[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

huntti Li Ra J, g huntii J hunt (eufemistlik nimi); nurjatu, õel inimene | vn волк (как эвфемизм); паршивец, плохой, злой человек
Li makkaab niku huntti kk magab nagu hunt

Li Ra laiska huntti laiskvorst

inta¹ K Lu J (Kett. P M-Len.) int J-Tsv. hinta Lu, g innaa Kett. P Lu J inna Lu J hinnaa Lu
1. hind | vn цена
Lu miε võtan kõikk, antagaa seness innass ma võtan kõik, andke selle hinnaga
J innõd oŋ kõvaᴅ hinnad on kõvad
J int laŋkõᴢ hind langes
J noh, miltäizee innaa paad opõizõlõõ päälee noh, missuguse hinna sa hobusele määrad?
Lu paĺĺo kazell on hintaa ~ J migäss innõss tšäüʙ (kui) palju see maksab?
J leivele on inta lizättü leivahinda on tõstetud (leivale on hinda lisatud)
Lu vad́d́aa tšeeli on nüt suurõz innaᴢ vadja keel on nüüd kõrges (suures) hinnas
J noorutta pitäis pittää innõᴢ, noorutta pitäiz oitaa noorust tuleks hinnata (pidada hinnas), noorust tuleks hoida
J nooruu inta pitäiz oitaa noorust tuleks hinnata (nooruse hinda tuleks hoida)
2. (töö)tasu, palk | vn оплата, заработок, жалованье
Lu końušnikalle mahzeta palkka rahalla, kuusi rubla õpõzessa, siitte tämä mahzap pastõrille, kui nävät sovita inna ka [= innaakaa] (Len. 282) hobusekarjusele makstakse palk rahas, kuus rubla hobuse pealt, sellest ta maksab (ise) abikarjusele (nii palju), kuidas nad palga suhtes (palgaga) kokku lepivad
P senee peräss miä issuzin sinuukaa rinnaa, etti saim miä suurõõ innaa seepärast ma istusin sinuga kõrvuti, et ma sain (selle eest) suure tasu
K ja siz emä tšäüp tüöleesee rahvaalõõ, uotavaa intaa, seitsee kopeikkaa päiväᴢ ja siis käib ema inimeste juures tööl, viletsa palga (odava tasu) eest, seitse kopikat päevas

nukuttaa Set. K-Al. M Lu Ra (Kett. Li J) nukuttaaɢ I, pr nukutan Kett. Set. M Lu nukutõn Lu Li, imperf nukutin Lu
1. uinutada | vn усыплять, усыпить
Lu mill piäb lassa nukuttaa ma pean last uinutama
Lu miε nukutan lahzõõ makkaamaa ma uinutan lapse magama
2. impers und peale ajada | vn наводить сон
Lu minuu naizikko on unuri, ain tätä nukutaʙ minu naine on unimüts, talle tuleb aina uni peale
Lu ohtogossa kaugaa eb nukuta õhtul ei tule kaua und

otuᴢ P J õtus J-Must. О́тусъ K-reg2 Отуксъ Ii-reg1 Оту́сь ~ Отуксь Pal2 Отусъ Tum., g otuhsõõ
1. metsloom (hrl. hunt) | vn зверь (об. волк)
P ja mettsä otuhsõllõõ kaluta õmaz luud nuorõd nõdrukkõizõᴅ ja metsloomale (viid) närida oma noored painduvad luud
2. J metsaline, metslane | vn дикарь (о человеке)

palkka¹ Kett. K L P M Kõ-Len. Lu Li J I (R-Eur. Ja-Len. Ra Ku) palkk J-Tsv., g palkaa Kett. R-Eur. L P M Lu J I palka J-Tsv.
1. palk; töötasu | vn жалованье, оплата
M sain töössä üv̆vää palkkaa sain töö eest head palka
K rubĺä koko suvõss annõttii palkkaa rubla anti kogu suve eest palka
K palkka õli leivääkaa palk oli (= maksti) viljas
J treŋgi aivo suurt palkka ep saa sulane väga suurt palka ei saa
M karjušii palkka karjase palk
2. tasu, hind, | vn плата, цена
M herra antõ lehmää ilma palkatta härra andis lehma tasuta.
Vt. ka kuupalkka, tšesäpalkka, tüü-palkka

pittšänenä L fig pikknina (hundi kohta) | vn длинноносый (о волке)
tulõvat suõt suurisuud ja pittšänenäᴅ tulevad hundid suursuud ja pikkninad

saata² M (Kett. P), pr sataaʙ Kett. P sat̆taaʙ M, imperf satazi sadada (vihma, lund, rahet jne.) | vn идти, пойти, падать, пасть (о дожде, снеге, граде и т. д.)
M vihmaa sat̆taaʙ, jo alkõ saata vihmaa vihma sajab, juba hakkas vihma sadama
P tuiskaaʙ, lunta sataaʙ tuiskab, sajab lund
M tänänn on kehno sää, sat̆taap šlottaa täna on halb ilm, sajab lörtsi
M ragõsta sat̆taaʙ sajab rahet.
Vt. ka sataa¹

stunde ~ stundiń Kr tund | vn час.
Vt. ka tunni

susi Kett. Len. K L P Pi Ke M Kõ S Po Lu Ra J I (R-Eur. Ku) sussi ~ sus ~ suhsse Kr Сузи Tum., g suõõ K L M Kõ S Lu Ra J suyõ P suõ L P M Kõ Lu J
1. hunt, susi | vn волк
K suõd ulvovaᴅ, sõta leeʙ hundid uluvad, sõda tuleb
Po sussiikaa eläᴅ, sussii viittä piεb i ulvua vs huntidega elad, huntide viisi peab ka ulguma
Lu sutta ku peltšäät, siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
Lu suõssa pakõni, a karruu puuttuu ~ suõssa peltšääᴢ, a karullõ joutu vs hundi eest põgenes, aga karule sattus ~ hunti kartis, aga karule sattus
M en tuntõnnu, õliko karu vai susi ei tundnud (ära), kas oli karu või hunt
I eläɢ meeɢ mettsää ühsinä: susi süüʙ ära mine üksinda metsa: hunt sööb (su ära)
M suõᴅ veeväᴅ koirõõ, kuttsuvaᴅ, koiraa viisii ulvovaᴅ hundid viivad koeri (ära), kutsuvad, uluvad koera moodi
I lammaskarjaa tuli susi lambakarja tuli hunt
J niku suõll lekot silmiiᴢ silmad leegitsevad (leegid silmis) nagu hundil
Lu süütäd iĺi juutaᴅ, susi ain mettsää katsoʙ vs söödad või joodad, hunt vaatab ikka metsa poole
Ku suell on ühessemää meehee muissᴏ, a karull on ühessemää meehee voimᴀ vs hundil on üheksa mehe mõistus, aga karul on üheksa mehe jõud
M sutta jalgat sööttääᴢ vs hunti toidavad jalad
Ra siä õõᴅ nältšäin niku susi sa oled näljane nagu hunt
Lu miä en õõ susi, em miä sinnua süü ma ei ole hunt, ma ei söö sind ära (= ära mind karda!)
M susi sutta ep söö, a lammaz leeb väliz väärä hunt hunti ei murra (ei söö), aga lammas jääb (nende) vahel süüdlaseks
M kuza sinu isä. susi sei kus su isa (on)? Hunt sõi (ära)
M piεb nii tehä, etti suõt söönnüüᴅ i lampaat terveeᴅ peab nii tegema, et hundid on söönud ja lambad terved
J täüs suõõ tapain, va suõõ ampait ep tappa (ta on) täiesti hunditaoline, ainult hundi hambad puuduvad
J suõõ loonokaa inimin hundi loomuga inimene
Lu mentii susijõõ ajool mindi hundijahile
M silmiissä nii joostii tšüüneleᴅ, niku vanall suõlla silmist jooksid pisarad nõnda nagu vanal hundil
Lu se on niku ühsluin susi, ku tšen on niku võõno i vähä pajataʙ see on nagu üksik hunt, (öeldakse), kui keegi on nagu aeglane ja räägib vähe
M nüd veeri nii, etti tuli suõ karvaa nüüd pleekis nii (ära), et tuli hundikarva (= pleekis halliks)
2. pl pruuttüdrukud, kõrvased (pruudipoolsed pulmalised) | vn поезжанки (участницы свадебного поезда)
Ra suõd õltii noorikõõ saattajaᴅ, suõt toož laulottii pruuttüdrukud olid pruudi saatjad, pruuttüdrukud ka laulsid

Lu ajõttii laivassa poiᴢ, sai suõõ pasportii (ta) aeti laevast minema, sai hundipassi.
Vt. ka ilvessusi

suurisuu L fig suursuu (hundi metafooriline nimetus) | vn большая пасть (метафорическое название волка)
tulõvat suõt suurisuud ja pittšänenäᴅ tulevad hundid suursuud ja pikkninad

tulla Al. Kett. vdjL K R L P M Kõ S Po Lu Li J Ku (Kett. Len. U Ke V Ra Kr) tullaɢ vdjI I Ma Kl (Ko), pr tulõn Kett. K L P M Kõ Po Lu J tulen K-Ahl. tuõn Kett. K U M Kõ S Lu Li Ra J tuen K-Ahl. toon Li J tuan Ku tul̆lõõ vdjI I Ma tulyy Kl tuõ ~ tuu I, sg 3. p tooʙ Lu J tulap Kr, imperf tulin K R U P Ke M Kõ V Po Lu Li J Ku tul̆lii I Ko tulii Kl, sg 3. p tuli ~ tüli Kr
1. tulla, saabuda; hakata | vn приходить, прийти, прибывать, прибыть, наступать, наступить; становиться, стать
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
K neitsüeni, ainogoni, neitsüt ainagoanoni, tunsit tulla tunne ella [= õlla], taloo tarkuttaa pitää (Sj. 674) rl mu neiuke, mu ainus, neiuke, mu ainus hani, oskasid tulla, oska olla, talu tarkust hoida
Lu tulõb mees mere takkaa väĺĺää, nurmõ alt eb kõõsniit (Must. 160) vs tuleb mees mere tagant koju (välja), mulla (nurme) alt ei kunagi
P d́eda tuli tšüntämäss õhtagon i baba marjass tuli õhtagon kotuo taat tuli õhtul kündmast ja eit tuli õhtul marjult koju
Li siä mee eeᴢ, a miä toon takan sina mine ees, aga mina tulen taga
Li miä elläis teil enepää en too ma ei tule enam kunagi teile
J jovvu tšiirepii, ku õõt tulõjõ tule (jõua) kiiremini, kui oled tulija
P tämä tuli mokomaizyõ jürüükaa ta tuli niisuguse mürinaga
P šlääppi pääzä, tulõb niku herra kaabu peas, tuleb nagu härra
J tullaa kaglasuttaa tulevad kaelastikku
J müü tulimma kõlmõõ meie tulime kolmekesi
Lu tuut tänävä valloa loomaa (kas) tuled täna sõnnikut (koormasse) tõstma (= sõnnikut vedama)?
Lu tultii võõraaᴅ, võõrazii tulid külalised, võõrusele
Lu koźźolaizõt tultii kosimaa kosilased tulid kosima
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
J a müü tahomma sitä, mitä tulimmõ aga meie tahame seda, mille pärast tulime
K arvazi, ešto tultii tšäümää tütärtä ta arvas, et tuldi tütrele kosja
I kapoŕossa tulimmat tänneɢ Koporjest tulime siia (elama)
Lu mussajõki, se tuõp palokka i baabina järviss Mustjõgi, see tuleb Palokka järvest ja Jarvikoisjärvest
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
Lu kui kraappazit pitškaa, sis tuli nennää kehno haisu kui tõmbasid (kraapsasid) tikku, siis tuli ninna halba haisu (= väävlihaisu)
Lu tšivi ku tokub vettee, vesi tšulpahtaab i pullot tullaa päälle vee kui kivi kukub vette, (siis) vesi mulksatab ja mullid tulevad vee peale
Lu nii kõvassi tahtozin, kõik sültši tuõp suussa nii väga tahtsin (süüa), sülg lausa tuleb suust
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ vs luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
U troittsa tuõʙ nelipühad tulevad
M näd jo tullas pikkaraizõt kahuᴅ näe, juba tulevad kerged kahud
Lu tuõb ohtogo, meemmä makkamaa tuleb õhtu, läheme magama
M alki kahuttaa maata, taitaa tuõp tšiiress talvi hakkas maad kahutama, vist tuleb varsti talv
M lahs pani peigoo suχ̆χõõ, taitaa nõisaas tulõmaa tšiiress ampaaᴅ laps pani pöidla suhu, vist hakkavad varsti hambad tulema
Lu veri tuõb nenässä ninast tuleb veri
M tämä on natturi, nenässä tuõb natta ta on tattnina, ninast tuleb tatt(i)
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik teed
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal (kohale), tal(le) tuli mingi takistus (ette)
J tšennii ep taho vanutta, a tämä kõikkiilõõ tooʙ keegi ei taha vanadust, aga ta tuleb kõigile
Lu en nõis tüütä tetšemää, nältšä tuõp talloo (kui) ma ei hakka tööd tegema, (siis) tuleb nälg majja
S noorikkõa tuli žaali pruudist hakkas kahju
Lu millõ tuli süä ma sain vihaseks
J kõvassi johzin, de tuli vari kõvasti jooksin ja hakkas palav
K niku äpiε neil tuli neil hakkas nagu häbi
M milla tuli alu, etti tämä minu päälee turhaa juttua pajataʙ ma solvusin (selle peale), et ta räägib minu peale tühja juttu
K emintimälee tuli paha meeli võõrasema sai kurjaks
Ku minuu käell tuli kippiä minu käel hakkas valus
I millõõ parapit tuli mul hakkas parem
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
P murrap tulla mussa pilvi murrab tulla (= tuleb kiiresti) must pilv
J inimin valup tull inimene tuleb aeglaselt (venib tulla)
M alkõ tulla suurilla jalkoilla hakkas tulema suurte sammudega
J veelko siä tullõizid millõõ naizõssi kas sa tuleksid mulle naiseks?
J poik tuli jo tšehs kazvosõ poeg sai juba keskealiseks
J tüttö jo tuõb voosiisõõ, a veel miltäiss-tši pridanaa bõõ kopitõttu tüdruk on juba aastates, aga veel pole mingisugustki kaasavara kogutud
K ko saadut tulivaᴅ, meniväd vargassamaa õunõi i ugrittsoi kui puu- ja juurvili valmis aedades, läksid (poisid) õunu ja kurke varastama
J laizga izäka talo tšiire tuõb ävitüsse laisa isaga läheb talu ruttu hukka (hävingusse)
Ra võõnoizõõ tüü tuõp tehüssi, a laizgaa va ep kõnsa vs aeglase töö saab (lõpuks) tehtud, aga laisa oma ei kunagi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
M kalliissi kane kapusat tultii need kapsad läksid palju maksma
Lu ku leipozit sis tšäet tultii vet́ taitšinaakaa kui (sa) sõtkusid (leiba), siis said käed ju tainaseks
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt (välimusest) näha, et poiss hakkab haigeks jääma
L ženiχa i nuorikkõ läsimεä tulivaᴅ peigmees ja pruut jäid haigeks
Kett. tuõb läsimää silmässä jääb haigeks silmamisest (halvast silmast)
I ühstõšmõtta vootta tuli millõõ ma sain üheteistkümneaastaseks
Lu tultii ühtee nõvvoo lepiti kokku (tehti ühine otsus)
M lehmä on tuntumizõlla, etti tšiireess tuõp kantõõmaa lehmast on tunda, et varsti hakkab poegima
P lehmä tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= lehm tuleb lüpsma), kui poegib, pärast poegimist
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõp tõtta see on meeste asi (jutt), ma ei tea, kuidas on õige (tõsi)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma mõistusega nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
K ühez õttsaz õli nellä, i tõizõz nellä, kõikii tuõp kahõsaa meess ühes otsas oli neli ja teises (otsas oli) neli, üldse (kokku) on kaheksa meest
J rapsiga tätä, la tuõb enesee raputage teda, las tuleb meelemärkusele
J miä laŋkõzin maalõõ i jedva·a ku tulin elosõõ ma kukkusin maha ja vaevalt tulin meelemärkusele
J tuli meelee tuli meelemärkusele
Li ep tuõ meelee ei tule meelde (ei meenu)
2. (vihma, lund) tulla, sadada | vn идти, падать (о дожде, снеге)
M nüt paap šlottua, tuõb lunta i vihmaa üheᴢ nüüd sajab lörtsi, tuleb lund ja vihma koos
I vihmaa tuõʙ vihma sajab
J tuõb (saab) lunt sajab lund
Li eglee tuli vihmaa eile sadas vihma
P pitšäld on põvvaᴅ, ep tulõ vihmaa pikalt on põuad, ei tule vihma
Lu tuõp suur vihma tuleb suur vihm
3. juhtuda, tulla | vn случаться, случиться, происходить, произойти
L i nii tulitši ja nii juhtuski
Lu tuõpku mittää kas (sellest) tuleb midagi?
J en duuman, što mokomat pulmõt tullaa lehmääkaa (ma) ei osanud arvata (ei mõelnud), et lehmaga tuleb niisugune häda (udarapõletiku tõttu)
J miä en tää, kuippäi see võisi tulla ma ei tea, kuidas see võis juhtuda
I mit̆täid ebi tulluɢ midagi ei juhtunud(ki)
K mitä lieb naizõlõ tullu, võtti nain kuoli midagi pidi naisega juhtunud olema, (et) naine võttis (kätte ja) suri
P mikä sillyõ tuli mis sinuga juhtus?
J tšättee tulõma juhtuma, kätte tulema
4. muutuda, (millekski) saada, jääda | vn превратиться, стать
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
P miä tulin sõtamehessi minust sai sõdur
M en näe mit̆tää, kõikkinaa jo vanass tulin ma ei näe midagi, olen jäänud juba päris vanaks
P i uotitta minuat, etti õnnõva lienen, a õnnõtuo tulin ja ootasite minust, et saan õnnelikuks, aga sain õnnetuks
M pilved arvagoitti, taivas tuli seltšiässi pilved läksid laiali, taevas muutus selgeks
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti (savist) piiluparte põletati ahjus, siis tuli(d) tugev(ad) ja ilus(ad)
I kui inehmine vanassit tuuʙ, ivuhsõt tuuvaᴅ halliᴅ kui inimene jääb vanaks, (siis) lähevad juuksed halliks
I kehnossit tuli jäi kõhnaks
I kõõs sõizõp kaugaa, niin tämä tuõp kõvassik ku saahhari kui (mesi) seisab kaua, siis ta muutub kõvaks nagu (pea)suhkur
I läntüpiimä piäp pannag ahjoo, sis tuõp varogassi hapupiim tuleb panna ahju, siis muutub kohupiimaks
Lu läsivä tuli terveessi haige sai terveks
J laa makkaaʙ, tšiirep tuõp seltšässi las magab, saab kiiremini kaineks
M õzra tuli valmiissi oder sai valmis
M ińeehmiin tuli terveessi inimene sai terveks
L jumala lähetäp sillõ linnuu i seness linnuss siε tulõd raskaassi (muinasjutust:) jumal saadab sulle linnu ja sellest linnust jääd sa rasedaks
I per̆rää groomua ilma tuli tšülmä pärast äikest läks ilm külmaks
5. tekkida, tulla, ilmuda, sigineda | vn возникать, возникнуть, появляться, появиться, заводиться, завестись
P rokkalintu lazzõʙ mokomaisii munõi i sis tulõvaᴅ maoᴅ liblikas muneb selliseid mune ja siis tulevad (neist) ussid
M ko ilatas põltoa, väittääs tšived ühtee-kok̆koo, vot se i tuõp tšivirõukko kui puhastatakse põldu, (siis) veetakse kivid ühtekokku, vaat sellest tulebki kiviraun
M saivõrõssa tuõvat täiᴅ saerde(i)st tulevad täid
Lu kaugaa ku et tšäü saunaᴢ, pää algab mennä roojakkaassi, sis päχ́χ́ää tuõb libla kui (sa) kaua ei käi saunas, (siis) hakkab pea minema mustaks, (ja) siis tuleb pähe kõõm
Lu ilmõd mentii soojõssi, tuli paĺĺo sääskiä ilmad läksid soojaks, tekkis palju sääski
Lu miä tahon panna kannaa issumaa, tultais puipuᴅ ma tahan panna kana hauduma, (et) tuleksid tibud
J peh́miäss villõss tulla soojõd alõtsõᴅ pehmest lõngast tulevad soojad kindad
Li naisijee lõŋkasukil enne üllääl õli toož strotška, tšen kui tetši, kahsi vai pari santimetraa, a siiz jo tuli sukaa varsi naiste villastel sukkadel oli enne üleval samuti pära, kes kuidas tegi, kaks või paar sentimeetrit, aga siis algas (tuli) juba suka säär
I ku tšiv̆vii päälee tallazi, nii tulivad jälleᴅ (muinasjutust:) kui kivi peale astus, siis tekkisid jäljed
M i sis sai juvva, tuli üvä taari ja siis sai juua, tuli hea kali
Lu tšeelee õttsaa tuli napukka keele otsa tuli vistrik
M kazessa lahzõssa tuõb maailmaa üvä inehmin sellest lapsest tuleb ilmatu hea inimene
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullu mitäit parapaa ma riidlesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
6. pidada, tarvis olla | vn быть нужным, приходиться
M välissä kõlmisõõ tuõp ševeĺittää einää vahel tuleb kolm korda heina kaarutada
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu (vanasse) kaevu, (sellest) tuleb (veel) vett juua
Kett. minuu tulõb mennä ma pean minema (= mul tuleb minna)
M kui kane bukvat tuõp panna kuidas need tähed tuleb asetada (panna)

tunni K L P M Kõ S Po Lu Li J I (Kett. R Ra Ja-Len. Ku), g tunnii M S Lu J Ku tunni J
1. tund | vn час
Ja päiväs on kahtšümmet nellä tunnia (Len. 242) päevas on kakskümmend neli tundi
M leipä tšühzep kahs tunnia leib küpseb kaks tundi
M sis sööttääz üli kah̆hõõ tunnii siis toidetakse (rinnalast) kahe tunni tagant
Li miä menin kõhalliizõõ tee poolõs tunnia ma läksin otseteed (mööda) poole tunniga (ma käisin otsetee maha poole tunniga)
2. kell, kellaaeg (ühenduses kellaaega märkiva arvuga) | vn время (при точном указании времени)
Ja kahs tunnia päivää nõsimma jaakori (Len. 237) kell kaks päeval tõstsime ankru
I kõlmõt tunnia jo mentii niitülee juba kell kolm (hommikul) mindi heinamaale
I tunnia kahõsaa mentii eittsee kell kaheksa mindi õitsile
I ii essimeizellä tunnilla meevät taas tüülee kuhhõiᴅ ja kell üks (päeval) lähevad taas kusagile tööle
S kukkõ esimein kõrt laulaʙ, on tunni (kui) kukk esimest korda laulab, (siis) on kell üks
Lu jalka lapal saatii täätä, mikä aik onõ: ühesä jalka lappaa õli ühesä tunnia, kahõsa jalka lappaa, siiz jo tuli tšümmee tunnia jala(laba)ga (mõõtes) saadi teada, mis kell on: (kui varju pikkus oli) üheksa jalga, (siis) oli kell üheksa, (aga kui oli) kaheksa jalga, siis oli kell juba kümme
Li nüd on jo kahstõiššõmõnõs tunni. a ku on jo täünä, siiᴢ – kahstõiššõmõt tunnia nüüd on kell juba kaheteistkümne peal. Aga kui (tund) on juba täis, siis (on) kell kaksteist
M kuutõõ tunniissaa tehtii töötä kella kuueni tehti tööd
M täm tarkkas tulla kazel tunnia ta juhtus tulema sel kellaajal
Lu kõlmia minuttia on vajjaa ühessämässä tunnissa kolm minutit puudub kella üheksast
M viistõššõmõtt minuttia nellättä tunnia (kell on) veerand neli (viisteist minutit nelja peal)
Li paĺĺo on aikaa veel tõisõõ tunniissaa (kui) palju on veel aega kella kaheni?
P viitie tunniisyõssaa kella viieni
Ra mõnt tunnia tämä leep kotonn mis kell ta kodus on (= mis kellaks ta koju jõuab)?
J mõnt tunnia on ~ Lu Li J mõnnõs tunni ~ Li mõnnas tunni palju kell on ~ mis kell on?
J kuuvvais tunni kell (on) kuus
3. kell | vn часы
Ra katso tunniss, kui paĺĺo on aika vaata kella (pealt), mis kell on
Li kompasill on strelka, ja tunnill kompassil on osuti, ja kellal (samuti)
J kagl tunni tsepotškõᴅ kaelakella kett (ketid)
J nõsa tunnii giirõᴅ tõmba (seina)kella pommid (üles)
I tunnii giira kella pomm
Li tunnii strelka ~ J tunnii strelk kella osuti

M nät ku tuli kehno tunni, etti piti nikastuttaa tšäsi, nüd en saa mit̆täit tehä näe, kui õnnetu juhus oli, et pidin nikastama käe, nüüd (ma) ei saa midagi teha
M kehnoa tunnia et tää, kussa tämä pisättääʙ õnnetust sa (ette) ei tea, kust ta sisse lipsab.
Vt. ka kormunatunniᴅ
Vt. ka tunniᴅ, tunti

tunti [< e?] P (Lu), g tunnii
1. tund | vn час
2. kell, kellaaeg (ühenduses kellaaega märkiva arvuga) | vn время (при точном указании времени)
P üöl kahstõ·ššõmõs tunti, sis pappi lutši siäl õmaa moĺeńjaa öösel, (kui) kell (oli) kaksteist, siis preester luges seal oma palvet
Lu tšümme tuntia kell kümme.
Vt. ka tunni

umpi-tee J-Tsv. (lund täis tuisanud tee | vn занесённая снегом дорога)

unittsaa Kett. M, pr unitsan Kett. M, imperf unitsin
1. tukkuda | vn дремать
M isub i unitsaʙ istub ja tukub
2. Kett. und näha, unes näha | vn сниться.
Vt. ka unõttsaa

unõttsaa (J-Must.), (sõnatüvi основа слова:) unõtsõ- J-Must. und näha, unes näha | vn сниться.
Vt. ka unittsaa

äntä Len. Kett. K L P M Kõ Po Lu Li Ra J I änte J äntõ J änt Lu Ra J häntä Lu Li Ku (J-Must.) hänt Ku ennta Kr, g ännää K P M Kõ Lu Li J I ännεä L P ännä J hännää Lu Li Ku saba, händ | vn хвост
L kala ännäll häülütti i meni vetie kala viibutas saba(ga) ja läks vette
P ku põlgõttaass opõziikaa, opõzõd on tõin tõizõll ännäš tšiin kui hobustega tallatakse pahmast, (siis) on hobused üksteise sappa seotud
M tinõn ärtšä, linõn äntä. Nigla i niitti (Set. 18) mõist tinast (tinane) härg, linast (linane) saba? – Nõel ja niit
Po vanad uskozivaᴅ, etti lemmüz on kultazõõkaa ännääkaa vanaaja inimesed uskusid, et kratt on kuldse sabaga
Lu lehmä hännääkaa ajap süüjijee lehm ajab sabaga söödikuid (ära)
Lu siis põrsaz on terve, ku änt on tšikkõraᴢ siis põrsas on terve, kui saba on rõngas
J revo äntõ jälled äviteʙ rebase saba kaotab jäljed
suõ äntä jäättü jäh̆heesee tšiin (muinasjutust:) hundi saba külmus jäässe kinni
Li sooharakk on pitšää musaa ännääkaa lintu pasknäär on pika musta sabaga lind
P jäi ännässä tšiini jäi sabapidi kinni
krapu võtti rev̆voo ännäss tšiin vähk võttis rebase sabast kinni
J äntää viiputtõma saba liputama
Lu kalaa äntä ~ M kal̆laa äntä kala saba
Lu kukoo häntä kuke saba
M pääzgoo äntä pääsukese saba
P sigaa äntä sea saba
Lu silla tšeeli tšäüb niku koiraa äntä sul keel käib nagu koera saba
M mene kat̆tii ännää al̆laa, et siε tõtta juttua pajata mine kassi saba alla, ega sa tõsist juttu räägi
M krav̆vuu äntä vähi kael
Lu nootaa äntä nooda pära
P avuu äntää paŋkaa tšiin ahjuluua varre (saba) külge pange kinni
Lu õrava häntä on karkõa, lehmä ep süü põldosi on mõru, lehm (seda) ei söö
I opõzõõ äntä õli pää päällä hobusesabasoeng oli peas
Ra a sis sapanol õli äntä, sitä kutsuttii sapanoo äntä aga siis oli tanul saba, seda nimetati tanu saba(ks)
Ku tämä külä naaisit [= naizõt] täppär hännät (Len. 292) rl selle küla naised, takusabad
Lu miε näin komeetti-tähtiä, hännäkaa ma nägin sabatähte, sabaga

M täll on äntä pittšä tal on palju lapsi
Lu täll on äntä peräᴢ, eb õõ nii volilla tal on palju lapsi (saba on taga), ei ole nii vaba.
Vt. ka jevi-äntä, katiiäntä, linnuäntä, pittšä-äntä, revooäntä, salahäntä, tšeero-äntä, tülkkühäntä, õravaa-häntä


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur