[VOT] Vadja keele sõnaraamat

hodu Ja-Len. Lu Li J-Tsv. Ku χodu Lu Li Ku hoodu Ja-Len. Lu, g hoduu Lu Li J Ku J χoduu Lu
1. käik, liikumine; sõit | vn ход, движение; езда
Lu mill on üvä hodu mul on hea käik (= kõnnin v. käin kiiresti)
J kazell opõizõll bõõ miltäistši hodua sellel hobusel ei ole mingit käiku (= see on aeglase käiguga hobune)
Lu ohotnikka õli õpõzõ selläzä ja χoduu pääl võtti suõõ tšiini jahimees oli ratsa ja võttis sõidu peal(t) hundi kinni
Ku siz izvoššikkᴀ lähsi menemää suuree hoduukaa siis läks voorimees suure kihutamisega minema
2. käik, läbikäik; lõõr | vn ход, проход; дымоход
Ku kreepost́śiss meeb χodu maanalatt́si meree rantaa kindlusest läheb käik maa alt mereranda
Lu suurõt haŋgõd õltii, piti kaivaa hodu, ku saad väräjää avõõ suured hanged olid, tuli kaevata käik, et saad värava lahti
Lu kuza on matala ja laivõt tahotaa tšävvä, sinne on kaivottu jooma, laivaa hodu kus on madal ja laevad tahavad liikuda, sinna on kaevatud joom, laeva läbisõidutee
J savvu hodu ahjoᴢ suitsulõõr ahjus
Ku kassto·issᴀ tunnia kesküüllᴀ̈ avvaa kiukaa drubaa hodu aukɪ kell kaksteist keskööl tee ahju korstnalõõr lahti.
Vt. ka laivaχodu, savuhoduᴅ