[VOT] Votic Dictionary

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

pagla Kett. Ränk K R P M Kõ Lu Li J Ra I pagl J-Tsv. I, g paglaa P M Lu I pagla J
1. pael, nöör | vn шнур, шнурок, (тонкая) верёвка; подвязка; леска
J paglõtšennäd õltii jalgaᴢ, paglad õltii avõõ pastlad olid jalas, paelad olid lahti
J upõkkaal õltii paglaᴅ, tooš pantii paglaakaa tšiini susskingal olid paelad, pandi ka paelaga kinni
P sukat piti pagloikaa tšiini (ta) hoidis sukki paeltega ülal (kinni)
M mussa pagla õli rivall sääremähisel oli must pael
P kui kaugaa paglaa elä puno, a ühskõrt pagla menep kattši vs kui kaua (sa) nööri (ka) ei punu, aga ükskord läheb nöör (ikkagi) katki
J kahõss tšeiss (säikeess) hanse paglaa punota, kahõss inimizess pereä sünnütetä vs kahest keermest (säigmest) ju nööri punutakse, kahest inimesest peret luuakse (sünnitatakse)
I kazgõssa õhsaᴅ võõttuuᴅ [sic!] i siot paglalla, tiiᴅ (looaa) vih̆haa kasest (on) oksad võetud, ja seod (need) nööriga (kokku), teed viha (luua)
M laafkas sit̆toaᴢ hoikaakaa paglaakaa poes seotakse (pakk) peene nööriga (kinni)
J tšääri jaššikk nät kaze punotuu paglaka tšiin seo kast näe selle punutud nööriga kinni
J õhjad on paglassa tehtü ohjad on nöörist punutud (tehtud)
I sis paglat pan̆nii tšättšüü aukkojõõ siis panin nöörid kätki aukudesse
P pannass niisiisee paglat tšiin niitesse pannakse (tallalaudade) nöörid kinni
M õntšivitsal on kokka, siz on pagla, siz on propka õngeridval on (õnge)konks, siis on (õnge)nöör, siis on (õnge)kork
M tšennää paglad õlivad risikkoo pastlapaelad olid (= seoti) risti
J aili võrkoo paglõd om mätänestü räimevõrgu nöörid on mäda(nenu)d
J vokii paglõᴅ voki nöörid
I roozgaa pagla piitsa keel
J kõikkaz vahvõp õŋki pagl tuõb opõizõõ ivusõss kõige tugevam õngenöör tuleb hobusejõhvist
Lu võrkko pagla võrgunöör
M niitizet paglaᴅ (jämedad korrutatud) linased lõngad
Lu pag-la tšentšä pastel
2. köis | vn (толстая) верёвка, канат
I koormõõ sit̆toaɢ paglalla koormat köiega siduda
I sinneɢ autaa pagloil lazzõttii groba sinna hauda lasti kirst köitega
3. traat | vn проволока
M mokomat paglassa tehtü bukvaᴅ niisugused traadist tehtud tähed.
Vt. ka alupagla, aluspagla, jõvi-pagla, päälepagla, päälipagla, rihmapagla, rivaapagla, saappõk-pagla, sääri-pagla, tšeerto-pagla, õŋki-pagla, ülipagla
Vt. ka paagõlka

parta Kett. K L P M Kõ Po Lu Ra J I partõ J part Lu Ra J parᴅ Ra partha Kr Парда ~ Парта Pal1 Па́рда K-reg2 Ii-reg1, g parraa L P M Lu J I parra J-Tsv.
1. habe | vn борода
Lu parta piäb ajjaa poiz ja ivusõᴅ habe tuleb maha ajada ja juuksed (samuti)
M tämä nürip partaa ta ajab habet
M parta kazvap tšiireepää ku meeli pääᴢ kk habe kasvab kiiremini kui mõistus peas
Lu paĺĺo tääᴅ ennaikaa, siis kazvop suur parta vs (kui) enneaegu palju tead, siis kasvab suur habe
Lu parta on kikkillää habe on kikkis
M pitšää parraakaa pika habemega
Ra arvaa partaa meeᴢ harva habemega mees
L tuli narvass halli parta rl tuli Narvast hallhabe
Lu kitsii parta kitse habe
M mill on jäännü niittämissä niku vohoo parta mul on jäänud (rukist) lõigata vaid nagu kitse habe (= kitsas riba)
J parra tüŋgeᴅ habemetüükad
J parraa ivuᴢ habemekarv
M no ko siä kehnoss pajataᴅ, enellees partaasõõ no kuidas sa (nii) halvasti (= pobinal) kõneled, endale habemesse
2. kuke v. kana lokuti | vn бородка (петуха или курицы)
M kanalla on parta kanal on lokuti
Lu suurõõ parraakaa kukko suure lokutiga kukk
3. habesamblik (puul) | vn род лишайника (на дереве)
Ra siin kuuzõs ku on paĺĺo partaa selles kuuses on õige palju habesamblikku
4. (võtme) keel | vn бородка (ключа)
M murti võttimõlta parraa murdis võtmelt keele

R vuvvõõ parta (teatava kombe kohaselt viljalõikamisel kasvama jäetavad kaks viimast kõrt, mille ladvad seoti kokku ja mille alla pandi leivakannikas või pudrukauss).
Vt. ka halliparta, kikkiparta, kokkaparta, kukooparta, sidoi-parta, võtii-parta

tšärpäne L M Lu Li (P) tšärpänee K-Ahl. tšärpän Kett. L Lu Li (U Ja) tšärpene Kõ Lu (I) tšärpen Kett. M Черпене Tum. Керпянень Pal2, g tšärpäzee M Lu Li tšärpeizee J kärbes | vn муха
Lu moška on kõikkaa heenopi kõikkiiss tšärpäziissä kihulane on kõige väiksem kõigist kärbestest
Li küll leeb ohtogoss vihma, tšärpäzet tullaa kõik silmil küll(ap) tuleb õhtul vihma, kärbsed tulevad kõik silmadele
M tšärpäzet bimizeväᴅ ~ U tšärpäzed bõrizõvaᴅ kärbsed sumisevad
I tšärpeez evät pur̆rõisiɢ (et) kärbsed ei hammustaks
Lu maarjaa pühäz on paĺĺo tšärpäss maarjapaastu ajal on palju kärbseid
M tšärpäzee siineᴅ kärbseseened
Lu tšärpäzee griba on kaunis päält, valkoizõt prikud on pääl puulõᴢ kärbseseen on pealt punane, valged täpid on pealpool
M kasen rihez on nii iĺĺaa, daže tšärpessä et kuulõ kui lentääʙ siin toas on nii vaikne, isegi kärbest ei kuule, kui lendab
Lu tühjä on üvässi, siin i tšärpän eʙ lennä (tuba) on täiesti tühi (= vaikne), siin kärbeski ei lenda.
Vt. ka kokkatšärpäne, sittatšärpäne


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur