[VOT] Vadja keele sõnaraamat

itä¹ Lu Li J, g iää Lu Li iä J ida, idakaar | vn восток
Lu esimezet tuulõᴅ, itä, läns, pohja, lounaᴅ põhiilmakaared (on) ida, lääs, põhi, lõuna
Lu aluz meeb iäl alus läheb itta
Lu itä ku nõizõb itkõmaa, siz idgõp kõlmõt päivää, kõlmõt päivää tšüüneliä tappaaʙ kui ida hakkab nutma (= kui idast algab sadu), siis nutab (= sajab) kolm päeva, kolm(eks) päeva(ks) jätkub pisaraid
J itä tuuli tuulõb iäss idatuul puhub idast
Lu itä veha idatooder.
Vt. ka lõunad-itä

mätši² M, g mätšivee M mäepool, Kattila kant (vadja ala Kattilalt lõuna ja ida pool | vn деревня Котлы и её окрестности, водские деревни к югу и востоку от Котлов)
mätšivee ranta kattilalt algaʙ jaamassaa mäepool algab Kattilalt, (ulatub) Jamburgini (= Kingissepani)
mätšivee pojoᴅ tultii Kattila kandi poisid tulid.
Vt. ka maa¹, maaseltšä

päivänõisu L (Kõ J-Must.) päivä-nõisu J päikesetõus; ida, idakaar | vn восход (солнца); восток
J päivä-nõisu ku punõtiʙ, sis tääb üvät ilmaa kui päikesetõus punetab, siis ennustab ilusat ilma
L vala vesi päivänõisuu (vee kohta, mis pandi aknalauale surnu hinge pesemiseks:) vala vesi päikesetõusu poole
Kõ tuuli õli päivänõizussa poolõa tuul oli idakaarest.
Vt. ka päivää-nõisu