[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kattaa Kett. K L P M S Po Lu Li Ra J (R-Reg. Kõ-Len. Kr) katta J-Tsv. kattaaɢ I Каттá Pal₂, pr katan Kett. K P M S Lu Li Ra J Kr kat̆taa I, imperf katõn P M Kõ Po Li Ra katin Lu J katõin J-Tsv. kattazin P kat̆töö I katta | vn покрывать, покрыть; накрывать, накрыть
Lu koikil pannaa tilad i katõtaa odjelaakaa voodid tehakse üles ja kaetakse tekiga
Ra jalgat katõn kaŋkahalla rl jalad katsin lõuendiga
S kata tšiin obraza, štoby jumala eʙ nätšeiᴢ kata pühane (~ pühapilt) kinni, et jumal ei näeks (halba tegu)
J tšivekaa katõttu uulitts kivi(sillutise)ga kaetud tänav
K ženiχaa sugulõõ on lauta katõttu peigmehe sugulastele on laud kaetud
P katamma rihtä teeme majale katust (katame maja)
P räsäs tulõp katõtussi katus saab valmis
J katoo kattõjõᴅ rohkap õlla soikkulaizõᴅ katusepanijad on enamasti Soikkola mehed
I katto kattaaz õlgõlla katus tehakse õlgedest (kaetakse õlgedega)

kooppa Ränk M Kõ S Lu Li Ra J kooppõ Lu koopp J-Tsv. Куоппа Pal₁, g koopaa M S Lu J
1. (kartuli)koobas; kelder | vn (картофельная) яма; погреб
S omenat kaivõttii i pantii kooppaa kartulid võeti üles ja pandi koopasse
M kooppa on kujall, koopaa suu kattaaz õlkõjõõkaa (kartuli)koobas on õues, koopa suu kaetakse õlgedega
Kõ omõnaᴅ kooppaza, omõna od́d́uʙ tšev̆väässi kooppaza kartulid (on) koopas, kartul säilib koopas kevadeni
Lu miä tein enelee rihee sillan allõ koopaa ma tegin endale toa põranda alla keldri
M omenoo kooppa kartulikelder
2. haud | vn могила
J koorijaizõõ koopaa päälee rl emakese haua peale.
Vt. ka maamunkooppa, omenakooppa

rakõttaa Kett. K L P M S Lu Li J (Kõ) rakettaa (K-Ahl.) rakõtta J-Tsv. rakõttaaɢ I, pr rakõtan Kett. L M Lu Li J raketan K-Ahl. rakõtõn J rakõt̆taa I, imperf rakõtin Lu Li J
1. rakendada, rakkesse panna (hobust) | vn запрягать, запрячь
J miä rakõttaizin opõizõ, ku siä menneizid liukuma ma rakendaksin hobuse, kui sa läheksid sõitma
M meilä ain ühzii opõzii rakõttaaᴢ meil rakendatakse alati üks hobune (veoki ette)
M χlaarinn eb rakõtattu ovõssa floorusepäeval ei pandud hobust rakkesse
M rattaiz õli rakõtattu üφs opõn kaariku ette oli rakendatud üks hobune
L rakõtõttii kaukaloᴅ ja mentii liukumaa rakendati hobused künade ette ja mindi liugu laskma
2. fig rõivastada, riietada | vn наряжать, нарядить, одевать, одеть
Lu pikkaraine, piibikkaine, kõikõ rahvaa rakõtab. nigla (Must. 159) mõist väike ohakake, (aga) paneb (riietab) kogu rahva riidesse? – Nõel
3. J-Tsv. katuse alla viia | vn подводить, подвести под крышу (дом)
4. J-Tsv. vooderdada (maja) | vn обшивать, обшить (дом).
Vt. ka rakentaa, raŋgissaa

rookokupalikko M (pilli)rookimp | vn клок, пук, связка тростника
õltšikattoosõõ kane rookokupalikot pannaᴢ, muuvvõlõ evät kõlpaa ku õltšikattoosõõ. roogossa tehäs kupalikoᴅ, kõõs kattaaz õltšikattoa. siis pannaz esimeisii räätolaisii õlgõõ al̆laa, semperässä etti vähäp menneis õlkõa õlgkatusesse pannakse need rookimbud, mujale (need) ei kõlba kui õlgkatusesse. Roost tehakse kimbud, kui tehakse õlgkatust. Siis pannakse (need) esimestesse ridadesse õlgede alla, sellepärast et läheks vähem õlgi

tükki¹ Ja Lu J (Kõ-Len.), g tükii Ja Lu J suurtükk, kahur | vn орудие, пушка
J sõa-laivoill on tükit pääll sõjalaevadel on kahurid (peal)
J kronšõttis tükkiiss ammuta, meile kuuluʙ Kroonlinnas tulistatakse kahureist, meile on kuulda (kuuldub)
Ja ammuttii tükkilöissä (Len. 253) tulistati suurtükkidest
J suurõt tükit seissa batariᴢ suurtükid seisavad patareis.
Vt. ka suurtükki
Vt. ka tükkü²