[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

elo K L P M Kõ Po Lu Li J I Ku (Kett. U Ra) Эло Pal1 Pal2 Э́ло K-reg2 Ii-reg1, g eloo K Lu J el̆loo M elo J
1. elu | vn жизнь, житьё
Lu sõkkaall elo bõõ elo pimeda(l) elu pole elu
Lu sell on elo niku pulmaᴢ sel on elu nagu pulmas
Lu miä oma eloo veetin turhaa, sitä viisii ep piä elloa veettää kui miä veetin ma elasin (veetsin) oma elu asjatult, sedaviisi ei tohi oma elu elada, nagu mina elasin
J annõm miä mokomaa sõnaa izeenellee, jot miä viinaa õmaz eloz enäpää suhõõ em paa ma andsin endale sellise sõna, et viina ma oma elus enam suhu ei võta (pane)
Lu noorõd eläväd uutta elloa, parõpaa elloa eb või õlla noored elavad uut elu, paremat elu ei saa (või) olla
K ku näed unõz vassõss rihtä, sis tõin elo leeʙ kui näed unes uut elumaja, siis tuleb elumuutus (teine elu)
Li neill on sopunõ elo neil on leplik elu
Lu õlõn elännüt talopoigaa elloa olen elanud talupojaelu
Lu soo siäl, soo tääl, kuzaa bõõ kuivaa, se oŋ kehnoo inemizee elo soo seal, soo siin, kuskil pole kuiva, see on viletsa inimese elu
P miä elän mustalaizõõ eloa, bõlõ mill õmaa kotua ma elan mustlase elu, pole mul oma kodu
J niku koira elo, jõgass leivä palass verrõta nagu koera elu, iga leivapala pärast näägutatakse
J eloo voim elujõud
J elo paikk elukoht
J galkõt suvata elä litši elo maja hakid armastavad elada elumaja lähedal
J elo aikõin eluaegne
2. Pal2 K-reg2 varandus | vn пожитки, нажитое (orig.: | vn добро).
Vt. ka tüh́j-elo

elokunta M elukäik, elu | vn жизненный путь, жизнь
et tää, kui meeb elokunta sa ei tea, kuidas elukäik läheb

elämine P elämin Lu J-Tsv. ellamin Kr, g elämizee Lu elämize J
1. elu, elamine, elujärg; elulaad | vn жизнь, житьё
P mill on elämine paska mul on elu(järg) halb (vilets)
J tusk oŋ kattsoa köühä elämize pääle kurb on vaese elamist vaadata
J siin taloz oŋ hitoo elämizeᴅ: nain ajab rattsõzii mehee seĺĺeᴢ selles talus on kuradi (vilets) elu: naine sõidab ratsa mehe seljas
2. Kr varandus, omand | vn имущество, пожитки, добро

elämä¹ R-Lön. L Lu Li (K-Al.) eläm J-Tsv. Элемя ~ Елямя Pal1, g elämää K elämεä L elu | vn жизнь, житьё
Lu eb lee üvä elämä, revod nõistii häülümää ei tule hea elu, rebased hakkasid (ringi) liikuma
Lu kasõ elämä on õllut tširjava see elu on olnud kirju
J hoz viska petli kaglaa, nii tuli raŋkk eläm viska või silmus kaela, nii raske elu tuli
Li kui sill on kurja elämä küll sul on vilets elu
L tüttärikuo elämεä jεätütättä rl (itkust:) teete tüdruku elu külmaks (jäiseks)

elämüᴢ ~ elämüs Lu, g elämühsee: elämüsee Lu
1. elu | vn жизнь, житьё
raŋkka elämüᴢ raske elu
2. vara, omand | vn имущество, пожитки, добро
miε toin lidnass tšüllää koko õmaa elämüsee ma tõin linnast maale (külasse) kogu oma vara
i vod nämä laadiustii matkaa ja võtõttii nämä kõig õmat treŋgid ja koko õma elämüᴢ ja vaat, nad seadsid end teele (minema) ja võtsid kõik oma sulased ja kogu oma vara (kaasa)

entši Kett. Len. K P Ke-Set. M Kõ Po Lu Li Ra J I (L Ja-Len. Ko) eńtši P heŋki Kett. K L P M V I (Kõ-Len.) heŋkɪ Ku χenki P enki Kr Ендзи Pal1 Е́ндзи Ii-reg1 Енчжь Pal1 K-reg2 Ге́нги Pal1, g end́ee Set. vdjL P Ke M Lu Ra endjee vdjL eńd́ee M Lu Li enńee Kett. eńńee Lu Ra J eŋgee Ra endžee K vdjI I endžie P heŋgee M Ku
1. hingamine, hing, hingus; hingeõhk; õhk; tuuleiil, puhang | vn дыхание; дух, дуновение; воздух
M mitäleeʙ tätä kõv̆vii ahisaʙ, ep saa entšiä, paaʙ heŋkiä tšiin miski ahistab teda väga, ei saa hingata, paneb hinge kinni
J entši jääb rintoisõõ hing jääb rindu (kinni)
P miε kuultõlin näd́d́ie pajattamissa, õlin ilma eńtšiä ma kuulasin nende rääkimist, hoidsin hinge kinni
J entšiä tõmpama hinge tõmbama
J entši tuõp suuss hingeõhk tuleb suust
P kala end́üʙ, võtab entšiä enellieᴢ kala hingab, võtab endale õhku
J nii on tüüni, tuulõõ entšiä eb õõ on nii vaikne, ei ole tuuleõhku(gi)
M entši kurkku hingekurk
M entši naka õllevaadi õhuaugu prunt, naga
2. hing, elu(vaim) | vn душа, дух
M inehmizee heŋki inimese hing
I silla on entši vai eb õõg entšiä kas sul on hing või sul ei ole hinge?
J tämä juttõõʙ: minu eńńelee nii piäptši tema ütleb: minu hingele nii ongi vaja
J eńńess oolt kantõma hinge eest hoolitsema
J eńńett hingeta (= tundetu, kalk)
Ku bezmen eb oo papii heŋkɪ, eb ota voittoa margapuu ei ole papi hing, ei võta vaheltkasu
Po ku ińehmiin kuolõʙ, siz entši lentääp taivaasõõ kui inimene sureb, siis hing lendab taevasse
Lu raŋkka on el̆lää, a entš on süämeᴢ raske on elada, aga hing on sees
Lu karu võtab eńd́ee poiᴢ karu võtab hinge välja (= tapab)
K heŋki läheb vällää hing läheb välja
K eitteep heŋkiä on hinge heitmas
J tämä õli eńńettä, siz elpü ta oli hingetu, siis toibus
J eńńee tšiskojõ mõrtsukas
J entši va lud́d́ijõ väliz liikuʙ hing on vaevalt sees (hing ainult liigub luude vahel)
J entši rippu niitii nõjall hing rippus niidi otsas ~ surm oli silmade ees
3. hing (inimene, olend) | vn душа (человек, живое существо)
Lu vennee arttõli õli neĺĺä i viis entšiä paatkonnas oli neli ja (= või) viis inimest
Ra õlimma siεll kahõõ eńńee olime seal kahekesi
J linnassii pannaa kahtšümmet naglaa eńńess linnaseid pannakse kakskümmend naela inimese kohta
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa mitu hinge, nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
J eńńe mahsu hingemaks
Kett. lehmiä on kõm entšiä lehmi on kolm tükki
4. (kuri; püha) vaim | vn (злой; святой) дух
L tätä vaivattii paha heŋki teda vaevas kuri vaim
L altiaz on paska heŋki haldjas on paha vaim
J pühä entši (Must. 153) püha vaim

itšä Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J I ikä Ku, g iää M S Lu P M J I ijää K-Ahl. ijä J-Len. itšää (Kett. Kõ) itšεä (L)
1. (elu)iga, eluaeg, elu; inimpõlv | vn век (продолжительность жизни человека); поколение
J opõizõ itšä on lühep inimize ittšä hobuse eluiga on lühem inimese elueast
L siunatkuo jumala ted́d́e elämεä, pittšεä itšεä elεä õnnistagu jumal teie elu, pikka iga elada
Lu inemin omaa iää eläb i õppõõʙ, a ühssama durakkan koolõʙ vs inimene elab ja õpib (kogu) oma eluaja, aga ikkagi sureb lollina
Lu iäd on täll aikaa, tämä piäb ain läkinää kk (lobiseja kohta öeldakse:) tal on (terve) igavik aega, ta peab aina mokalaata
Lu nenä õttsaa näeᴅ, a iää õttsaa ed näe vs ninaotsa näed, aga elu lõppu ei näe
täm̆mää iäss tap̆paaʙ tema eluajaks piisab (sellest varandusest)
J köüh õma ittšä näeb gooŕa vs vaene näeb (kogu) oma elu(aja) viletsust
Ku ikä ellää boo nalja vs elu elada pole nali (= naljaasi)
K inehmiizee itšä on tširjova vs inimese elu on kirju
M täll ebõõ õllu õmaza iäzä miltissäid gooŕaa tal ei ole olnud oma elu jooksul mingisugust muret
L koko itšεäss lahkuan õmass periess kogu eluks (= igaveseks) lahkun oma perest
J jäi rammittsõmaa iässi jäi (kogu) eluks lonkama
Lu nüt senee tütöö noor itšä meni (kui tüdruk saab lapse, siis öeldakse:) nüüd selle tüdruku noor elu (= noorpõlv) on läinud
M itšä on sata vootta, mõn̆nia ittšiä on mennü (inim)iga on sada aastat; mitmeid inimpõlvi on (mööda) läinud
2. vanus, iga | vn возраст
Lu mill õli kastõiššõmõd vootta ittšää ma olin kaheteistkümneaastane
Li paĺĺo teill on ittšää kui vana te olete?
Lu tämä õli minuukaa üht ittšää ta oli minuga ühevanune
J lahzõll jo on ittšä lapsel on juba vanust (= laps pole enam väike)
Lu miä nõizin karjušissi vanall ittšää ma hakkasin vanuigi (vanas eas) karjuseks
Lu noorõl iäl noorusajal, noorpõlves

M kase on om̆maa iä rajatšiven kk see (asi) on (siin) eluaeg olnud (on oma ea olnud piirikiviks)
M sitä i para·ikoo kuttsuaᴢ nastoo rootšito, õm̆maa iä tuli se juttu, õmassi iässi tuli mälestüssõna seda (kohta) kutsutakse praegugi Nasto ale-põlluks, omal ajal tekkis see nimi (jutt), alatiseks jäi (see) nimi (tema mälestuseks)
Lu sis kus itšä saavva minu rumis [= ruumis] tšättee (Len. 277) siis kusagil saadakse minu surnukeha kätte.
Vt. ka täüzitšä

tüh́j-elo J-Tsv. tühi elu, jõudeelu | vn праздная жизнь


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur