[VOT] Vadja keele sõnaraamat

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

eläku M-Set. (vastavaid indikatiivivorme vt. sõnaartiklist eŋku формы изъявительного наклонения см. в статье eŋku) = eläko
elä võta rahoo, eläku rahaa peräss ühtä jätä eläku tõissa ära võta raha(sid) ega ära raha pärast ühte jäta ega teist

eŋku: sg. 1. p. -u Lu enku Lu Li, sg 2. p etku M-Set. Lu, sg 3. p epku Lu Li, pl 1. p. emmäku, pl. 2. p. ettäku M-Set., pl 3. p. evätku (vastavat imperatiivivormi vt. sõnaartiklist eläku форму повелительного наклонения см. в статье eläku) = eŋko
1.
Lu miä oma eloo veetin turhaa, en saanu enele enku muilõ mittää üvvää ma veetsin oma elu asjatult, ei saanud endale ega teistele (muudele) midagi head
Lu siε mittää ed arvaa, etku tää sa ei saa midagi aru ega tea
Lu vaata, jott rossi ep purkajaisiiᴢ, epku menneiš tšikkaraa vaata, et tross ei hargneks lahti ega läheks keerdu
2.
M tšüzüb karjuššailta ettäku nähnü mokomaa mokomaa naizikkoa (Set. 19) küsib karjustelt: kas te ei näinud niisugust (ja) niisugust naist?

erisuku (R-Reg.):
sulka niin erisukua (Reg. 23) rl

erkku K-Ahl. P M (Kett. K R-Lön. Kõ) herkku Lu Li Ra J (Ku), g erkuu P herkuu Lu Ra J maiusroog, hõrgutis, maiustus | vn лакомое блюдо, лакомство
P talkkunoi vanad vad́d́alaizõd lutšivat suurõssi erkussi kanepiseemneist kamakäkke pidasid vanad vadjalased suureks maiusroaks
K erneed da bŕukva vott erkud õlivaᴅ herned ja kaalikad, vaat, olid maiusroad
M tootii lahzõlõõ erkkua toodi lapsele maiustusi

jõukku (K-Al.) joukku M (Lu Ra J-Tsv.), g joukuu
1. salk, hulk, rühm | vn группа, компания, ватага
K siz vieväd sinne jõukkuusõõ tüttäriilee õluu (Al. 32) siis viivad sinna salka tüdrukutele õlut (õlle)
J dovarišš kuhõle äviz med́d́e joukuss sõber kadus kuhugi meie hulgast
Ra teijee joukkua ühs meeᴢ võtõʙ kartotškaa üks mees teie hulgast teeb pildi (= pildistab)
2. suguvõsa, -selts | vn род; родня
M borana joukku Boranovite suguvõsa

kõsku Ränk M J-Must. kosku M Ra, g kõzguu M kosk, paks okaspuukoor | vn толстая кора хвойного дерева
M kuuzõõ kõsku ~ Ra kuuzõõ kosku kuusekosk.
Vt. ka kuuzõõkõsku

lõikku Vt. lõõkku

lõõkku Kett. K P Kõ S Lu Ra J I (Ko) lyõkku L P Ke-Set. lyykku Kl-Set. lõekku K-Ahl. lõikku J-Must. leekku Lu Li liekku P, g lõõkuu K P Kõ S Lu J I Ko lyõkuu P kiik | vn качели
Lu tšülää süämee tehtii leekku küla keskele tehti kiik
I lõõkku tehtii enäpig enipäiväss kiik tehti enamasti lihavõtteks
S valvõtulõll õli lõõkku jaanitule juures (jaanitulel) oli kiik
K pojot tetšiväd lõõkuu poisid tegid kiige
P siz mennäss lyõkulõõ lyõkkumaa, kanaa munõi plokkaamaa siis minnakse kiigele kiikuma, kanamune koksima
Ra suurõl lõõkul neĺĺätšezze lõõkuttii, a peenel kahõtšezze suurel kiigel kiiguti neljakesi, aga väikesel kahekesi
Lu tütöd õltii leekul, poigõd annõttii leekul voimaa tüdrukud olid kiigel, poisid andsid kiigele hoogu.
Vt. ka laut-lõõkku, pöörä-lõõkku

lõõsku Lu, g lõõzguu ~ lõõskuu (ahju)lõõr | vn (печное) хайло
savvu meeʙ lõõzgussõ trubbaa ja trubbaa müü meep kujall suits läheb lõõrist korstnasse ja korstnat mööda välja.
Vt. ka ahjolõõsku

nõikku Kett. L M Po J (R-Lön.) noikku Lu, g nõikuu L M J noikuu Lu
1. kätkivibu | vn лукообразный шест, на котором висит колыбель
M nõikku, tšätšüd on nõikkuza kätkivibu, kätki on vibu otsas
M oh ku nõdra nõikku, üv̆vii lõõkup tšätšüᴅ oh kui painduv vibu, kätki kiigub hästi
J nõikku tehtii koivupuussa, se õli nõdra koivupuu kätkivibu tehti kasepuust, see oli nõtke kasepuu
Po antaas stokana raχχaakaa nùorikolõõ i juõllaᴢ: vot, sillõ nõikuss antakse klaas rahaga pruudile ja öeldakse: vaat, (see on) sulle kätkivibu jaoks (kätkivibuks)
Lu tšättšüü noikku õli riuku kätkivibu oli ritv
2. kaevuvinn | vn журавль колодца
M siiz on kaivoo nõikku, nõikuukaa nõssaaᴢ siis on (veel) kaevuvinn, vinnaga tõstetakse (kaevust vett)

nõtku K-Ahl. M (Kett. Lu) notku Ku, g nõdguu
1. nõgu, lohk, madal paik | vn лог, ложбина, низменность, низкое место
Lu rovnoi sarka, eb õõ nõtkua, eb õõ bugŕaa tasane põlluriba, ei ole lohku, ei ole küngast
2. adj madal, vesine, pehme v. õõtsuv (pinnase kohta); subst. lodu, padu | vn низкий, мокрый, мягкий или тряский (о почве); мокрая низина, трясина
M mokom brotku, etti et pääs sinne jalgal, et pääz opõzõl meemää; tuli kõig niku nõtku paikka niisugune padu, et (sa) ei pääse sinna jala(ga), ei pääse hobusega minema; (siia) tekkis puha nagu õõtsuv paik
M soo nõtku soopadu
3. K-Ahl. nõrk | vn слабый
4. K-Ahl. lauge, veerjas | vn покатый, отлогий.
Vt. ka nõtko

näku M J-Tsv. = nätko
J näku uuvvõt saappõ-gõt kopissa näe, kuidas uued saapad kõpsuvad

põhku M Kõ, g põhguu M
1. põhk | vn солома
Kõ siε niku sika põhkuza mak̆kaaᴅ sa magad nagu siga põhus
2. (looma) pesa(paik), ase | vn берлога; лежбище
M karu talvõll mak̆kaab õmas põhguᴢ karu magab talvel oma pesas
M siğgaa põhku sea pesa(ase põhus)
3. pesakond; perekond, sugukond | vn выводок; семейство, родня
M nävät sõitõllaᴢ, elä mene näd́d́e väl̆lii, näväd ovad õm̆maa põhkua, a siä välizä leed väärä nemad riidlevad, ära mine nende vahele, nad on oma perekonnast, aga sina jääd vahepeal süüdlaseks
■
M on varma vaattaa päälee, a ize niku rapatšivi: kui tšut́, nii taaz on pää põhguza, taaz läziʙ on pealtnäha tugev, aga ise nagu rabe kivi: (nii) kui vähe (midagi on), siis on jälle asemel maas (pea põhus), jälle on haige

põrku J perku Ku, g põrguu J
1. põrgu | vn ад, пекло
J miä sinuu põrguss tš levven tšättee ma saan (leian) su põrgustki kätte!
2. sõimus. kurat, | vn руг. чёрт
J tämä, põrku, tõhib minnua kuttsua kräntsissi tema, kurat, julgeb mind nimetada krantsiks!
Ra ai siε perku ah sa kurat!
J põrkua ko tämäkaa võit tehä (mida) kuradit (sa) temaga saad teha!
Ku perkua kurat (võtaks)!
Ku pani suurt perkua vandus kurja.
Vt. ka perko

põukku Kett. M (P) poukku Lu Li J-Tsv. (R-Lön.), g põukuu: poukuu Li J pouku R J pestav pesu, murd. põuk; ligunenud pesu; | vn стираемое бельё; смоченное бельё
P nõizõt sõpõi pesemää, põukkua tetšemää hakkad rõivaid pesema, pesu pesema (tegema)
Lu suurõt peree poukut pesi pesi suure(d) pere pesu(d)
M autoas põukkua hautatakse pesu
J poukkua uhtoma pesu uhtma
J tuli kottoo märtš niku poukku tuli koju, märg nagu ligunenud pesu (= märg nagu kassipoeg)

rõukku M roukku Lu Li, g rõukuu: roukuu Lu
1. (vilja, heina) rõuk, (piklik) virn | vn скирда
Li vihgot pantii roukkuu (vilja)vihud pandi rõuku
Lu kagria, õzria i nisuja pantii roukkuu kaeru, otri ja nisu pandi (rehe juurde) virna
Li katonnaluᴢ, sihe vihgoᴅ kõiɢ veitettii kokkoo, sitä kutsuttii roukku katusealune. Sinna veeti kõik vihud kokku, seda kutsuti virnaks
2. (ohvrikivi)hunnik | vn жертвенник (из камней)
M pellättii roittaa vällää rõukku kardeti (ohvrikivi)hunnikut laiali ajada (välja kaevata)
M palvõõ rõukku on tšasovnaa tüvenn (ohvrikivi)hunnik on kabeli kõrval.
Vt. ka kagrarõukku, palvõõrõukku, tšivirõukku