[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ammaskeppi: ammõskeppi Li kangastelgede hammas-, sälkpuu | vn (деревянный валик с зазубринами на ткацком станке, в который вправляются нити основы)

ammaspuu M Kõ ammõspuu Li J hammaspuu (Ränk)
1. kangastelgede hammas-, sälkpuu | vn (деревянный валик с зазубринами на ткацком станке, в который вправляются нити основы)
M kummil kaŋgaspuilla eb õõ takaa kolodaa, siz neil on ammaspuu kolodaa sihalla; siz ammaspuuta möö johsõvaᴅ niitiᴅ millistel kangaspuudel ei ole taga lõimepakku, siis neil on hammaspuu lõimepaku asemel; siis hammaspuud mööda jooksevad lõimed
Li niittiletti tõmmõtti läpi pirraa, läpi niisiije, sinne takkaa üli ammõspuu. siis sinne ammõspuu allaal letti venutõtti, sis siält panti napakeppi lõimelett tõmmati läbi soa, läbi niite, sinna taha üle sälkpuu. Siis tõmmati lett sinna sälkpuu alla, siis seal(t) pandi nabakepp (leti otsast läbi)
2. hrl pl sälkpuud, pihid (regede valmistamisel) | vn (деревянные тиски с зазубринами для зажима полозьев при изготовлении дровен)
Li lait́joota ku algõttii teχ́χ́ä, sis tehtii kahs ammõspuuta; siz need jalgõsõᴅ ahisõttii ammõspuhhõõ, a muitõz ved́ et saanu kuikaa mittä tehä tämäka kui hakati rege tegema, siis tehti kaks sälkpuud; siis need (ree)jalased suruti sälkpuu(de)sse, aga muidu ju ei saanud sellega kuidagi midagi teha
J lait́o on tšiinitettü ammõspuhõ regi on kinnitatud sälkpuu(de) külge
3. Ränk pl (õlle kurnamisnõu põhja, õlgede ja kadakaokste alla neljakandilise raamina pandavad) sälkpuud e. hambulised puud | vn жёрдочки с зазубринами (вставляемые крест-накрест в днище пивной бочки под слой соломы и можжевельника при процеживании пива)

ammaᴢ K L P M Lu Li Ra J I (Ke Kõ Ja-Len.) ammõᴢ Li Ra J (Lu) hammaᴢ Ku J-Must. ammas Kr Г̧ аммасъ Pal₁, g ampaa K L P M Lu Ra J I ampa J hampaa Ku amba Kr Га́мпа Ii-reg₁ Га́мпа Pal₁, pl ampatt Kr А́мпатъ K-reg₂ Aмпатъ Pal₁
1. (inimese, looma) hammas | vn зуб (мн. ч. зубы)
M lahs pani peigoo suχ̆χõõ, taitaa nõisaas tulõmaa tšiiress ampaaᴅ laps pani pöidla suhu, vist hakkavad varsti hambad tulema
Ku pant́śii puikot hampai vällii, eivät saatais süüvvä herneit pandi pulgad hammaste vahele, (et teolised) ei saaks süüa herneid (mõisapõllul)
M opõzia vaattaaz ampaissa kui vana hobuseid vaadatakse hammastest, kui vana (ta on)
Lu ai ku on tšülmä, ampaat suussa lotissaa ai, kui külm on, hambad plagisevad suus
P nagraʙ, ampaad irvillää naerab, hambad irevil
Lu lugõttavaᴅ ampaita loevad (valutavatele) hammastele sõnu peale
K lahzõlõõ pannass ampaissi õpõiziita d́eŋgoi lapsele pannakse hambarahaks hõberaha
Lu tänävä ebõõ mittä süüvvä, saatta panna ampaad naglaa täna ei ole midagi süüa, võite panna hambad varna (naela otsa)
M aikaa jo õõhkaaʙ, ammassa ihob minuu päälee ammu juba kannab viha, ihub hammast minu peale
M on nii ahnaz ińehmiin, etti kõik tšüüsinää i ampainaa enelee võttaiss on nii ahne inimene, et võtaks kõik küünte ja hammastega endale
Ra silmä silmää vassaa, ammõz ampaa vassaa vs silm silma vastu, hammas hamba vastu
M elä millõ ampaita praavita, mill eiväd vaivata kk ära minul hambaid paranda, mul nad ei valuta (= ära mind tüssa)
Lu elä ampaita minuu peräss kuluta, miä izze tään ära minu pärast hambaid kuluta, ma tean ise (= ära räägi, ära õpeta asjata)
Lu se zadatt i ebõõ minnuu ampajee müü see ülesanne ei ole minu hambaid mööda (= ei ole mulle jõukohane)
P tämä on üvä ampai näüttelijä ta on hea hambamees
M täm mokom on i ampaavilttši, suv̆vaaʙ šuutkaa lüüvvä ta ongi niisugune naljahammas, armastab nalja heita
K ampaa-rohoo vettä peettii ampaal, ku ammassa vaivatti hanemadara [?] teed hoiti hambal, kui hammas valutas
Li esi ampaaᴅ esihambad
Li silmä ammaᴢ silmahammas
Li taku ampaaᴅ ~ leipä ampaaᴅ purihambad
Lu lahzõl ku lähettii poiᴢ piimä ampaaᴅ, siiᴢ ammaᴢ vizgattii üli pää ahjoo pääl kui lapsel tulid piimahambad ära, siis visati hammas üle pea ahju peale
M ampaa juuri hambajuur, -tüügas
Lu ampaa tüŋke hambatüügas
2. (eseme) hammas, konks, pulk; sälk, täke | vn зуб (мн. ч. зубья); зубец, зазубрина
Lu sirpil õllaa heenod ampaaᴅ sirbil on väikesed hambad
Lu rullu paalikal õlivad ampaaᴅ vaalikurikal olid sälgud
Lu haakii ampaaᴅ (voki) lühi konksud e. hambad
J õnge hammas (Must. 177) õngekonks
I arolla ühtä ammassa eb õõɢ rehal ei ole ühte pulka
J tšen on tehnü britvõlõõ ampaa kes on teinud habemenoale täkke sisse?
M kase tširvez on kõv̆vii rad́d́ottu ampalaisõõ, täm̆määkaa et saa mit̆täit tehä, piäb ih̆hoa see kirves on kõvasti hambuliseks raiutud, sellega ei saa (sa) midagi teha, tuleb teritada
J kuurittsoi ammõᴢ irsi seina ülemine sälkudega palk, mille külge kinnituvad sarikad.
Vt. ka esiammaᴢ, irviammaᴢ, leipäammaᴢ, nagra-ammaᴢ, piimäammaᴢ, poroammaᴢ, rautammaᴢ, saha-ammaᴢ, silmäammaᴢ, sitt-ammaᴢ, takaammaᴢ, takuammaᴢ, tšehsammaᴢ, vahv-ammaᴢ, vilttšiammaᴢ

haakki M Lu Li J I (Ra), g haakii M Lu Li J I haaki J
1. voki lüht; lühi haru | vn дуга веретена (на водской самопрялке)
J vokilla on haakki, värttenä pannaa haakkii vokil on lüht, värten pannakse lühti
Li haakki on pulikkoje väliᴢ, nahkoikaa pantu lüht on pulkade (= lühipostide) vahel, nahkadega (kinni) pandud
I värttänä on haakii süämmezä. haakki on puinõ i tällee ovaᴅ niku ampaaᴅ tehtüᴅ värten on lühi sees. Lüht on puust ja talle on nagu hambad tehtud
M värttenällä on kahs haakkia värtnal on kaks lühi haru
I vok̆kii haakki voki lüht
M Lu haakii ampaaᴅ lühi konksud e. hambad
2. konks, haak; (voki)lühi konks e. hammas; ahingu haru; õngekonks | vn крюк; крючок на дуге веретена (на самопрялке); зубец остроги; рыболовный крючок
Ra lühez õllaa tšiini rautakokaᴅ, ne õllaa haakiᴅ lühis on kinni raudkonksud, need on lühi hambad
Lu astragalla õli kahstõ·ištšümmett haakkia ahingul oli kaksteist haru
3. västar, ahing | vn острога
J haakika püüvvetä veess kala västraga püütakse veest kala
4. kõblas, kabli | vn мотыга
J haakki lähsi varrõss väĺĺä kõblas tuli varre otsast ära
5. (ristamisi asetatud lattidest) kärbis | vn прясло (положенные крест-накрест палки, жерди)
J linad om pantu haakki linad on pandud kärbisele (kuivama)
J ärüt kuivap põlloll haakkiiᴢ ristikhein kuivab põllul kärbistel
6. J (võrgu-, nooda)vabe | vn вешало, шесты, на которых высушивают невод.
Vt. ka vokiihaakki

kruptsi Lu, g kruptsii sälk, hammas | vn зарубка, зазубрина, насечка
rullapaalikka on kruptsijeekaa vaalikurikas on sälkudega

pii K P M Lu Li Ra J I, g pii M Li J pii, pulk, hammas | vn зуб, зубец
M puizõl ätšeellä om piiᴅ i rautazõlla ätšeellä piiᴅ puuäkkel on piid ja raudäkkel (on) piid
M astragall on terävät piiᴅ västral on teravad piid
M arvat piiᴅ i tšastõit piiᴅ harvad piid ja tihedad piid
Lu arol pannaa ühstõiššõmõd i kõlmõttõiššõmõt piita rehale pannakse üksteist või (ja) kolmteist pulka
M piäb ih̆hoa saha, mentii kõik piit tülpässi peab sae (ära) teritama, kõik hambad läksid nüriks
P ätšie piid õlivat tammizõᴅ äkke piid olid tamme(puu)st
P aroa kyõzniid elä panõ sellällee, etti aroo piid on püssüü reha ära kunagi pane selili, (nii) et reha pulgad on püsti
Lu kraapii piiᴅ kraasi piid
J pirraa pii soa pii
Lu sugaa piiᴅ kammi piid
M sah̆haa piiᴅ sae hambad
J lina hägl on tehtü raut piiss linahari on tehtud raudpiidest
■
M üheltä piiltä äesättii äestati üks kord
M eeš tšülvüä maa kahõlta piiltä äesättii enne külvi äestati maa kaks korda
Ra ku on mättälikko põlto sis kõlmõlt piilt äessetää kui on mätlik põld, siis äestatakse kolm korda
M viĺĺaa üφs kõrt vizgottii, siz ajõttii kok̆koo, sis tõizõlt piiltä taaz vizgottii vilja tuulati üks kord, siis aeti kokku, siis teine kord taas tuulati.
Vt. ka aropii, rautapii, sahapii, seltšäpii
Vt. ka piikko

rautammaᴢ I raut-ammaᴢ (L) raudhammas, rauast hammas | vn железный зуб
I iiri, iiri, võtam milta luinõ ammaᴢ, annam millõ rautammaᴢ hiir, hiir, võta mult luuhammas, anna mulle raudhammas
L tulõp haamolainõ raut-ampaat suuza tuleb vanakurat, raudhambad suus

sitt-ammaᴢ K vilets hammas, katkine hammas | vn плохой зуб, скверный зуб
ammaz vizgattii ahjoo päälee i jutõltii: sillõ sitt-ammaᴢ, millõ vahv-ammaᴢ hammas visati ahju peale ja öeldi: sulle vilets (katkine) hammas, (aga) mulle tugev (terve) hammas

sõra P (Ra), hrl pl sõraᴅ P Ra (sirbi) hammas, pl. (sirbi) hambad | vn зубец, зубцы (серпа)
P sirpill on sõraᴅ sirbil on hambad.
Vt. ka sõrõ

zuptšikkoin J-Tsv., g zuptšikkoizõõ J hambuline, hammas- | vn зубчатый
zuptšikkoim veero hammasratas

takuammaᴢ Li purihammas, tagumine hammas | vn коренной зуб, задний зуб
esiampaaᴅ, silmäampaaᴅ, takuampaaᴅ (~ leipäampaaᴅ) esihambad, silmahambad, purihambad.
Vt. ka takaammaᴢ

tšehsammaᴢ Li, pl tšehsampaaᴅ Li esihammas, keskmine hammas, pl. esihambad, keskmised hambad | vn передний зуб, передние зубы

vahv-ammaᴢ K tugev hammas | vn прочный зуб
ammaz vizgattii ahjoo päälee i jutõltii: sillõ sitt-ammaᴢ, millõ vahv-ammaᴢ (äratulnud) hammas visati ahju peale ja öeldi: sulle vilets (katkine) hammas, mulle tugev (terve) hammas

vääri² Kõ Ra J-Tsv.
1. adj kõõr(d)silmne; viltune (hammas, nina) | vn косой, косящий (глаз); кривой (зуб, нос)
Ra poigall on vääri silmä poisil on kõõrdsilm
2. adv süüdi | vn виновен, виноват
Kõ varõz nätši, etti mato on vääri (muinasjutust:) vares nägi, et madu on süüdi.
Vt. ka väärä¹