[VOT] Vadja keele sõnaraamat

fartukka M Kõ (Salm₂), g fartukaa M Kõ põll | vn фартук
M i mehed eellä piettii fartukkaa eezä mehedki pidasid ennemalt põlle ees

haidukka P Lu Li J I haidukk Li J, g haidukaa P Lu Li J
1. Li J jäme, jultunud, vulgaarne inimene | vn грубый, нахальный человек
2. kergemeelne, poolearuline inimene; kergemeelne naine, libu | vn ветреник, ветреница; женщина лёгкого поведения, потаскуха
Lu pellaap ku haidukka hullab kui poolearuline
P siä õlõd niku haidukka sa oled nagu libu.
Vt. ka habalkka

harakka Lu Ra J (Li) harakkõ J-Must. Ku harakk Lu J-Tsv. Оракка Tum., g harakaa Lu Ra J haraka J
1. harakas | vn сорока
Lu harakk tšagatap katol, ebõ·õ üvvää harakas kädistab katusel, (see) ei ole hea (= ei tähenda head)
Lu tšempa harakkaa nõssi aitseipää kui omat siiveᴅ vs kes (muu) tõstis haraka aiateibasse kui omad tiivad
Ra harakaa poigaᴅ haraka pojad
2. voki keps | vn шатун самопрялки
Ra harakaa veivi vokikepsu vänt
3. J-Must. kaustavits (jalase esiotsa ja esimest põikpuud ühendav tugiside reel) | vn вязок (гибкая лесина, связывающая вставленные в полозья саней копылья, служащие опорой кузова)
■
Ra harakaa putki harakputk.
Vt. ka sooharakka
Vt. ka araga

haŕokka Kett. M Kõ S Lu J χaŕokka L P haŕokk Ra J-Tsv., g haŕokaa J tuhkur, tõhk | vn хорь, хорёк
Lu haŕokka süüp kanoja ja kana-munia tuhkur sööb kanu ja kanamune
J tälle õli mussõ karvõ i pittše, niku haŕokõllõ, ruumõᴢ tal oli must karv ja pikk – nagu tuhkrul – keha.
Vt. ka hoŕka

haukka J-Must. I-Len. haukk J-Tsv., g haukaa: hauka J-Tsv. (kana)kull | vn ястреб
J kuza kukkõ. haukka sõi (Must. 162) kus kukk? – (Kana)kull sõi (ära)
J kana haukk vei kahs puippua (~ puĺppua) kanakull viis kaks tibu.
Vt. ka kanahaukka