajad habeme maha, et oleksid ilusam
S iloza paikka meill on meil on ilus (maa)koht
Lu kurissunõõd eväd õõ ilozaz ilmaᴢ poonud pole taevas (ilusas ilmas)
L maailmaa iloza ilmatu ilus
2. lõbus, rõõmus | vn весёлый, радостный
volod́a, kala iloza, kala iloza aukolain (Len. 225) rl Volodja, lõbus kala, lõbus kala havikene.
Vt. ka ilokaᴢ

kauniᴢ Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I (Salm2 R Ke Ko) kaunis K-Ahl. R-Eur. R-Reg. Ка́унисъ K-reg2 Ii-reg1 Ка́унись Pal2 Кавнисъ Tum., g kaunii Kett. K M Kõ S Po Lu Li Ra J I kaunee Ke Lu J Ko kaune J
1. punane | vn красный
J kuko arjõ oŋ kauniᴢ niku veri kuke hari on punane nagu veri
Lu se on kauniz niku borkkan see on (näost) punane nagu porgand
Lu tulõkõs süsi, veel on kauniᴢ tuline süsi, veel on punane
Lu oomnikoss päivä ku on kauniᴢ, tääp tuulta; ohtõgoss laskõõp päivä kauniiss, se tääb üvvää ilmaa kui hommikul on (tõusev) päike punane, (see) ennustab tuult; (kui) õhtul loojub päike punasena, see ennustab head ilma
M ül̆leeltä, ülelehto on roh̆hoinõ, a alta on kauniilõõ pealt, lehe pealmine pool on roheline, aga alt on punane
M tšiutoo pihad õltii pilutõttu kauniilla, i sinisiillä i rohois̆siilla särgi õlapealsed olid välja õmmeldud punas(t)ega ja sinis(t)ega ja rohelis(t)ega (= punaste, siniste ja roheliste niitidega)
P enipään kraazgattii kanaa munat kauniissi lihavõtete ajal värviti kanamunad punaseks
Lu rautaa pietää tulõᴢ, kunniz meep kauneessi rauda hoitakse (peetakse) tules, kuni läheb punaseks
Lu silla on äppiä, menit kauniissi sul on häbi, läksid (näost) punaseks
K tuli kukkõ da ŕäägahtii lävellä: miä tulõn kauniit saappugad jalgas, kauniš šĺääppi tuli kukk ja hüüatas lävel: mina tulen, punased saapad jalas, punane kübar (peas)
M meez meep teetä möö kauniz naappa pää päällä. kukkõ (Set. 16) mõist mees läheb mööda teed, punane kauss pea peal? – Kukk
K kauniss kiisseliä tšihutõttii keedeti punast kisselli
M on naasti niku kauniz omena on ilus nagu punane õun
Lu sel inemizel õllaa kauneet šokaᴅ sel inimesel on punased põsed
J kauniz vaski punane vask
Lu kaunis savi punane savi
M kaunis smaroda ~ Lu kaunis smoroda ~ J kaunis sõssõr ~ kauniz marjõ punane sõstar
kaunis kleeveri ~ Lu kauniz ärüᴅ ~ J kauniz ärükukka punane ristikhein, punane härjapea
J kaunis sipp(e)likaᴢ punane sipelgas
J kauniz viina punane vein
M pekki i kauniz liha pekk ja tailiha
I kaunis griba (Len. 286) punapuravik, haavapuravik
Lu kimmiä kauniᴢ ere-, krellpunane
2. subst., hrl pl punased, kommunistid | vn красные, коммунисты
kase õli kaunie ja valkõe sõta aika (Len. 212) see oli punaste ja valgete sõja aeg
K se õli siis ku kauniid da valkõat tappõlivaᴅ see oli siis, kui punased ja valged sõdisid
M kaunii aikannaa ~ Po kaunii aikann punaste (= nõukogude) ajal
3. kaunis, ilus | vn красивый
K kauniz on kala jõgõza, med́d́ee veĺĺe veel kauniipi (Al. 45) rl kaunis on kala jões, meie vend (= peiu) veel kaunim
L kauniiss kazvatiᴅ rl kauniks kasvatasid
L vai sinua vart eb õlõ päivεä kaunissa kas (või siis) sinu jaoks pole kaunist päikest?
P kõvass kauniiᴢ väga ilus, imeilus

L lehmäd on kauniilla lehmad on punataudis
I läpi tšül̆lää meeʙ, kaunis sarafana, tätä niin i narrittii kutsuttii läheb läbi küla, punane sarafan (= külaluud, klatšimoor, keelekandja), teda nii narritigi, kutsuti
M kazvaass kauniit pääᴅ kasvavad punapuravikud.
Vt. ka mussakauniᴢ, tumm-kauniᴢ, vaaliakauniᴢ

kena¹ Lu J I, g kenaa Lu J kena J
1. kena, ilus | vn миловидный, хорошенький, пригожий
I a naizikko, tämä vaattõ i juttõõʙ: mikä kena lahsi on silla aga naine, tema vaatas ja ütleb: kui (mis) kena laps sul on
Lu kena inemin kena inimene
I kena paikka kena paik
Lu kena poika ilus poiss
Lu kena tüttö ilus tüdruk
Lu kena õpõin ilus hobune
I kenad ĺeĺoᴅ ilusad lilled
2. J-Tsv. sale, sihvakas | vn стройный
J med́d́e tüttö kenap ted́d́e tüttöä meie tüdruk on teie tüdrukust sihvakam
3. J-Tsv. edev, keigarlik | vn франтовской, щеголеватый
J kats mit kenad ja uhkat poigõᴅ vaat, kui (mis) edevad ja uhked poisid.
Vt. ka kenukkõinõ

korõa K-Al. P kor̆rõa M korrõa Li korrea ~ korria ~ korjaa Lu, g korõa: korrõa Li
1. uhke, suureline | vn гордый, надменный
K tämä on korõa, ešto ženiχamies on ta on uhke, et on peigmees
M nii on kor̆rõa, nen̆nää nõsab ülepäss entäᴢ on nii suureline, ajab nina püsti (tõstab nina enesest kõrgemale)
M kor̆rõa inehmiin uhke inimene
2. tore, ilus | vn прекрасный, красивый
Li menimmä korrõit tüttöit kossii läksime toredatele tüdrukutele kosja (toredaid tüdrukuid kosima)

lusti Lu Li Ra J lust́śi ~ lust́śɪ Ku, g lustii Li Ra J lust́śii Ku
1. ilus, nägus, kena | vn красивый, пригожий
J miä paan eĺmivirgaa kaglaa, meen tšülää, la minnua katsota, kui miä õõn lusti ma panen helmekee kaela, lähen külasse, las mind vaadatakse, kui ilus ma olen
Ra se on nii lusti, kõik silmät häikezi see on nii ilus, lausa silmad pimestas ära
Ku mikä sis hään nii lust́śɪ. niisammaa nenän nall oŋ kahs aukkoa kui muillakkɪ mis ilus ta siis nii on. Niisama on nina all kaks auku kui teistelgi
J kase poik paĺĺoa lustip ku tõin see poiss on palju ilusam kui teine
J keskoliiŋ kikki-nenä väliss on õikõ lusti keskmine püstnina (= nöbinina) on vahel õige kena
J tšärpeizee obakk ol lusti, muut ebõõ üvä kärbseseen on ilus, aga ei ole hea (= ei ole söödav)
Lu õli lusti tüttö oli ilus tüdruk
Ra musat kulmõᴅ, kaunõt põzgõᴅ, ivusõt tšikkarõᴢ, valkaad ampaaᴅ, tämä on lusti inimin mustad kulmud, punased põsed, juuksed käharas, valged hambad, ta on ilus inimene
Ra ümmärkõizõõ liitsaakaa on lusti inimin ümara näoga (inimene) on ilus inimene
J lustii liitsakaa inimin ilusa näoga inimene
J tõi tällee kõig lustit sõvaᴅ tõi talle kõik ilusad rõivad
J lusti hoŋgõkõᴢ metts ilus palgimets
J lusti ilm ilus ilm
2. ilu | vn красота
Li mokomaa lustia miä en õõ nähnü niisugust ilu ei ole ma (varem) näinud
Ra lustii peräss ~ Li lustii kautta ilu pärast
3. lust, rõõm | vn веселье, радость
J lusti on luita liikutõlla rl lust on luid liigutada (= tööd teha)
J lustii peräss inimin sõttaa eb menneiᴢ lusti pärast inimene sõtta ei läheks

J lustia luuta obõnõ (Must. 175) head konti hobune (orig.: hyvässä kunnossa pysyvä hevonen)
J helvetti, ku siäll lustia lüüvvä pagan (võtaks), küll seal lüüakse lusti
J meet taaz ohtõgossi naapurii lustia pitämä lähed jälle õhtuks naabri juurde lõbutsema (lusti lööma)
J lustia ajama lõbusõitu tegema, lusti sõitma.
Vt. ka lustiuᴢ

murõa K-Ahl. P mur̆rõa M murrõa ~ murria ~ murja Lu
1. mure (kartuli kohta); pehme, pude(nev) (mulla, pinnase kohta) | vn мучнистый, рассыпчатый (о картофеле); мягкий, рыхлый (о земле, почве)
Lu murria maamuna laukõõʙ mure kartul laguneb (keetmisel)
Lu murja muna on makuza muna, vesikõz muna eb õõ makuza muna mure kartul on maitsev kartul, vesine kartul ei ole maitsev kartul
P murõa ja rapõa mure ja rabe
M mur̆rõa maa pehme muld
2. fig pehme, õrn (südame kohta) | vn нежный, мягкий (о сердце)
Lu valkaad ivusõᴅ, vaĺjo süä, musad ivusõᴅ, murria süä vs valged juuksed, vali süda, mustad juuksed, õrn süda
3. K-Ahl. ilus | vn красивый

naasti L M Lu J, g naastii L Lu J ilus, kaunis, kena, nägus | vn красивый, приглядный, миловидный
M ai ku tämä on naasti tüttö oi kui ilus tüdruk ta on
Lu maailmaa naasti meeᴢ ilmatu (= väga) ilus mees
J irmuz naasti väga ilus (hirmus ilus)
Lu naastit sõvat pääl ilusad rõivad seljas
Lu koto on naastill kraazgall kraazgõttu maja on ilusa värviga värvitud
Lu tänävä on naasti ilma täna on ilus ilm
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti savipilli põletati ahjus, siis tuli tugev ja ilus
Lu päält kattsoa on naasti, a eʙ mahzõ mittää pealt on kena vaadata, aga ei ole midagi väärt (ei maksa midagi)

tšäpiä K P M (Al. R) tšäp̆piä M I vdjI Ma tšäbijä [sic!] L tšäpeä ~ tšäpõa K-Ahl. ilus, kaunis, nägus, tore, kena, meeldiv | vn красивый, прелестный; приятный, милый
I siä õõt tšäp̆piä sina oled ilus
P šokat kauniiᴅ i ... tšäpiäpät kõikkiä (~ -ia) rl põsed punased ja ... kõigist kaunimad
K tšäpiällä tšägoo kukkumizõlla (Al. 49) rl kauni käokukkumisega
R kalakauhtana kainalossa, tšäpiä rätti tšäesä (Eur. 33) rl peiukaftan kaenlas, ilus rätt käes

uhkõa K-Ahl. P M I uhkea R-Lön. uhkaa Lu Li Ra J uhkia (Ku), g uhkõa: uhkaa Ra J
1. uhke; upsakas, ülbe, iseteadlik | vn гордый; надутый, спесивый
P tämä on nii uhkõa, eb võta drastuid vassaa tema on nii uhke, (et) ei võta tere(gi) vastu
Lu ep pitäiz õlla nii uhkaa ei ole(ks) vaja nii uhke olla
J nii tuli uhkassi, jot ep tullu meile tšäümätši läks nii uhkeks, et ei astunud (enam) meile sissegi (ei tulnud meile käimagi)
Lu vaa uhkaapass mennää lähevad (minnakse) aina uhkemaks
Lu eestää õli rikaz i uhkaa, a nüd on pää maaᴢ enne oli rikas ja uhke, aga nüüd on pea maas (= nüüd on alandlik)
M hukko on uhkõa: mill tap̆paab rah̆haa taat on uhke (= suureline): mul jagub raha!
Lu mõnikõz noor on uhkaa, tahob vanõpaa entä õpõttaa mõni noor on iseteadlik (upsakas), tahab endast vanemat õpetada
I uhkõa inehmine uhke (upsakas) inimene
Ku uhkial boranall on ain sarved vereᴢ vs uhkel oinal on sarved aina verised (veres)
2. uhke, ilus, tore, suurepärane | vn хороший, прекрасный, великолепный
J poikõz on uhkaa sõaᴢ rl su poeg on sõjas uhke (tore)
J elä õõ uhkaa sõaᴢ rl ära ole sõjas uhke!
M uhkõa meeᴢ, tšettäid ep peltšää, meep hot perkelelle sarvii päälee tore mees, kedagi ei karda, läheb kas või kuradile sarvede peale
J assiä mi uhkaa talo ah mis(sugune) uhke talu!
J uhkaa talo lahzõd on ize uhkaᴅ uhke talu lapsed on (ka) ise uhked
Lu uhkaa, eness piäb suurõõ vaarii uhke, enese eest hoolitseb väga.
Vt. ka uhka¹


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur