[VOT] Vadja keele sõnaraamat

hukata K-Al. L M Lu Li hukatõ Lu hukat J-Tsv. hukataɢ I ukata (K-Ahl. R-Salm₁), pr hukkaan L Lu Li J ukkaan K-Ahl., imperf hukkazin M Li hukkõzin Lu J
1. raisata; (ära) kulutada, (ära) tarvitada; kasutada | vn тратить, истратить, расходовать, израсходовать; употреблять, употребить
M täm̆mää tšäezä rahad evät kestä, täm suv̆vaaʙ hukata paĺĺo rah̆haa tema käes raha ei püsi, ta armastab raisata palju raha
M paĺĺo ep hukata saaχχaria suhkrut palju ei raisata
Lu elä hukkaa aikaa ära raiska aega!
L siä õmaz iäz ed ehi hukata sa ei jõua (seda) oma eluajal ära kulutada
Li laafkaa menin i hukkazin vaa pool rubĺaa läksin kauplusesse ja kulutasin vaid pool rubla
Lu ku leiväd on süütü, jutõllaa: on hukattu kui leivad on söödud, (siis) öeldakse: on ära tarvitatud
Lu mikä om pantu riissa omal paikõl, on hukattu mis(sugune) asi (tööriist) on pandud oma kohale, (see) on kasutatud
2. (maha) jätta | vn бросать, бросить, покидать, покинуть
I šveeda hukkazi mah̆haa karetii rootslane jättis (oma) tõlla maha.
Vt. ka hukkaõlla