[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kahsi Kett. Set. K L P M Kõ S Po Lu Li J I (R-Eur. R-Reg. Ra vdjI) kahs Len. K L P Pi-Len. Ke M Lu Li Ra J I Ku kaχs K R V kahhsi J-Must. kahzi K-Salm₁ Lu-Must. J-Must. kachs ~ kachs-che ~ kaxe Kr Кахси Tum. Ка́хси K-reg₂ Кахсъ Ii-reg₁, g kahõõ Kett. K M-Set. Lu Li Ra J kahee K-Ahl. Ku kahyõ P kah̆hõõ M Kõ I kahõ J kaks | vn два
J nämäd õllaa ku kahs tilkkaa vettä kk nad on (sarnased) nagu kaks tilka vett
M kahta surmaa eb õõ, a ühtä ed vältä kaht surma ei ole, aga üht (sa) ei väldi
J ühess ärjess kaht nahka t tšizgo vs ühelt härjalt kaht nahka (sa) ei võta (kisu)
J kahõss tšeiss (säikeess) hanse paglaa punota, kahõss inimizess pereä sünnütetä vs kahest keermest (säigmest) ju nööri punutakse, kahest inimesest pere(t) luuakse (sünnitatakse)
P kahs velliä kahõs puolõ tietä i tõin tõiss eväd näe. se on silmäᴅ mõist kaks venda kahel pool teed ja teineteist (nad) ei näe? – Need (see) on silmad
P lasut kahyõ puolyõ lentääväᴅ vs laastud lendavad kahele poole
M üφs tee, a kahs aźźaa kk üks tee, (aga) kaks asja
M ühs iiri, kahs äntää. – tšentšä i tšennää paglat (Set. 18) mõist üks hiir, kaks saba? – Pastel ja pastlapaelad
M kahõl emäl viizii poigõõ. – tšäet (Set. 18) mõist kahel emal (kummalgi) viis poega? – Käed
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
M mill on lehmä mussaa i valkõat, kahta karvaa mul on lehm musta ja valget (värvi), kahte karva
J jo on kahsi maata tapõttu juba on kaks (rehe)põrandatäit (vilja) pekstud
P lämmittääss kahs lämmikkua köetakse kaks küttekorda
I vakkaa kahs kõlmõᴅ vakka kaks-kolm
Ku hüü olt́śii päivää kahee kolmee vanaᴅ nad olid kaks-kolm päeva vanad
J kahõt sukad jalgõᴢ, tšülm ebõõ kahed sukad jalas, külm ei ole
S siäl tooš kahõt suudgaᴅ õlimma seal olime samuti kaks ööpäeva
M sis sööttääz üli kah̆hõõ tunnii siis söödetakse (last) kahe tunni tagant
Lu kahõõ välillä tootii ušatiikaa vettä kahe vahel toodi toobriga vett
Po eb vaattannu kaχχõi pùolõõ ei vaadanud kõrvale (kahele poole)
Lu jalka õli kahõs paikkaa kattši jalg oli kahest kohast katki
Lu .. siis tallab kahõl jalka(a) .. (Must. 159) .. siis käib kahel jalal ..
M kahõl viisiä saaʙ jutõlla kahteviisi saab öelda
J sõsaruzõd ühess peress, muut mõlõpat kaht laajaa õeksed on ühest perest, aga mõlemad on erisugused
Li ku tšülvetti siz võtõtti taas päält äesettii kahõlt kõrtaa kui külvati, siis uuesti äestati pealt kaks korda
Ra a pääle äesetää kahõlt piilᴅ aga pärast äestatakse kaks korda (üle)
Li kahõõ vellezee errostii kaks venda läksid lahku
Lu kahõõ taloo tapõttii riigaa kaks talu peksid rehte (koos)
Lu miä annin lahzil kahzii omenoo ma andsin lastele (igaühele) kaks õuna
M paa niitti kahzii kõrroo i tee sõlmu õttsaa pane niit kahekorra ja tee sõlm otsa
K kahsi sataa (Ahl. 42) kakssada
Lu perää peremes mahsi millõ kahs sattaa rublaa (Len. 278) pärast maksis peremees mulle kakssada rubla
K kahsi tuhatta (Ahl. 42) kaks tuhat
M tuli kahõõ tuhattõmõõ virstaa päässä kotoo tuli kahe tuhande versta tagant koju
K kahs tšümmeetä (Ahl. 41) kakskümmend
K kahs tšümmeet ühehsää kakskümmend üheksa
J näteliz lüüʙ vijjed vitsaᴅ, a kuus kahõt tšümmeneᴅ rl nädalas lööb viied vitsad, aga kuus kahedkümned
K kahsi toššamatta tšümmeetä (Ahl. 42) kaksteist
M kahs tõššmõtta tunnia öötä siiz nõisi laulamaa: χristo·ss vaskŕe·ss kell kaksteist öösel, siis hakkas (preester) laulma: Kristus on üles tõusnud!
J talvi saappõga päälüz õmmõlla kahs kõrtõin talvesaapa pealne õmmeldakse kahekordne
Lu kahs škiivanõ blokki kahe rihmarattaga plokk
J kahs rutškõin struga kahemehehöövel e. härghöövel
K kahs aarain ~ J kahs aarõin kaheharuline
■
P naizikko ep saa kahõss naine ei sünnita veel
J kahõ arvokaa inimizekaa kuitši et saa kokkoo otsustusvõimetu (kahe aruga) inimesega ei saa (sa) kuidagi kokkuleppele

nahka Kett. K-Ahl. L P Ke-Set. M Kõ S Po Lu Li Ra J vdjI I Ku (R-Eur.) nahkõ Ra J nahk Ra J nakka Kr Нагка Tum. Pal₁ На́гка Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁, g nahgaa Kett. L P M Kõ Lu Li Ra J I nahga J R-Eur. nahaa Ku nahk | vn кожа, шкура, шкурка
P tšämmälel meni nahka õhuussi, kaugaa en tehnüt tüötä kämblal muutus (läks) nahk õhukeseks, (ma) ei teinud kaua (= polnud kaua teinud) tööd
J päivä põlõtti nahgaa, tšiskauʙ päike põletas naha (ära), kestendab
J nii õõrtozim varpaad jot nahgõtt jääti hõõrusin nii varbad (ära), et jäid nahata
Lu se jäi pahaizõssi, niku haamu, luu da nahka see jäi kõhnaks nagu viirastus, (ainult) luu ja nahk
J ühess ärjess kaht nahka t tšizgo vs ühelt härjalt kaht nahka (sa) ei kisu
Po šuuba õli nahkoiss kasukas oli nahkadest (tehtud)
Po täm õppihuᴢ nahkoi tetšemää ta õppis nahku parkima
P nahkoi dubittaass nahku pargitakse
M lahsi õli lampaa nahgaa süämmee tšäärittü laps oli lambanaha sisse mässitud
M tšennää paglat tehtii opõzõõ nahgassa vai lehmää nahgassa pastlapaelad tehti hobusenahast või lehmanahast
Lu kanaa nahka on krompõlikko kananahk on krobeline
J siit tetši tšeritšennäᴅ, täi nahgass sellest tegi pastlad, täinahast
Lu kanamunaa nahka kanamuna nahk
J magoo nahka maonahk
Lu sirentsi nahka poolpehme nahk
Lu juhtõ nahka juhtnahk
J saappõgõd on õmmõltu juhti nah-gõss saapad on õmmeldud juhtnahast
J põhjõ nahk tallanahk
S Lu nahka muna nahkmuna (kanal)
S nahka massina nahkkukkur
Lu Ku nahka rooska nahkpiits
P nahka remeniᴅ nahkrihmad
J nahk peredńikk nahkpõll
M nahka tšennäᴅ pastlad
■
J tõmpa raŋgid rint nahgõll üvässi tšiin tõmba rangid rinnusega hästi kinni
Li seltšä nahka, se meeʙ üli sed́olkaa, piäʙ aisoita tšiini sedelgarihm, see läheb üle sedelga, hoiab aisu kinni
Lu raŋkipuilla on üllä arjuz nahka rangidel on ülal harjuserihm
Tum. Чирья нагка paber
J nahka tiiru ~ nahka tiiro nahkhiir
J nahgaa kaivojõ nöörija (= liigkasuvõtja)
Lu ku on kõvassi umalaᴢ, jutõllaa: se on tuhka nahka umalaᴢ kui (keegi) on kõvasti purjus, öeldakse: see on purupurjus
P tämä on arka, tämäll jänesee nahgaakaa om perze paikattu kk ta on arg, tal on jänesenahaga tagumik paigatud
Lu katti sei jänesee nahkonaa kass sõi jänese koos naha ja karvadega
M koko lehmä nahkoinaa päivinää mahsõ kahtšümmett viis rubĺaa terve lehm koos naha ja karvadega maksis kakskümmend viis rubla
J tauti on nahgaa nallõ, eb või nõissõ haigus on ihus (naha all), ei või tõusta
Lu täll on paksu nahka, mittää p hooli tal on paks nahk, millestki ei hooli
J nahk on täünö kõht on täis (söödud-joodud)
J nõizõt pilla tetšemä ni saad nahgaa täünö (kui) hakkad pahandust tegema, siis saad nahatäie
Lu miä sillõ annan nahgaa täünn ma annan sulle nahatäie
Lu annõttii nahgaa pääl(ä) anti naha peale
Ra miä tältä nahgaa tõmpaan üli pää ma tõmban tal(t) naha üle kõrvade (pea)
J nahk lastii mahaa (teda) karistati
Ra ojja õma nahkaa, elä siivolla hoia oma nahka, ela korralikult
Ra se poikõ ku suvaap tüttöä, nii nah-gõss meeb vällää küll see poiss armastab tüdrukut, nii (et) poeb nahast välja
Lu eb või mahtua omaa nahgaa süämee ~ nahgaa süämez ep saa tillaa poeb kas või (oma) nahast välja (= ei saa rahu)
M paha inemin, täm ep saa õmiza nahkoiza til̆loi halb inimene, ta ei ole (kunagi) rahul
Lu kõik võtti sei, pani nahkaa kõik võttis sõi (ära), pani nahka
Li kõik mätti nahkaa kõik parkis nahka
J jo kuile kõik toomizit pisid nahkaa kas juba kogu külakosti pistsid nahka?
Vt. ka aŋgõrjaznahka, arjuznahka, juhtinahka, kagl-nahka, kana-nahka, kärn-nahka, lampaa-nahka, makonahka, marraznahka, piki-nahka, põhja-nahka, pähtšenänahka, päänahka, rinnuz-nahka, rintnahka, satul-nahka, sed́olk-nahka, seltšänahka, sittanahka, sool-nahka, tširnahka, vatsannaluznahka, vattsamakonahka, õhjanahgaᴅ

tšiskoa Kett. K-Set. Ke-Set. Lu J (Ränk Li Ra), (sõnatüvi основа слова:) tšisko- J-Must. -skua P M J -skoaɢ vdjI (Kl) -skuaɢ I kiskoa (Lu Ku), pr tšizgon Kett. K P Ke Lu J tšizguu Kl kizon Ku, imperf tšizgõn K tšiskozin Ke Lu J kiskozin Ku
1. kiskuda, rebida; kiskuda (peergu) | vn отрывать, драть; щепать (лучину)
M tšiskõ pär̆reitä kiskus peerge
J pärettä tšizgota petäjess, kuuzõss i aavõss peergu kistakse männist, kuusest ja haavast
Ra tohod õltii koivossa tšizgottu tohud olid kasest kistud
Lu parkkia ennee tšäütii tšiskomaᴢ ennemalt käidi parki (= pajukoort) kiskumas
Li niinipuu koort tšizgottii niinepuu koort kisti
Lu võtap tšizgob eez aika võtab kisub (kooriku) enneaegu (haavalt ära)
2. nülgida | vn сдирать, содрать; Lu tõimma ültšee kottoo, tšiskozimma tõime hülge koju, nülgisime; Ku sis kiskozimmᴀ hirvee d́i lähzimmᴀ̈ kottoo tulemaa siis nülgisime hirve ja hakkasime koju tulema; J ühess ärjess kaht nahka t [= et] tšizgo ühelt härjalt kaht nahka ei nüli
J nahgaa tšiskomin naha nülgimine
3. vallatleda, hullata | vn шалить
J mitä tüü siälle tšizgott. lahzõᴅ, hülgetka tüü tšiskomõss mida te seal hullate? Lapsed, jätke hullamine järele!
J tšiskomin hullamine
■
J mitä nüt tšizgot päät üleᴢ mis sa nüüd ajad (oma) pead püsti (oled upsakas)?
Lu tšizgop tuulta kisub tuult (= tuul puhub iiliti)
Lu tšizgop tuulla, välimittee, repimissee tuulõʙ kisub tuult puhuda, vaheldumisi, rebimisi tuulab
P tšizgop mitäit säätä kisub vist tormi
J ann tult takkaa, la tšizgob jooss anna (tuld) takka, las aga jookseb
Lu tšizgob ühee jalgaaka hüppiä aina hüppab ühel jalal
Lu meni meree rantaa tohtoo tšiskomaa läks kasutut asja toimetama (läks mereranda tohtu kiskuma).
Vt. ka tšiskoossa, tšizgotõlla, tšizgõlkõlla, tšizgõlla, tšizgõltõlla, tšizgõtõlla