[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit

ebko Vt. eŋko

eiko Al. M (tema) ei; ei (ju), ega | vn (он) не; ведь не
M eiko minuu kalliᴢ kaukanna elä ega mu kallis kaugel ela.
Vt. ka eŋka, eŋko, eŋku

elakko [?] S, g elakooelänikka

elkko K M Kõ (Kett. R-Lön.) õlkko M, g elkoo Kett. M
1. õis | vn цветок, цвет
M mihii siä minuu tara kõvii vara elkod lazzõd maalõõ rl miks sa, mu aed, väga vara lased õied maha?
M tõrvakukal on roozovoid elkoᴅ tõrvalillel on roosad õied
M malinaa elkoᴅ vabarnaõied
M niinipuu elkko pärnaõis
pudgõõ elkko putke õis
K elkoo vallaza õites, õisi täis (õite vallas)
K mil kazvii kana kotona, elkko enneni tüvenä (Al. 52) rl mul kasvas kana kodus, õis mu ema juures
2. M õitsemine, õitseaeg | vn цветение, пора цветения
M leppä elkotsaʙ, a per̆rää elkkoa siz on urvaᴅ lepp õitseb, aga pärast õitsemist, siis on urvad.
Vt. ka galganaelkko, malinaelkko, sooelkko

eläko Ra J (vastavaid indikatiivivorme vt. sõnaartiklist eŋko формы изъявительного наклонения см. в статье eŋko) ega (ära) и (ты) не (негационный союз, выступающий между однородными членами и основывающийся на форме 2 л. ед. ч. повелительного наклонения от вспомогательного отрицательного глагола)
J elä lüü tšülää kujalla, eläko vallaa vainiolla rl ära löö küla tänaval ega valla vainul

emakko¹ R-Eur., g emakooemüᴅ
emakko imettäjäni, vana naine vaaliani (Eur. 34) rl emake, mu imetaja, vana naine, mu mähkija

emakko² K-Ahl., g emakooemäsika

emikko K-Ahl. P M Kõ S Lu Li Ra J Ku, g emikoo Lu Li J
1. emasloom; emane, emas-, ema- | vn самка, матка; женская особь; женского пола
Lu katii poika ko onõ kõlmikarvanõ se onõ emikko kui kassipoeg on kolmevärviline, (siis) see on emane
Ra sis joonitõlla mõnt koiraa ühes paikkaa, kuza on emikko siis jooksevad mitu koera ühes kohas, kus on emane (koer)
Lu emikko parõp kottoa vahiʙ, a kulli meeb ain tšüllää vaa emane (koer) valvab paremini maja, aga isane läheb aina küla peale
Lu katti emikko emane kass
Lu koira emikko emane koer
Lu emikol katil õllaa poigaᴅ emasel kassil on pojad
Lu Li Ra J emikko koira emane koer
Li emikko kroolikko emane küülik
J emikko vazikkõ lehmvasikas
Ra emikko õpõn mära(hobune)
Li emikko lammaᴢ emalammas
2. emis | vn свиноматка
Lu põrzaz on emikko i kulli põrsas on (= võib olla) emis ja (= või) kult
Lu kulli johzõtab emikkoja kult paaritab emiseid
J emikko sika tõi paĺĺo põrsai emis tõi palju põrsaid.
Vt. ka emakko², emäin, emäsika

emko Vt. eŋko

emmäko Vt. eŋko

eŋko: sg 1. p eŋko K Li Ra J enko R-Lön., sg 2. p etko M-Set. J I, sg 3. p epko Kett. K L P Lu Li J I Ku ep-ko J-Tsv. ebko J-Must., pl 1. p. emmäko J emko J, pl 2. p. ettäko M J ettako J-Must., pl 3. p. evätko K-Ahl. (vastavat imperatiivivormi vt. sõnaartiklist eläko форму повелительного наклонения см. в статье eläko)
1. ega (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) | vn и не (негационный союз, выступающий между однородными членами и имеющий парадигму с формами трёх лиц ед. и мн. числа от вспомогательного отрицательного глагола в настоящем времени)
Ra miä väsüzin, enepää en või avittaa eŋko pajattaa ma väsisin, enam ei või aidata ega rääkida
J et siä õõ med́d́ee maama, etko med́d́ee laukojainõ rl sa ei ole meie ema ega meie pesijake
Lu tormi vei võrkoᴅ; mentii kattsomaa: ebõ·õ kallaa epko võrkkoi torm viis võrgud; mindi vaatama: pole kala ega võrke
J emmä tulnõ süümiss vartõ, emmäko jooznõ juumiss vartõ rl me ei tulnud söömise pärast ega jooksnud joomise pärast
M emmä möö, ettäko töö ei meie ega teie
2. kas (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) ei | vn не (я, ты, он ~ она ~ оно, мы, вы, они) ли (вопросительно-отрицательная частица с вышеупомянутой парадигмой)
I etko siä tääp pajattaas skaaskoi kas sa ei tea jutustada muinasjutte?
M epko saa teill suojõtõlla kas teil ei saa(ks) end soojendada?
J katsõõb, ebko näü kuza oonõht(a) (Must. 144) vaatab, kas ei paista kusagil (mingit) hoonet
K evätko söö (Ahl. 5) kas nad ei söö?
Vt. ka eiko, eikä, eŋku

ennekko R-Eur. R-Lön., g ennekooemüᴅ
ennekko imettäjäni vana naine vaaliani (Eur. 39) rl emake, mu imetaja, vana naine, mu mähkija (vaalija)

epko, ep-ko Vt. eŋko

etko Vt. eŋko

ettako Vt. eŋko

ettäko Vt. eŋko

evätko Vt. eŋko

käko Vt. tšako

lõhko Vt. lohko¹

lõukko Vt. tšivilõukko

mäŋko Kett. K P M Lu J mäńko K-Ahl. mänko M-Set., g mäŋgoo M Lu J mäŋguo P
1. mäng | vn игра
K se mokom õlitši mäŋko, pimopilkkoa mäńd́ittii see oligi selline mäng, pimesikku mängiti
M lahsalail on veśolaᴅ mäŋgoᴅ lastel on lõbusad mängud
P miä laadin mäŋguo ma alustan mängu
M sika paab mäŋkoa siga hullab (mängib)
M kase on lahsõjõ mäŋko see on lastemäng
P mehii ja pojoi mäŋko meeste- ja poistemäng
J võitto võib õllõ sõaᴢ, karti mäŋgoᴢ .. ; võit võib olla sõjas, kaardimängus ..
Lu petoz mäŋko valemäng
2. (metsise-, tedre)mäng | vn ток (глухарей, тетеревов)
J mettso, ku mäŋgollõ lauloʙ, sis tämä ep kuul mit̆täiᴅ kui metsis mängu ajal laulab, siis ta ei kuule midagi
J metsoo mäŋko metsisemäng
3. K-Ahl. M mänguasi | vn игрушка.
Vt. ka kartiimäŋko, karttimäŋko, kopulo-mäŋko, munamäŋko, tšivimäŋko
Vt. ka mäntši, mäntšü

nõikko Ränk M-Set., g nõikoo kätkivibu | vn лукообразный шест, на котором висит колыбель

nõtko Lu J-Tsv. notko J-Must. J-Tsv. Но́тко Ii-reg1, g nõdgoo J
1. nõgu, lohk, madal koht | vn лог, ложбина, низменность, низкое место
J kuivõll voott roho kazvob nõdgos parõp kuival aastal kasvab rohi nõos paremini
Lu nõdgoz märkeneväd maamunaᴅ, a bugrõz on heenoᴅ maamunaᴅ lohus mädanevad kartulid, aga künkal jäävad kartulid väikeseks
2. adj madal, vesine, pehme v. õõtsuv (pinnase kohta) | vn низкий, тряский, мокрый (о почве)
Lu rantuli-einä .. meree rantoiz nõtkois paikkois kazvaʙ peenike kõrkjas .. kasvab mererandades madalates kohtades.
Vt. ka nõtku

näko K P Lu Ra J näkö M J Ku (Lu) ńäko K-Ahl. P M ńako Kett. L P M (K Pi Lu vdjI) Ня́ко Pal1 K-reg2 Някъ Pal1, g nägoo Lu J näguo P nägo J nägöö ~ näğgöö M ńagoo Kett. ńağgoo M vdjI nägu | vn лицо
L ku venttsaa vietii, nuorikõll ńako õli katõttu kui laulatusele viidi, oli pruudil nägu (kinni) kaetud
J näko paizõttunnu nägu (on) paistetanud
P tämä nägoss meni nii bĺednõissi ta läks näost nii kahvatuks
M tämä on muudra nägöltä ta on näolt imelik
M tällä tänänn on näko niku kõltakukka ta on täna näost kollane (= ta näeb täna väga halb välja)
J tšen silt on nii nägoo määlinnü kes on sul nii näo üles löönud?
J täll ebõllu enäp õma näkkoa (pääᴢ) tal polnud enam oma nägu (peas) (= ta oli nii endast väljas)
P lahs õli emεä ńakua laps oli ema nägu
M ovat kõikk velled i sõsarõd ühtä näk̆köä niku kahs tilkkaa vettä kõik vennad ja õed on ühte nägu nagu kaks tilka vett
Ku linnuumerkid näöᴢ tedretähed näos
M ruikoo rikottu näkö rõugearmiline nägu
J miä sillõõ näkkoo sültšiin, ku siä nii petteeᴅ ma sülitan sulle näkku, kui sa nii petad
J süäntü de vudmõs tõiss näkkoa müü vihastas ja virutas teisele vastu nägu

nätko M Kõ S näe kui, vaat kui, näe kuidas, vaat kuidas | vn видишь как
M aivoo var̆raa tšiisseli, etti saaʙ, a nätko nenä nõğgõõkaa võd́d́õttii väga (= liiga) vara kiitles, et saab, aga näe, kuidas sai pika nina (kuidas nina nõega määriti).
Vt. ka näᴅ, näku, nää

peäsko Vt. pääsko

põhko Vt. pehko

põlko Vt. pelko

pääsko Kett. K P M Kõ S Lu Li Ra J I (R-Eur.) ṕääsko Kett. pεäsko L peäsko (R-Reg.) pääzgo J-Must., g pääzgoo Kett. K M Lu Li Ra J pääzguo P pääsuke | vn ласточка
K pääsko õli üvä lintu pääsuke oli hea lind
J pääzgot pesüstü räüssännalaa pääsukesed (on) asunud pesitsema räästa alla
P sis pääzgod lentävät suojiilyõ mailyõ siis pääsukesed lendavad soojadele maadele
Lu ku pääsko lennäʙ maata müü, matalal, siis sooviʙ vihmaa kui pääsuke lendab maad mööda, madalal(t), siis ennustab vihma
M sünti tappaa pääskua (on) patt pääsukest tappa

J täll on liittsa pääzgoo pisemikko tal on nägu tedretähniline.
Vt. ka koto-pääsko, lidnapääsko, maapääsko, meripääsko, tšüläpääsko
Vt. ka päskulein, pääsi, pääske, pääski, pääskolintu, pääskõ, pääskü, pääsküne

rõukko Ränk K-Ahl. R M Kõ J-Must. (Kett.), g rõukoorõukku
R rüiz rõukko, rõukko tehäss riigaa tüvie rukki(vihkudest) virn, virn tehakse rehe juurde.
Vt. ka einärõukko, tšivirõukko

sõtko J-Tsv., g sõdgoo J
1. sõtke, sõtkumine, tallamine | vn топтание
2. löga, läga | vn месиво
3. adj nõtkuv v. õõtsuv (pinnase kohta) | vn тряский (о почве)
sõtko maa nõtkuv pinnas

śälko Vt. śalko

tõukko P, g tõukoo tõuk, uss | vn червь, червяк
samallain juollas puukõssi, ku on lehmäl tševäällä mokomad muhgoᴅ; tõukko ja puukkõ ka seda nimetatakse puugiks, kui lehmal on kevadel sellised kiinimuhud; tõuk ja puuk (on lehma seljanahas).
Vt. ka tõukõᴢ

tõuko K-Ahl. P M Kõ J-Tsv. (Kett. Ja-Len.) touko Lu J hrl pl -goᴅ P tõug, tõuvili, suvivili | vn яровые хлеба; suvõll õlivat talgod niittää tõukua suvel olid tõulõikamiseks talgud; P tõukoi tappamiin tõuvilja peksmine; Ja tõu-gossa tolkkua ebõ olee [= ebõ·lõ?] (Len. 249) tõuviljast pole asja (= tõuvili ei edene, ei kasva)
J touko viĺĺ tõuvili.
Vt. ka tõukoleipä, tõukoviĺĺa

võrkko vdjL Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J I (Ja vdjI) verkko S Ja-Len. Ku (I) võrkku Lu, g võrkoo Lu Li Ra J võrk | vn сеть
L tänänn õli puuttunnu võrkkuosyõ paĺĺo kaloit täna oli võrku sattunud palju kalu
Li ailia püüvvetää võrkkojõõkaa i nootaakaa räimi püütakse võrkude ja noodaga
P kala võrkod ripusõttu kalanikkoil kuivamaa (Mäg. 89) kalavõrgud on kalureil kuivama riputatud
Ra müü võrkkoa kutozimm me kudusime võrku
I võrkko on paratamattaɢ võrk on parandamata
Lu võrkol ja nootal on jamauᴢ võrgul ja noodal on jama (= ühenduskoht)
J jamaab võrgot (Must. 169) jamab (= õmbleb v. ühendab) võrgud (kokku)
K kuttsu med́d́et toožõ võrkkailõõ kutsus meid ka võrgupüügile
Lu üväd lakkiad jääd õllaa, üvä panna võrkkoa vettee hea sile jää on, hea on lasta võrku vette
Lu võrkoo kokka võrguhark (võrgunööri e. -selise vee all hoidmiseks)
K mämmälikoo võrkko ämblikuvõrk
Li vimpa võrkko on suurii silmeikaa vimmavõrk on suurte silmadega
I konnaa võrkko konnakudu
Lu võrkoo leeve võrgulina
Lu võrkoo noora võrgunöör
Lu võrkoo rihma võrguselis (= võrgunöör)
J võrkoo paglõᴅ võrgunöörid
Lu ku kuotaa, siis tuõʙ võrkoo lauka kui kootakse, siis tuleb (võrgu)silmarida
J võrkoo tšiveᴢ võrgukivi
Li tänävä piäb loovva võrkoᴅ täna peab alustama võrgukudumist
Lu võrkko puu, siin kuottii võrkkoa võrguhark, siin (sellel) kooti võrku.
Vt. ka hailivõrkko, apara-võrkko, hämövõrkko, kalavõrkko, konnavõrkko, kurivõrkko, kurvi-võrkko, lõhivõrkko, peräverkko, rüsävõrkko, silkkuvõrkko, talvi-võrkko, tšesä-võrkko, vimpavõrkko

vääsko Vt. linavääsko

õlkko Vt. elkko

õrko Vt. orko

õõhko I õõhka J-Must., g õõhkoo ohakas | vn бодяк
I pisselikko õõhko torkiv ohakas

ätikko K-Ahl. (K-Al.), g ätikoo pankjas põld | vn глыбчатое поле
tulõt tšüvä [= tšüve] tšüntämäst, ätikkoo äessämäss (Al. 46) rl tuled, kübe, kündmast, pankjat põldu äestamast


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur