[VOT] Votic Dictionary

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 59 artiklit

dvorttsa L P Lu Li (K Ra-Len. J) dvortts J-Tsv. tvorttsa (L), g dvortsaa Lu Li J loss, palee | vn дворец
L kunikaz jätti boχatterii eneskaa dvorttsaa elämεä kuningas jättis vägilase enda juurde (enesega) lossi elama
Lu vee kase märänüt koto kaugõpõlõ minuu dvortsassa vii see vilets maja kaugemale minu lossist
P tämä eläb niku dvorttsaᴢ, täll on nii üvä rihi ta elab nagu lossis, tal on nii hea maja
P ühez dvorttsaza ilmaa uφsiitta i ilmaa akkunoitta kui mõnt tuhatta entšiätä. se on ugrittsa mõist ühes lossis, ilma uste ja akendeta, (on) mitu tuhat hinge. See on kurk.
Vt. ka talvi-dvorttsa

elää Kett. K U L P M Kõ Lu Li Ra J (R V) elεä L P elä J-Tsv. el̆lää M Kõ ellää Po Lu Li Ku el̆lääɢ I Элла Pal2 ellata Kr, pr elän K U L P M Kõ Po Lu Li Ra J elan Kr el̆lää vdjI I, 3. p Эляпь Pal2 Ii-reg1 Зелапъ Tum., imperf elin K R L P M Kõ V Lu Li J eĺin M V el̆lii ~ ellii I elada; asuda, olla; läbi saada; abielu elada, kokku elada | vn жить; проживать, обитать; сожительствовать
M kui elämmä kazee vuvvõõ, siz leeb nätšüvällää, kui leeb õttsaassaa voosi elettü kui elame selle aasta, siis saab näha, kuidas on (saab) aasta lõpuni elatud
J tšeŋ kauga eläp, se paĺĺo näeʙ vs kes kaua elab, see palju näeb
Lu miä ilma tüüttä ev või ellää ma ei saa ilma tööta elada
Lu inemin ep tunnõ ellää inimene ei oska elada
M elettii aivoo varmassi elati väga jõukalt
Lu ain elettii sopuzassi aina elati leplikult
Po sussiikaa eläᴅ, sussii viittä piεb i ulvua vs huntidega elad, huntide viisi tuleb ka ulguda
M sõittõlikookaa naizikookaa on kehno el̆lää riiaka naisega on vilets elada
J tämä eläb ain õmmaa elämissä ta elab aina omaette (elab oma elamist)
P kui eläᴅ kuidas elad (= kuidas käsi käib)?
P ühez rihez elettii talvõll, tõizõs suvõll ühes toas elati talvel, teises suvel
Lu linnalain eläb lidnaᴢ linlane elab linnas
Li müü elämmä eri me elame lahus
M sarvi läheb vällää, siz jääp päh̆hee tolo, mikä eläp sarvõõ alla (kui) sarv tuleb ära, siis jääb pähe tohl, mis on sarve all
L tontti on paha, jõka paikkaz eläʙ kurat on paha, (ta) asub igal pool (igas paigas)
Lu kui eläd mińd́aaka kuidas sa miniaga läbi saad?
L täm starikaakaa eli ta elas vanamehega (= oli vanamehega abielus)
M tämä naizikookaa nõis elämää ta hakkas naisega (kokku) elama

enne² K-Ahl. K-Al. R P Kõ-Len. V Lu Li Ra J Ku ennee M Po Lu Li Ra J enn K-Ahl. Lu Li Ra J ennen [< sm] R-Reg. Эннень ~ ѣннень [< sm] Pal2
1. enne, ennemalt, vanasti | vn раньше, прежде, в старину
Lu enne tämä rammittsi, dohtorit praavitõttii enne ta lonkas, arstid ravisid (terveks)
K enne õli gooŕaa paĺĺo, enne paĺĺo idgõttii (Al. 58) ennemalt oli palju muret, ennemalt palju nuteti
Lu ennee laulottii vaissi ennemalt lauldi vadja keeli
Po ennee algõttii kottua tehä, rahhaa pantii jumalnurkkaa vanasti, (kui) hakati maja ehitama, pandi raha ikooninurka
Li õikõi enne õpõziijekaa poikõ-zõt kõig menti siš tšerikkoo, õpõzõ selläᴢ õige vanasti läksid poisikesed siis (= floorusepäeval) kõik hobustega kirikusse, hobus(t)e seljas
Ra enn aikaa eväd mentü linna vanasti (endisel ajal) ei mindud linna (elama)
J eli enne muina staruh ja starikk elasid ennemuiste eit ja taat
2. prep enne | vn перед, до
M ennee juhanusõõ päivää enne jaanipäeva
Lu enne vihmaa koira pekerteeʙ enne vihma koer püherdab (maas)
J enne minu mälehtüss med́d́e rahvõz veel tšäi rüüdiiᴢ enne minu mäletamist käis meie rahvas veel rüüdes (= linastes pikk-kuubedes)
Lu võtab nii heittüüʙ, teep tšehzikoo enn aikaa võtab, ehmub nii, (et) sünnitab (enneaegse) lapse
J enn aikõin surm enneaegne surm
3. ennem, pigem, parem | vn скорее, лучше
J ennee ühesää tšüttüä ku üφs naonapukka pigem üheksa küdi kui üks naonääpsuke

K enn eglee (Ahl. 23) üleeile.
Vt. ka epoenne
Vt. ka eellä, eestää², eezä, entee

eroa (P), pr eron, imperf erozin P eralduda, lahku minna | vn разделяться, разделиться, отделяться, отделиться, расходиться, разойтись
P poika eroᴢ minussa poeg läks minust lahku (elama).
Vt. ka eragota, eraussa, erinessä, eroussa

etee K P M etie L P et̆tee M I ettee Po Lu Li Ra J Ku ette Kõ-Len. Li J-Tsv. edi ~ eetan ~ ätten Kr
1. adv ette | vn вперёд
J ettee maamõz rissi, tagaa izääz rissi rl ette su ema rist, taha su isa rist
Li ku vääntiis takaas tõissa kõrtaa tšülvämää ni siiz ettee pantii poikanõ menemää kui pöördus tagasi teist rida (korda) külvama, siis pandi ette (= külvivahesse) poisike minema
J opõizõd ettee pantu, võitt sõitta [< e?] hobused (on) rakendatud (ette pandud), võite sõita
J süüka jurmõssi, elka ootõlka ettee panõmiss sööge julgesti, ärge oodake pakkumist
Lu se inemin üväss ettee arvaaʙ see inimene ennustab hästi
J ettee tähettemä ennustama
J ettee nätšemä ette nägema
J ettee kattsomõtt ettenägematult, ootamatult
Lu katso ettee vaata ette (ole ettevaatlik)!
J ettee kattsomatoi ettevaatamatu
J ettee tulõma ette tulema, juhtuma
2. postp ette | vn перед
L nõisõvad ženiχa i nuorikkõ vanõpii etie põlvinaa peigmees ja pruut laskuvad vanemate ette põlvili
Li tuli viileä, pilvi meni päivüü ettee hakkas (tuli) jahe, pilv läks päikese ette
K pojod i tüttäred mentii riχ́en etee tanttsimaa poisid ja tüdrukud läksid majaesisele tantsima
3. prep ette | vn перед
J elä mee ettee muissa ära mine teistest (muudest) ette
Lu ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaaᴢ, ain pani inemissä silme ees on hea, aga tagaselja aina lõikas, aina laimas inimest
M kõhalizõ õmpõluzõ õmpõõn et̆tee niglaa sirge õmbluse õmblen eestnõela
4. postp eest; asemel; vastu, suhtes | vn за; вместо; против, в отношении (кого-нибудь, чего-нибудь)
Ku laapot́ii ettee tarviz antaa kukko viisu eest on tarvis anda kukk
Ku seep tehnüt süümizee etteekkɪ see ei teinud (tööd) söögi eestki
M minu piti mennä, a täm meni minu et̆tee mina pidin minema, aga tema läks minu asemel
J paratko jumal, em või selle ettee mittäi(t) parat halastagu jumal, ma ei või sinna (selle vastu) midagi parata
5. edasi | vn дальше
J tehkaa tüüt ettee, elkaa kläkittega tehke tööd edasi, ärge lobisege
Lu sapožnikka jäi elämää, tüütä tetšemää ja ettee laulomaa kingsepp jäi elama, tööd tegema ja edasi laulma
6. edaspidi | vn в будущем, в дальнейшем
J ettee ~ ettee päi edaspidi.
Vt. ka rihenetee
Vt. ka eetoo, esii, ezitee, eteeᴢ¹, eteeᴢ², netee, neteese

helppo P M Lu J-Tsv. h́elppo J-Tsv., g helpoo: h́elpoo J
1. hõlbus, kerge | vn лёгкий
J h́elppo on rahakkall inimizell elä hõlbus on rahakal inimesel elada
Lu süämel on helppo, süämel tuli helpopi südamel on kerge, südamel hakkas kergem
J h́elpop tšeeli kergem (= osavam) keel
2. kergendus, hõlp | vn облегчение, лёгкость
M siεlt ain saatii helppoa sealt ikka saadi kergendust
J h́elpoll elämä hõlbul elama (= elama rahulikku, kerget elu)

imeńjä (Lu) imeńje Lu imeńńõ ~ imeńń J-Tsv., g imeńjää: imeńńaa ~ imeńńa J
1. vara, varandus; kinnisvara | vn имущество, добро; недвижимость
J täll muut imeńńa bõõ ku paharaiskuin koto da tara tal pole muud varandust kui vilets maja ja aed
J perält izää surmaa mitä jäi imeńńaa, kõig jagõtti poolõssi kõik pärast isa surma jäänud kinnisvara jagati pooleks
2. mõis | vn имение, поместье
Lu duumõttii nämä menne tõisõõ paikkaa elämää, kuza õli õsõttu tõin imeńje nad mõtlesid minna teise kohta elama, kus oli ostetud teine mõis
Lu nämä ku jovvuttii paikõll ommaa õsõttuu imeńjää, peremmees tetši päivää, kõns leeʙ suur guĺańjõ kui nad jõudsid kohale oma ostetud mõisasse, määras peremees päeva, millal tuleb suur pidu

jalka Kett. K L P Ke M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku Kr (R vdjI) jalk Ke J-Tsv. jalkᴀ Ku jalga Lu-Must. Ялка Pal1 Я́лка K-reg2 Ярга Pal1 Я́рга Ii-reg1 gialka ~ dialka Kr, g jalgaa K P M Lu Li Ra J I
1. jalg | vn нога
Lu ku õlõd vana, et kõhta häülüä, vanad jalgad eväd mee eteeᴢ kui oled vana, ei suuda liikuda, vanad jalad ei lähe edasi
P miä nõizõn jalkoi tšennittämää ma hakkan jalgu kängitsema
P inehmin on ilma jalkoi, mitä siä tämäss tahoᴅ inimene on jalutu, mida sa temast tahad
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnalt (= sõnaga)
Lu jalga kui platsab, nii suu matsab (Must. 160) vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
P tšell on jano, senel on jalgaᴅ vs kellel on janu, sellel on jalad
P ühs jalka on maall, tõin jalka on avvaa serväl kk üks jalg on maa peal, teine jalg on haua serval
M täll on pää kõlmõttomann jalkanna, ep tää, mitä teeʙ kk tal on pudrupea (tal on pea kolmandaks jalaks), ei tea, mida teeb
Lu durakka pää jalgol oogat eb anna vs rumal pea jalgadele puhkust ei anna (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad)
P petohsõl on lühüüd jalgaᴅ vs valel on lühikesed jalad
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa kk jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
L pani tätä jalkonaa sõtkomaa savvõa pani teda jalgadega savi sõtkuma
Lu miä õõn väsünü, što en kestii jalkoil ma olen (nii) väsinud, et ei püsi (enam) jalul
J lahs hüpib jalgalt jalgalõõ laps hüpleb jalalt jalale
I jalkojõõ päälä tšäüᴅ käid jalul (= käid voodist üleval)
Po pääss i jalkoissaa peast jalgadeni (= pealaest jalatallani)
M elettii üv̆viippäi, a nüd nii kõv̆vii sõitõltii, etti evät tšäü jalgala tõin tõizõlõ elati hästi, aga nüüd riieldi nii kõvasti, et ei käi(da) jalaga(gi) teineteise pool
J emmiä enepä ted́d́ee talosõõ jalka pisä ei ma enam teie tallu jalga pista
Lu tämä jalkoi veitteep peräᴢ ta veab jalgu järel
J tõizõlõ jalka rissi panõma teisele jalga ette panema
P miε tällie tein jalgad allyõ ma tegin talle jalad alla
Lu nät sai jalgõd alla, nõis üvvii elämää näe, sai jalad alla, hakkas hästi elama
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
Li jalka muurahtu ~ jalka suri jalg suri (ära)
J võtti jalgõᴅ jalad väsisid (ära)
Ra kurki nokki jalgõᴅ kuresaapad on jalas (= jalasääred on tuulest lõhenenud)
J raska jalgaa pääll õlõma raskejalgne (= rase) olema
M tuli suurilla jalgoilla tuli suurte sammudega
J täll om puu jalk tal on puujalg
Lu vokii jalgõᴅ vokijalad
M ŕumkaa jalka viinapitsi jalg
J tält jo eb ühs kõrtõ murrõltii taku jalgõᴅ sellel(t) juba enam kui (üks) kord murti tagajalad
J lapp jalk lestjalg; lampjalg; labajalg, jalalaba
P jõka jalgaa assõmõlla panõtõltavassi (itkust:) igal sammul (igal jalaastel) tagaräägitavaks
M mentii ellässi jalgaa alussõõᴅ jalatallad jäid (läksid) hellaks
Ra jalgaa kant jala kand
J jalgaa seltš jala selg
Lu jalgaa jältši jalajälg
M jalgaa tallaa jältši jalatalla jälg
Lu jalka lapoil mitattii kupain i saatii täätä, mikä on aika jalalabadega mõõdeti vari (= varju pikkus) ja saadi teada, mis kell(aaeg) on
Lu tämä on nii lizuna, jalka põhjat kaaliʙ tema on nii(sugune) tallalakkuja, (kas või) tallaalused lakub (üle)
Lu jalka terä jalalaba varvastepoolne osa
Lu jalka rätte jalarätt
J jalk inimin jalakäija
J jalk vätši jalakäijad
2. linnasejalg, -idu | vn солодовой росток
Lu eestää ne jalgad võtõtaa poiᴢ, siiz javõtaa algul võetakse need linnasejalad ära, siis jahvatatakse
P linnaχsyõ jalgaᴅ linnasejalad, -eod
3. harkadra haru e. sõrg | vn ножка у рассохи
Li enne adrakaa tšünnettii. adr õli .. no kutsuttii jalgõdõ ennemalt künti puuadraga. Puuader oli .. noh, nimetati adraharudeks
4. jalg (mõõtühik) | vn фут
Lu jalka on mõõttu; seitsee jalkaa, se on süli jalg on mõõt(ühik); seitse jalga, see on süld
Lu merisüli õli kuus jalkaa, a maasüli õli seitsee jalkaa meresüld oli kuus jalga, aga maasüld oli seitse jalga

jänessee jalka kassikäpp (lill)
Lu varzaa jalk nenäᴢ nina on tatine
J vazikaa jalk ripub nenäss nina on tatine (tatt ripub ninast).
Vt. ka adra-jalka, esijalka, järjüüjalka, karvajalka, klimppajalka, kover-jalka, linnazjalgaᴅ, muhkujalka, mätäjalka, pittšijalka, ramp-jalka, ramppajalka, satajalka, sõnajalka, štanajalka, takajalka, takujalka, tšellijalka, tšerijalka, vokiijalka, vääräjalka, üφsjalka
Vt. ka jalgaᴢ

jäävvä M Kõ Lu Li J (Ja-Len. V Po Ra) jäävvε M jäävve Lu J-Tsv. jäävä Kõ J-Must. jävvä M-Set. Kõ jäätä Al. (Kett. K R U L P Ku Kr) jεätä P (L) jäääɢ ~ jääjäɢ I, pr jään Kett. K P M Kõ Po Lu Li J Ku jεän L, imperf jäin Kett. K R U L P M Kõ V Lu Li Ra J Ku jäi I
1. jääda; järele jääda, alles jääda | vn оставаться, остаться
J jäävä on varaje a neljätšümmeet virssaa on tõisõõ tšüllää, lähteä on mööhä (Must. 144) jääda on vara, aga nelikümmend versta on teise külla, (ära) minna on hilja
I d́eŋgod jäiväd noorikallõõ raha(d) jäi(d) pruudile
J vellolõõ kottoo jäävvä rl vend peab koju jääma
Lu helisijä, sitä erottaa et saa, se jääʙ robirohi, seda (seemneviljast) eraldada ei saa, see jääb
I no vot, nii i jäi no vaat, nii jäigi
Lu ku razvaa sulataᴅ, nii jääväd inaraᴅ kui rasva sulatad, siis jäävad kõrned
Li ruiz niitettii, vihgod veitettii poiz i jäi säŋki rukis lõigati, vihud veeti ära ja jäi (järele) kõrrepõld
Lu laivaraakki on, mikä on jäänü laivassa laevavrakk on (see), mis on jäänud (hukkunud) laevast (järele)
Lu emä kooli, a tüttö jäi ema suri, aga tütar jäi (alles)
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meid eʙ lee vs maad-puud jäävad (alles), aga meid ei jää
P sinuu piäb jεätä üösiessi sa pead ööseks jääma
Po muu vätši jääb guĺattamaa muu rahvas jääb pidutsema
J ühs siä vaa i jäid minu harjojõssi sina üksi vaid jäidki minu hoidjaks
hullu siε õõᴅ, nii hullu jääᴅ hull sa oled ja hulluks jääd
P siä jääd vanass tüttärikossi sa jääd vanatüdrukuks
Po jään vääräss jään süüdi (süüdlaseks)
Ku jäät́śii elloo jäädi ellu
Lu sapožnikka jäi elämää kingsepp jäi ellu (jäi elama)
K jäin süömättä jäin söömata
Lu tüü jäi lõpõttõmatta töö jäi lõpetamata
Lu tüü jäi tšezzee töö jäi pooleli
J pitšäle jäämä pikale (= venima) jääma
leipää jääb liikaa leiba jääb üle
J viimizessi jäämä viimaseks jääma
P jäin müöhässi jäin hiljaks
J ize jäi ilmõ kopeekkaa ise jäi ilma kopikata
M miä tälle jäin võlkaa ma jäin talle võlgu
Ku hän jäi jutuukaa umpee ta jäi (oma) jutuga ummikusse
J vaid jäämä vait jääma
M jää rauhuulõ jää rahule! (= rahustu!)
I mee pigõpaa, siä jäät takkaa mine kiiremini, sa jääd maha (taha)!
J elka ruttõga nii tšiire, müü jäämme teiss kõikkina taga ärge minge (rutake) nii kiiresti, meie jääme teist hoopis maha (taha)
I mee pigõpaa, a too jäät perää kõittšia mine kiiremini, muidu jääd kõigist maha
J jäi tõisiiss perälee jäi teistest maha
J jäi va ühs piho suurima perälee jäi ainult üks pihutäis kruupe järele
Lu jääka üvässi head aega! Jääge hüvasti!
J jääkaa sis terveessi jääge siis terveks!
J jääka jumalaka ~ Kr jaga jummalaga jääge jumalaga!
2. saada, muutuda, minna, jääda | vn становиться, стать (кем, каким)
Lu kui kunikas kooli, poika jäi kunikaassi kui kuningas suri, (siis) sai poeg kuningaks
Lu nüt siä jäit tšümmenee vootta noorõpassi, ku tšäit saunaᴢ nüüd sa said kümme aastat nooremaks, kui käisid saunas
Lu perrää läzüü inemin jääp kuivõzõssi pärast haigust jääb inimene kõhnaks
J võõrõssi jäämä võõraks jääma
J vanassi jäämä vanaks jääma
Ra miä kazel talvia jäin gluhoissi ma jäin sel talvel kurdiks
Lu taari jääb lahassi kali jääb lahjaks
P siε jääd lezzessi sa jääd leseks
P täll õli õpõn, õpõn sai hukkaa, nüd jäi jalkamehessi tal oli hobune, hobune lõppes, nüüd jäi jalameheks
J jääb vaivaizõssi jääb haigeks
P tämä jäi läsimεä ta jäi haigeks

kahõõ K L P M Lu Li Ra J I kahyõ P kah̆hõõ M I Ma kahõ K-Set. Lu Li J kahee K-Ahl. Ku kahe K-Salm1 Ja-Len. kahekesi | vn вдвоём; K ühsi meni velvüeeni, kahe tuõp üvä kalani (Salm1 772) rl. üksi läks mu vennake (= peiuke), kahekesi tuleb mu hea kala (= peig); L meit õli kahõõ me olime kahekesi; M kah̆hõõ mentii kahekesi läksid (mindi); P kahyõko tüö ruopaa seittä kas kahekesi sõite pudru ära?; Lu butkaz õltii talvõll, sinne tehtii maaroᴅ, kahõõ õltii ala-maaroll, kahõõ vai kõlmõõ üli-maaroll kalastusonnis oldi talvel, sinna tehti narid, kahekesi oldi alumisel naril, kahekesi või kolmekesi ülemisel naril; P vieretettii kanaa munõi. kahõõ, kõlmõõ tšezzie, neĺĺää tšezzie veeretati kanamune, kahekesi, kolmekesi, neljakesi; Ku ku kahõõ tšezzee risittäväᴅ võõraa lahzõõ, tožo kutsutaa tõin tõissa kuumõᴅ kui kahekesi ristivad võõra lapse, (siis) samuti kutsuvad teineteist vaderiks; K Lu Li Ra J I kahõõ tšezzee ~ P kahõõ tšezzie ~ K kahõ tšezzee (Set. 63) ~ Ku kahee kessee kahekesi
J kahõ päittää duumõtti, de lähetti siberii elämä kahekesi mõtlesid ja läksid Siberisse elama
Lu Li kahõõ kahtoa ~ M kah̆hõõ kahtua (ainult) kahekesi, (kahekesi) omavahel
P menemmä kahyõ kahtua pajattamaa läheme nelja silma all (kahekesi omavahel) rääkima.
Vt. ka kahzii¹, kahõlikoo, kahõõtšezzee, kaksin

kassee M Lu Li kassyõ P kasse M siia | vn сюда
Lu miä tahon jäävvä kassee elämää ma tahan jääda siia elama
Li kui siä õõd aikaunnu kassee kuidas sina oled siia sattunud?
P tulõ tänne, tulõ kassyõ on sama aźźa tule {t.} v. tule {k.} on sama asi (= tähendavad ühte ja sama asja)
M rissintsä tõi kirstuu noorikõõ talossa kassee ženiχaa tal̆loo ristiisa tõi kirstu pruudi talust siia peigmehe tallu.
Vt. ka kasseppaikkaa

klejata M Lu Li (K) klejat J-Tsv. klejataɢ (I), pr klejaan Lu klejan J, imperf klejazin K Lu J liimida, kleepida; tapeetida | vn клеить, приклеивать, приклеить; вклеивать, вклеить; оклеивать, оклеить (обоями)
J paperi oŋ klejattu tširjaa kaanõsõ tšiin paber on kleebitud raamatu kaane külge kinni
I ramkoloizõ [= ramkoloisõõ] vooskua klejattii štop tšimoᴅ nõissõisivaᴅ elämää (kärje)raamidesse kleebiti vaha, et mesilased hakkaksid (tarus) elama
M klejatut kološiᴅ liimitud (= parandatud) kalossid
K õli meill tuhattõmia da seinoi klejazimma oli meil tuhandeid (rublasid) ja tapeetisime (nendega) seinu
I klejattuɢ eb õlluɢ (tuba) ei olnud tapeeditud.
Vt. ka kleittää

kuulumallaa M kuulumalla Li:
M on kuulumallaa, etti laatiip tuõmaa tağgaas kot̆too elämää on kuulda, et asutab (end) tulema tagasi koju elama
M mitä leeb on kuulumallaa, što on uus juttu, uus aźźa midagi on kuulda, (et on) uus jutt, uus asi (lugu)

kõrvalõõ P J kõrvõlõõ J adv kõrvale | vn рядом, сбоку, в сторону
J issuu minuu kõrvalõõ istu minu kõrvale

P tüttärikko meni tiess kõrvalyõ, niku sukkakoira tüdruk läks (= pööras õigelt) teelt kõrvale, nagu hatt (= tüdruk hakkas ulaelu elama)

laadia P M Lu J (K R-Reg. Kõ Ra) laadiaɢ (I) laatia J (K-Al. R-Lön. L P M Kõ Po Lu Ku) laatiaɢ (I), pr laadin K P Po Lu Ra J, imperf laatizin M Lu J Ku laadizin K R M Kõ J
1. teha, valmistada | vn делать, сделать, готовить, изготовлять, изготовить
Po laadittii pihtojee päälee valkõat paletiᴅ, kauniilõõ tšiutolõõ tehti õlgadele valged õlakud, punasele särgile
Lu uutta võrkkoa laadittii, pantii pullod i tšiveᴅ tehti uut võrku, pandi (külge) pullud ja kivid
Lu laadittii höütütüz niku starikka tehti hernehirmutis nagu vanamees (= vanamehe kujuline)
M laadittii varoga vatruškoita tehti kohupiimakorpe
J tšähsi laatia lahjoja rl käskis valmistada pulmakinke
2. panna, asetada | vn укладывать, укласть, уложить, сновать (основу)
J laadi kõig vešad üvässi paikõlõõ pane kõik asjad ilusti kohale
K naiz-laŋko võtab lahjaᴅ, laadib kaššaliisõõ (Al. 21) naislang võtab pulmakingitused, paneb kasetohust kotti
K laadittii pahnoppäi šuuba ülee pandi kasukas pahupidi selga
M a sis ku jo tukataᴢ, ümperikkoa kõiɢ laadiaᴢ mättääᴅ, siz juõllaᴢ: tšääppä on valmiᴢ aga siis, kui (haud) aetakse juba kinni, ümberringi pannakse kõik mättad, siis öeldakse: kääbas on valmis
Lu loomipuult kaŋgaz letittii i laadittii kaŋgaspuil käärpuu(de)lt palmitseti kangas (= lõim palmikuks) ja pandi kangaspuudele
M vihgod laatizimma kuhilailõõ vihud panime hakkidesse
korjattii kõik ühtee, laadittii kõik söökiᴅ lavvalõ korjati kõik kokku, pandi kõik söögid lauale
3. seada, korraldada; korda seada, valmis panna; katta lauda | vn улаживать, уладить, налаживать, наладить; устраивать, устроить, заготовлять, заготовить, приготовлять, приготовить, накрывать, накрыть (на) стол
Ra uulõt jo mennää koveraa, uulii laadiʙ, nõizõb itkõmaa huuled lähevad juba kõverasse, seab huuli, hakkab nutma
Lu miä laadin elämää näijjed üvässi ma sean nad hästi elama
J ku bõlõ ilmalla izüttä, tšen nõizõb laχsiilõõ teetä näüttämää, .. tšen nõizõb laχsii laatimaa rl (itkust:) kui pole (enam) ilmas (= elus) isakest, kes hakkab (siis) lastele teed näitama, .. kes hakkab lapsi kasvatama (korraldama)
K kunniz siäl laatias nuorikkõata venttsaasõõ (Al. 31) kuni seal seatakse pruuti laulatusele (minekuks)
I kõittš näitä laadiᴅ kui piäp kattaittaaɢ paned nad (=pesud) kõik valmis, kuidas tuleb vaalida
I opõnõ laadittuɢ hobune (on sõiduks) valmis pandud (= rakendatud)
Po nùorikoo emä laadib lavvaa pruudi ema katab laua
L lavvat kõikk laadittu, pitšät pulmaa lavvaᴅ lauad on kõik kaetud, pikad pulmalauad
J laaditaa pominlauta kaetakse peielaud
4. valmistuda, end (midagi tegema) asutada v. seada; hakata | vn собираться, собраться, подготовляться, подготовиться, приготовляться, приготовиться; снаряжаться, снарядиться
M no sis siäl üvällä sovulla kõõᴢ laadittii pulmõita pitämää no kui siis seal valmistuti heas läbisaamises pulmi pidama
laadimma menemaa asutame end minema
Lu laadizimm jo makkaamaa asutasime end juba magama (heitma)
M laadiʙ itkõmaa hakkab nutma
Ku laatizin korjaamaa marjoi hakkasin marju korjama
5. läbi saada, (omavahel) sobida; sobida, sobiv olla | vn справляться, справиться, ладить, поладить; быть приемлемым
M d́äd́ä pet́ä õli mokoma sarvikko, ep tšen̆neitkaa laadinnu onu Petja oli niisugune kangekaelne inimene, kellegagi ei saanud läbi
P võib laadia millõõ niiku lahsi võib sobida mulle nagu (oma) laps
6. rääkida, jutustada, pajatada | vn рассказывать, рассказать
J laadib õmass eloss, niku kaaska pajatõʙ pajatab oma elust, nagu muinasjuttu jutustab
sitä ain entizet starikad meil laadizivaᴅ seda pajatasid meile aina vanad (endisaegsed) taadid
J nät see ku laadi juttua vaat, küll see pajatas juttu!
Vt. ka laaditõlla, laadiussa, laadiuta, laahia, laatiita

laadiussa Lu (Li Ra) laad́ussa Lu laadiuss J-Tsv. laadiussaɢ I, pr laadiun Lu Li Ra J laad́un Lu, imperf laadiuzin Lu J
1. valmistuda (ka impers.), end (midagi tegema) asutada v. seada; hakata | vn собираться, собраться, подготовляться, подготовиться, приготовляться, приготовиться, снаряжаться, снарядиться
Lu näväd õltii riijoᴢ, nüd laadiustii sopimaa nad olid riius, nüüd valmistusid leppima
I noorikkõ laadiuʙ mehelee pruut valmistub mehele (minema)
Lu perennain pühän laadiuʙ tšerikkoo perenaine asutab end pühapäeval kirikusse (minema)
Lu mehed jo laadiustii matkaa mehed seadsid end juba teele
Lu alki laad́ussa vihmall hakkas vihmale seadma
Lu laadiun sinuukaa üvässi elämä hakkan sinuga hästi elama
Li laadiub märehtimää (lehm) hakkab mäletsema
2. rõivastuda, riietuda | vn одеваться, одеться, наряживаться, нарядиться
J laadiuska de lähemme tšüläsee rõivastuge ja lähme külasse
Lu müü laadiuzimma tämäkaa üvvää sõppaa me panime temaga head rõivad selga
3. sobida, läbi saada; sobida, sobiv olla | vn справляться, справиться, ладить, поладить; быть приемлемым
Ra üvä inemin, kõikiikaa laadiuʙ, ebõõ vassoin hea inimene, kõigiga saab läbi, ei ole vastalise loomuga (vastaline)
Li siä et tšenniikaa laadiu sa ei saa kellegagi läbi
Lu müü sinuukaa laadiumm üvvii me sobime sinuga hästi
Ra tšellee laadius tšuudittaminõ, se meni kellele sobis mardisandiks käimine, see läks.
Vt. ka laadia, laatiita

laatiita (M), pr laatiin M, imperf laatiizin valmistuda, end (midagi tegema) asutada v. seada | vn собираться, собраться, подготовляться, подготовиться, приготовляться, приготовиться
laatiip tuõmaa tağgaas kot̆too elämää asutab end tulema tagasi koju elama.
Vt. ka laadia, laadiussa, laadiuta

lakõa Kett. K-Ahl. R L P M Ja-Len. J (Kõ-Len.) lak̆kõa Kett. M vdjI I (Ma) lakkõa Lu J-Must. lakkia Lu Li lakkaa Lu J lakka Ra J-Tsv. laḱḱaa ~ laḱḱa Lu, g laḱḱõa: laḱḱkaa Lu J
1. sile, tasane; lame | vn гладкий, ровный; плоский
Lu leipää tasõtõtaa päältä, jott õllõiᴢ lakkia leiba silutakse pealt, et oleks sile
J lazz veel kõrt ut́ugakaa, lakkaap leeʙ lase veel kord triikrauaga (üle), saab siledam
L oŋko liukua lipõa, oŋko laskõa lakõa rl (vastlalaulust:) kas on libe liugu lasta (liuguda), kas on sile mäest alla lasta?
J vesi on lakkaa niku špeili vesi (= veepind) on sile nagu peegel
Li pää õli nii lakkia niku voᴅ ut́ugoitõttu pea oli nii sile nagu triigitud
M lak̆kõa tšäsi sile(danahaline) käsi
M lauta on lak̆kõa laud on sile (tasane)
M lak̆kõa silta sile (tasane) põrand
M lak̆kõa tšivi sile kivi
M lak̆kõa tee ~ J lakkaa ~ lakka tee tasane tee
M lak̆kõa maa tasane maa
Lu lakkaa meri, lainõtta bõõ mittää tasane meri, lainet pole sugugi
Li vennee põhja õli lakkia paadi põhi oli lame
Lu barkka, tämä on lakkaa põhjaakaa, gilliä ebõõ praam, see on lameda põhjaga, kiilu ei ole
Lu perrää suurõõ tormii meri algõp tüüntüä, tšävvää suurõd laḱḱaad lainõõᴅ pärast suurt tormi hakkab meri rahunema, käivad suured lamedad lained
2. lage, paljas | vn голый, пустынный
J lakkall jääll hot tšen livesüʙ paljal (= libedal, lumeta) jääl võib igaüks libastada (libastab kes tahes)
J tuli kõik teeb lakkassi tuli teeb kõik lagedaks (= põletab kõik maha)
3. lage, avar; subst. lage, lagendik; plats | vn пустой, пустынный; пустырь; поляна
L suur lakõa nõmmi on siεll suur lage nõmm on seal
L antagaa millõ lauta lakõa i lavvaa taguᴢ (kosjaõhtul ütles peigmees:) andke mulle lage laud ja lauatagune
Lu lakkia mettsä hõre (lage) mets
Lu lakkia puu hõre puu
I mettsäaho, lak̆kõa paikka, niittüpaikka mettsäzä metsalagendik, lage paik, heinamaa(koht) metsas
J õhzõkkaat puut kazvossa lakkaall okslikud puud kasvavad lagedal
P ep pääze metsässä lakõalyõ ei pääse metsast lagedale
Lu kuza õli suur lakkia, ilm äärte kus oli suur lage(ndik), ääretu
Ja lidnas on teet i lakõa (Len. 240) linnas on teed ja plats(id)
4. fig tore, sile(dalt tehtud) | vn отменный, гладкий, гладко сделанный
J ebõ·õ tehtü unikokojõ, a on tehtü lakkaad lahjaᴅ rl ei ole tehtud vusserdisi, vaid on tehtud toredad pulmakingid
J oŋko lahjani lakkaaᴅ. ku on lakkaaᴅ, nii on lustiᴅ rl kas mu pulmakingid on toredad? Kui on toredad, siis on ilusad
5. K-Ahl. lai, avar | vn широкий, просторный

M pääzimmä nüᴅ sõk̆kõaᴅ lak̆kõalõ saime selle asja nüüd selgeks (pääsesime, pimedad, nüüd lagedale)
J lakkaa päälee jäämä peavarjuta jääma
Lu müü jäimmä lakkõal maal meie jäime lageda taeva alla (= jäime peavarjuta)
Lu ku müü tulimma soomõss, sis koto õli põlõnnu, laḱḱa pool pääl, piti uvvõssaa alkaa ellää kui me tulime Soomest (tagasi), siis oli maja (maha) põlenud, häda (oli) käes (= midagi polnud alles), tuli hakata uuesti elama
Lu nii kõiɢ räimittii, jott lakkia pooli on pääl nii löödi kõik puruks, et häda on käes (= midagi pole järele jäänud)
J lakkaa tuli pääle häda tuli kätte
J meni meez bariššoi ajama de pääsi kõikkinaa lakkassi mees läks hangeldama ja jäi päris lagedaks (= jäi kõigest ilma)

laŋgõta¹ Kett. L P M Kõ J (K R Ja-Len. Lu Li) laŋgõtaɢ I, pr laŋkõõn L Lu Li J langkõõn K-Ahl. laŋkyõn L P laŋkõn J laŋkõan Lu-Must. J-Must., imperf laŋkõzin K L P M Kõ Ja Lu Li J laŋkõjõ ~ laŋkõji ~ laŋkõi I Ла́нгый K-reg2 Ii-reg1 kukkuda, langeda; (laiali v. kokku) variseda | vn упасть, падать, валиться, свалиться; разваливаться, развалиться
P vaata, laŋkyõᴅ, teet tšipyõta vaata (ette), kukud, teed (endale) haiget
M laŋkõzin opõzõlta sellässe kukkusin hobuse(lt) seljast
I lip̆põalla meed i laŋkõõᴅ jää päälee libedaga lähed ja kukud jää peale
I tämä laŋkõz vet̆teesee ta kukkus vette
Li turpaald laŋkõzin maallõ pää eeᴢ kukkusin redelilt alla (maha), pea ees
L laŋkõz maalyõ jalkoilt kukkus jalult maha
I niigla laŋkõjõ maalõ, tätä raskaᴢ löütäɢ nõel kukkus maha, seda (on) raske leida
L tõizõl autaa kaivaᴅ, a izze autaa laŋkõõᴅ vs teisele auku kaevad, aga ise auku langed
P ku vihta rässääl laŋkõõb ladvaakaa ülieᴢ, siz jään kazvamaa (jaaniõhtu ennustus:) kui viht langeb katuselt ladvaga ülespoole, siis jään kasvama (= elama)
P jürü puhõõ hampu i puu laŋkõzi välk lõi puusse ja puu langes (maha)
Li paa pülä vassaa, jott eʙ laŋkõjäiseisi [sic!] maallõ pane (aiale) tugi vastu, et ei langeks maha
M lehod laŋkõõvad maalõõ lehed langevad maha
Li sütšüzüssä, kui alkavat tšülmät tulla, nii laŋkõõp halla maallõ sügisel, kui hakkab külmaks minema, siis langeb hall maha
Lu lõikub, laakub maal eb lankõa? – savvu (Must. 159) mõist hõljub, heljub, maha ei lange? – Suits
P riitta laŋkõz maalyõ, meni lad́d́alyõ (puu)riit varises (maha), läks laiali
I ahjo laŋkõji milla ahi varises mul (kokku)
I jõtši niku kuivaʙ, rannat kane laŋkõõvaᴅ jõkkõõ jõgi nagu kuivab, kaldad varisevad jõkke

M kazella süä laŋkõs saappagaa vartõõ kk sellel langes süda saapasäärde
M se on issää kõik laŋgõnnu see on täiesti isasse läinud
J vatsaa laŋkõmin kõhulahtisus.
Vt. ka lamahtaa, laŋkiissa, laŋkõõssa, laŋkõuta

lehtši Kett. K P Ke-Set. M Lu J vdjI I (Pi) leski Kõ-Len. Lu Li Ku, g lezzee Kett. K P M Lu ležžee J (P) lezee (Kõ) lezgee M-Set. (Lu) lezd́ee M I (Kett.) lezjee (Kett.) led́ž́ee Ke-Set. lehdžee (vdjI) lehdžii (Pi) lesee (Ku) lesk; lesk-, lesest(unud) | vn вдовец, вдова; вдовый, вдовая
Li leski võib õlla i nain i meeᴢ lesk võib olla nii naine kui ka mees
M kui siä õõd lehtši, siis piäb en̆nee kõik tuntõa tehä kui sa oled lesk, siis pead ise kõik(e) teha oskama
J lehtši tšiitäp tõissa naissa rl lesk(mees) kiidab teist (= eelmist) naist
J lehtši lüüb leikisse, nappaab naĺĺassi rl lesk lööb mängu pärast, napsab nalja pärast (= leskmehe käsi tõuseb kergesti, leskmees lööb uut noorikut iga pisiasja pärast)
mees kooli, jäin lezessi (Len. 215) mees suri, jäin leseks
Lu jäin noorõn lezgessi jäin noorena leseks
I kui nõizõõ elämää, kehnossiɢ ili üv̆vii elämää ili lehtšenä lee kuidas hakkan elama, (kas) halvasti või hästi (mehega) elama või jään leseks
M kõm vootta elin lehtšinä kolm aastat elasin lesena
J ležžez õlõma lesk (lesena) olema (= lesepõlve pidama)
J elkaa meŋkaa ležželee rl ärge minge lesele (mehele)!
P mened lezzele mehele lähed lesele mehele
Lu leski nain, meessä eb õõ, piäp tšäüttää talloa lesknaine, meest ei ole, peab talu pidama
J võtti ležžee naizõõ mehelee [sic!] võttis lesknaise naiseks
J lehtši naizikko lesknaine
Lu leski meeᴢ leskmees
K emintimä da lezzee izää tütär võõrasema ja lesest isa tütar

lidna Kett. K P M V Lu J Kr (R-Eur. R-Reg. Li) lidnõ J ĺidn J-Tsv. liidna Ja-Len. (Kõ-Len.) linna K-Ahl. Kõ Lu J I Ku (Ja-Len. V Ra) Лидна ~ Линна Pal2 Линда Tum. Ли́дна K-reg2 Ли́нна Ii-reg1, g lidnaa K P M Lu J ĺidnaa J linnaa V Lu J Ku
1. linn | vn город
Ku ennee sottaa meije külä oli ku linna külä enne sõda oli meie küla (suur küla) nagu linn
J a moskov on lidnõ suur aga Moskva on suur linn
K siz miä menin lidnaa, pietariisõõ elämää siis ma läksin linna, Peterburi elama
J en taho mennä linnaa elämää; ku veel liikuᴅ, ed mee linnaa (ma) ei taha minna linna elama; kui veel liigud, (siis sa) ei lähe linna (elama)
Lu miä tšäin paĺĺoiz lidnoiᴢ ma käisin paljudes linnades
K lahzõd eliväd lidnoita müö, sinne i jäiväᴅ lapsed elasid linnades (linnu mööda), sinna (nad) jäidki
M eellä tšäütii marjojõõka opõzilla lidnaa ennemalt käidi hobustega linnas marju müümas (marjadega linnas)
J karassina bodžgõd jo tooti lidnõss petrooleumivaadid toodi juba linnast
Lu lidnaz õli gordovoi, tšüläz õli uŕadnikka linnas oli kardavoi, külas oli urjadnik
Lu elä lugõ barõššoja lidnaa menneᴢ, lugõ lidnõssõ tullõᴢ vs ära loe puhaskasu linna minnes, loe linnast tulles
M širizep šarizeb niinissä teetä möö, savvizõõ lidnaa meeʙ. erneed da pata (Set. 17) mõist siriseb, säriseb niinest teed mööda, savist linna läheb? – Herned ja pott
Ra tüttönnä miä elin narvaa linnaᴢ tüdrukuna elasin ma Narva linnas
M jaamaa lidna Jamburgi linn (praegune Kingissepp)
P tämä on tšülää elänikko, bõlõ lidnaa ta on külaelanik, ei ole linna(elanik)
J lidnaa meeᴢ linnamees
J miä näin sinnua lidnaa turulta rl ma nägin sind linna turul
J veiseizin liivad lidnaa teelee rl viiksin liivad linnateele
P laulavad ni lidnaa linnuᴅ rl laulavad nii linnalinnud
J meree nukkõ, metsää kukkõ, lidnaa valkaapää vazikkõ. meree nukkõ on alus, metsää kukk on einää kuhjõ, lidnaa valkaapää vazikk on tšerikko mõist mere nukk (= laid [?]), metsa kukk [?], linna valgepea vasikas? – Mere nukk (= laid [?]) on purjelaev, metsa kukk [?] on heinakuhi, linna valgepea vasikas on kirik
2. linn (kujund kurnimängus) | vn городок (в игре в рюхи, в городки)
P ühᴢ lidna õli i tõizõll puol õli tõin lidna; kumpa partti iezepii lüöb lidnaa lad́d́alyõ, viskaap palkkoikaa üks linn oli (ühel pool) ja teisel pool oli teine linn; kumb (kurnimängu)rühm lööb enne linna laiali, viskab kaikaga
Lu õli neltšümmet harkkamussa lidnassa lidnaa (kurnimängus) oli nelikümmend sammu linnast linnani
M lööp haijallaa kuli lidnaa lööb laiali kurni(mängu) linna

Kr kowa lidna kindlus
M kat̆tii lidna, miä meen kat̆tii lidnaasõõ ahjupealne, ma lähen ahjupealsele (= ahju peale).
Vt. ka tšivilidna

liikkua Kett. R-Lön. P M Lu J (Kõ-Len. Li Ku), pr liikun P Lu J, imperf liikkuzin Lu J liikuda; liigatada, end liigutada | vn двигаться; сдвигаться (с места), шевелиться, пошевелиться
J ku veel liikuᴅ, ed mee linnaa, a ku jo ed nõizõ liikkumaa, siis piäb i mennä kui veel liigud, (siis sa) ei lähe linna (elama), aga kui (sa) enam ei saa liikuda (ei hakka liikuma), siis tuleb minnagi
M opõn tšut́ liikku adraza hobune vaevu liikus adra ees
P tämä liikuʙ niku täi ruvõza kk ta liigub nagu täi kärnas (= ta liigub aeglaselt)
J liiku tšiirep liigu (= astu) kiiremini!
P kala end́üʙ, šokkaluuᴅ liikkuvaᴅ kala hingab, lõpused liiguvad
Lu aavaa lehot peenel tuulõl liikkuvaᴅ haava lehed liiguvad nõrga (väikese) tuulega(gi)
Lu lahzõd ep pääze liikkumaa lapsed ei pääse liikuma (= ei pääse toast õue)
P pojezda eb liiku viel rong veel ei liigu
Lu katsoʙ: meez eb liiku vaatab: mees ei liigata
M elkaa liikkugaa ärge liigutage end!
Lu saunas tšülpeessää põltikkaakaa, se paab veree liikkumaa saunas viheldakse nõges(t)ega, see paneb vere käima (liikuma)
Lu jää on liikkumaᴢ jää on liikumas (= on jääminek)
J liikkujõz et tarkka niglaa lütšät liikudes (sa) ei saa nõelale niiti taha panna
J liikkuvat turvõss müü oŋ ḱehno krappuss katoo pääle liikuvat (= kõikuvat) redelit mööda on paha katusele ronida

M tuhkapäivän elä liiku pittšää teh̆hee esmaspäeval ära asu pikale teele
M napa liikku nõssõmizõssa naba läks tõstmisest paigast ära
Lu sill jo mozgiᴅ liikkusivaᴅ sul nihkusid juba ajud paigast ära (= sul läks juba mõistus segi, sa oled juba nupust nikastanud)
J liikkumõtt vara kinnisvara

lähteä L M Kõ Lu J (Kett. K U P Ja-Len. Po Li Ra Ku) lähtiä M lähtä J-Tsv. lähteäɢ I (vdjI Ma), pr lähen K L P M Kõ Po Lu J Ku läh̆hee I Ma, imperf lähzin Kett. K P M Lu Li J Ku lähsin Kett. lähzii I lähsii vdjI I
1. (kuhugi, midagi tegema, kellegagi jne.) minna v. tulla | vn идти, пойти
J vahti lähsi püsüka mettsää (metsa)vaht läks püssiga metsa
I en tõhtinuk kot̆too lähteäɢ (ma) ei tohtinud koju minna
J lähetää lautass rihee (Must. 147) lähevad (minnakse) laudast tuppa
J kaššelit seĺĺeᴢ lähetti gruzasõ märsskorvid seljas, mindi kaseriisikaid korjama
Lu lähettii taaš tšedräämää mindi taas ketrama
J naizõd lähsiväd jürtšiä pitämää naised läksid jüripäeva pidama
Ku miä lähzin hänell vassaa ma läksin talle vastu
I lähes millee elämää tule minu juurde elama
J lähekko jumal avissi, lähe kaas, kalliz looja rl tule ometi, jumal, appi, tule kaasa, kallis looja
M lähe jumala ap̆pii tule, jumal, appi
K lähemmä ühezä läheme koos
Lu kahõõtšezzee lähettii läksime kahekesi
Lu lähemmä jalkazõõ läh(e)me jalgsi
2. ära v. välja minna, ära v. välja tulla; lahkuda | vn уходить, уйти, ходить, выйти, сойти; расставаться, расстаться
J lähteä on mööhä ära minna on hilja
Lu sei roopaa, a izze lähsi sõi pudru (ära), aga ise läks (minema)
I lähep poiᴢ, miä vähän aikaa lep̆pää mine ära, ma puhkan (pikutan) natuke aega
I tämä ainõ lähsi kottoa poiᴢ ta läks alati kodunt ära
Po nùorikko pesseüp saunaza i lähep kujalõõ pruut peseb end saunas ja läheb (siis) välja
Po järvi-emä lähti järvess järvehaldjas tuli järvest (välja)
varõssõõ poigad jo lähsiväᴅ varesepojad juba koorusid (tulid juba munakoorest välja)
Li pajat veel millõ lähteezä vähäize räägi lahkumisel (lahkudes) mulle veel veidi
M issuu lavõzõllõõ eeᴢ vällää lähtemissä istu pingile enne lahkumist
entši läheb ińehmizelt hing lahkub inimeselt (= inimene sureb)
J parahoda jo on lähtennü laev on juba läinud
I lumi lähs lumi läks (= sulas ära)
3. minema v. tulema hakata, teele asuda; midagi tegema hakata (ka impers.) | vn собираться, собраться уходить или приходить, отправляться, отправиться в путь; начинать, начать (также безл.)
J paa tširjõt sumkaa de lähe tšiirep škouluu pane raamatud kotti ja hakka rutem kooli minema
Lu meez lähs tulõmaa kottoo mees hakkas koju tulema
I lähzii kot̆too tulõmaa hakkasin koju tulema
J tämä lähs mettsää minemää ta pani metsa minema
M takumõin paari läheb johsõmaa tagumine paar paneb jooksu
aikaa marjaa matkaa lähteä rl on aeg marjal (= kallimal) teele asuda
K lähen pittšää matkaa asun (lähen) pikale teele
Lu aluz lähti menemää perälissä tuulta (purje)laev hakkas minema pärituult
Li lähzin rikkaassi elämää hakkasin rikkalt elama
J läheb jürizemä (~ algõb jüriss) hakkab müristama (äikese kohta)
Lu lähs (~ nõis) vihmaa satamaa hakkas vihma sadama
4. mehele minna | vn выходить, выйти замуж
I a miä en lähtenüt täm̆mää poigalõ, miä tõizõlõ lähsii meh̆heelee aga mina ei läinud tema pojale, ma läksin teisele mehele (naiseks)
I ep tšen̆neiᴅ tõhtinnuɢ i lähteäk kailee meh̆heelee keegi ei julgenud minnagi sellele mehele (naiseks)
M tõin kõrt lähs mehelee läks teist korda mehele
5. ära v. lahti tulla, maha kooruda | vn сходить, сойти, отпадать, отпасть, выпадать, выпасть
I ammaz läheʙ hammas tuleb ära
Lu tševvääl varraa, kõnz on veel mähä, siiz läheb üvässi koori kevadel vara, kui on veel mahlaaeg (on veel mähk), siis tuleb (puu)koor hästi lahti
Lu miä õlin päivüzeᴢ, põlõttõlin entä, nüttä läheb marraskettu ma olin päikese käes, põletasin end (ära), nüüd tuleb marrasnahk maha
J tšippalt jo rupi lähsi väĺĺä haavalt tuli juba korp (pealt) ära
M sarvi läheb vällää sarv tuleb (peast) ära
M vihgod nõssaaz opõzii jalkoisii, etti parapass lähtisi viĺĺa vällää vihud tõstetakse hobuste jalgade alla, et vili tuleks paremini (viljapeadest) välja
M linnahsõd läpi tšäs̆sii õõrtaaᴢ, etti lähteiss jalgassõd vällää linnase(i)d hõõrutakse käte vahel, et eod tuleksid ära
Ra što sapana eb lähteiss pääss vällää et {s.} (= linikutaoline peakate) ei tuleks peast ära
Lu esimeized ivusõᴅ, nee lähetää poiᴢ esimesed juuksed (lapsel), need tulevad ära
Lu kana jo sulkiiʙ, sulgõd lähtevät poiᴢ kana juba sulgib, suled tulevad lahti
Lu milt nappu lähs poiᴢ mul tuli nööp (eest) ära
6. tulla, saada, tekkida | vn получаться, получиться
I paaᴅ ahjoo i läheʙ munakakku (klopitud muna) paned ahju ja tuleb munapuder
I üvä suppi läheʙ tuleb hea supp
I sis läheʙ kaŋgaᴢ siis tuleb (sellest) kangas

J päiv́ läheb loojaa päike loojub (läheb looja)
J lähsii tuulõõ läks tuulde (= kadus teadmata kuhu)
M tällä läheʙ tšäessä jõka tšäsitöö tema käes läheb iga käsitöö
M aivoo üvä inehmin, üv̆vää iz̆zää luissa lähnü väga hea inimene, hea isa laps (hea isa luudest tulnud)
I siistaa jõtši i sumaa jõtši ühes paikkaa lähteväᴅ Siista jõgi ja Suma jõgi algavad ühest kohast
Lu siiz lähti kolhozaᴅ siis said kolhoosid alguse
M pani nen̆nää möö, lähs veri lõi (pani) vastu nina, veri hakkas jooksma
I minuu tšäess on lähnüt tuli minu käest on tuli lahti pääsenud
J rihi lähs põlõmaa maja läks põlema
I üv̆vii ni üv̆vii lähsi, a ku kehnossi, ni pois viskazii (kui läks) hästi, siis läks hästi (= tuli hästi välja), aga kui (läks) halvasti, siis viskasin minema.
Vt. ka lätä

maailma L M Kõ Lu J (K P Ja) maa-ilma Al. K-Ahl. maai·lma L P M Lu (J I Ku) maailm J-Tsv. Ku Маилма Tum. maailm | vn (белый) свет, мир
M kõõz maailma süntü kui maailm loodi
sitä ebõõ maailmal, mitä miä en tunnõ maailmas ei ole seda, mida mina ei tunne
M täm on kõikõõ maailmaa ümperikkoa tšäünü ta on kogu maailma läbi käinud
Lu miä ku heittüzin, nii maailma meni pimmiässi kui ma kohkusin, siis maailm läks (silme ees) pimedaks
Lu maa on kõikkaa razvazõpi maailmaᴢ maa on maailmas kõige rammusam
J kõikkas suurõp lidn maailmaa pääll kõige suurem linn maailmas
Lu enn jutõltii, nüt tuõb maailmaa õttsa, ku õli pimeüᴢ vanasti öeldi: nüüd tuleb maailma lõpp (= viimnepäev), kui oli päikesevarjutus (pimedus)
L maai·lma lõppu maailma lõpp, viimnepäev

L miε maailmaa sampaass en jεä ma ei jää (maa)ilma sambaks (= ma ei jää igavesti elama)
K minuu jätti kaugass tänne maailmaa jättis minu kauaks siia (maa)ilma
Lu se nüd meni tõisõõ maailmaa see läks nüüd teise ilma (= suri).
Vt. ka maamiira

meelüttäjäin (R-Lön.) meellüttäjäin ~ meellüttäjõin [sic!] (K-Al.), g meelüttäjäizee dem, fig meelitaja(ke), hellitaja(ke) (ema hellitusnimi rahvalauludes) | vn прельстительница, ласкательница (ласковое обращение к матери в народных песнях)
R vai en mennüt mieltäs müöten meelüttäjäiseni (Lön. 185) rl kas ma ei käinud sinu meele järele, mu meelitajake?
K kui nõõn võõrai tšättä müö tšäümää tšäästitü, võõrai meellüttäjõisiä meellüttämää (Al. 51) rl (pulmaitkust:) kuidas hakkan võõraste (= mehevanemate) juhtimisel elama (käima), (ma) õnnetu, (kuidas) võõraid meelitajaid meelitama

noori Kett. K R-Eur. M Kõ S Lu Li J I Kl (Pi Ke Ra Ku) nuori R-Reg. L P Po (K V) nùori (Po) noor K L M Kõ S Lu Ra J nuor K L P V nohre Kr Нуо́ри Pal2 K-reg2 Ну́ри Pal2 Ii-reg1 Нооры Tum., g noorõõ Lu Li J nuoryõ P
1. noor | vn молодой, юный
Lu miε õlin kõikkinaa noori veel ma olin veel üsna noor
Lu noorõn miä õlin paha nagramaa noorena olin ma kange naerma (= olin väga naeruhimuline)
Lu tämä nõisi elämää omaa noorõõ naizõõkaa ta hakkas elama oma noore naisega
P nuorõpalõ vellelie õli jo seitsetõ·ššõmõd vuotta noorem vend oli juba seitsmeteistkümneaastane
Li raŋkka noori aika raske noorus(aeg)
Lu nooril voosil miä õlin karjuššin noorpõlves olin ma karjaseks
J jo nooriiss päiviiss on õppõnnu põlõttõma juba noorusest peale on õppinud suitsetama
J noor itšä noorus, noorusaeg
J noor suku noorus, noorsugu, noored
P pajattivad nuor vätši jo venäissi noored rääkisid juba vene keeli
S J noor kuu noor kuu
Lu laivaz õllaa vanõpad matrossid i noorõpad matrossiᴅ laevas on vanemmadrused ja nooremmadrused
2. värske | vn свежий
J noort kapussa hapotõta värsket kapsast hapendatakse
M se on murtšina piimä, on veel noor piimä see on hommikune piim, on veel värske piim
3. subst noor, noor inimene; pl. noored | vn молодой человек; молодые
Lu mõnikõᴢ noori on uhkaa, kehtaʙ vanõpaa ent õpõttaa mõni noor on ülbe, tavatseb endast vanemat õpetada
L üφsi nuoriissa, esimein vuosi õli sõtamehennä üks noormeestest, esimest aastat oli sõduriks
M noorill on itšävä ležiä ilmaa töötä noortel on igav olla (lesida) ilma tööta
M kasõ tšeeli jo meill on hülgättü, kõikk noorõt pajattavad ven̆näässi (Mäg. 40) see (= vadja) keel on meil juba hüljatud, kõik noored räägivad vene keeli
4. pruut, mõrsja | vn невеста
J noori ehitettii pruut ehiti
5. peigmees, peig | vn жених
R terve nuori tšülpeüttä [= tšülpeünüttä], kalani kasionutta (Reg. 23) rl tere, (mu) vihelnud peig, mu pesnud kala
6. pl noorpaar | vn молодожёны, молодые, новобрачные
S noorõt tullaz ventsassa noorpaar tuleb laulatuselt
Po vìetii nùorõd makkaamaa tõisõõ riχ́χ́ee iĺi saunaa viidi noorpaar magama teise tuppa või sauna
M noorii piti kummartaa jalkaasõõ noorpaar pidi maani kummardama

nõisa Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J (R U Kr) nõis U nõiᴢ M nõisaɢ I nõissa P Lu Li J (K Ra) nõissõ J nõiss Lu J nõissaa K L P Lu nõissaɢ I noissa R-Eur. Ku (R-Lön.) noissᴀ ~ noiss Ku, pr nõizõn Kett. K R L P Pi M Kõ Po Lu Li J nõzõn P nõisen K-Ahl. nõisõn J-Must. nõõn Kett. L K R U P M Kõ S nyõn L nõizõõ I noizen Ku, imperf nõizin R U P M Lu J nõizii I noizin Ku, 3. p naisi Kr
1. hakata, alata | vn начинать, начать, становиться, стать
Lu ku nõistii tetšemää uutta kottoa, nurkan allõ pantii õppain raha kui hakati tegema uut maja, siis pandi (maja) nurga alla hõberaha
R kõõs kuiviivad vihgod siis nõizimma tappamaa kui vihud kuivasid (= said kuivaks), siis hakkasime (vilja) peksma
U paan iivaa, nõõp tšäümää panen pärmi, (siis õlu) hakkab käima
M millõõ piäb nõisa pesemää sõp̆põi ma pean hakkama pesu pesema
P tahtozin nõissa naimaa tahtsin hakata naist võtma
Ra kui puiput kazvõtaa suurõpass, siz nõissaa tuntumaa arjaᴅ kui kanapojad kasvavad suuremaks, siis hakkavad paistma harjad
L rahvaz nõistii nagramaa jumalaa sõnaa rahvas hakkas jumalasõna naerma
Lu ku kaugaa õõt painozillaa, kagla soonia nõizõb vaivattõmaa kui oled kaua küürakil, hakkavad kaelasooned valutama
Ku ep t́śühje kott́śɪ seisomaa noize vs tühi kott ei seisa püsti (ei hakka seisma)
J treŋgi nõisi tüüle sulane hakkas tööle
Li nõizõmma ohto-goizõllõõ hakkame õhtust sööma
K siz lõunaalõõ nõisassa (Al. 19) siis hakatakse lõunat sööma
2. hakata v. saada (tulevikku väljendava abiverbina) | vn быть или стать (в функции вспомогательного глагола, выражающего будущее действие)
U nõõn miä uomniiz i õχtõgonna ain sinua uottõõmaa kotoosõõ ma hakkan hommikul ja õhtul alati sind koju ootama
Po koko vuos nõizõt tšäümää uusiis sõppõiᴢ kogu aasta hakkad käima uute rõivastega
Lu tšettää en nõis kuuntõõmaa ma ei hakka kedagi kuulama
K siz miä kõikk nõõn täätämää siis tean ma kõike (saan ma kõike teadma)
I miä tul̆lõõ sillõ juttõmaa, kui siä nõizõd elämää ma tulen sulle ennustama (ütlema), kuidas sa (edaspidi) elad (hakkad elama)
K nõizõt siä tulõmaa (Al. 11) kas sa tuled (sellele poisile naiseks)?
3. tõusta; kerkida; kasvada, sirguda; tärgata; puhkeda | vn вставать, встать, подниматься, подняться; вырастать, вырасти; прорастать, прорасти, пускать, пустить ростки; распускаться, распуститься
M nüd jo on aika nõisa üleᴢ nüüd on juba aeg (üles) tõusta
I nõizii oomiiz var̆rai, viil päivüd eb õõɢ nõiznuɢ tõusin hommikul vara, veel päike(gi) ei ole tõusnud
M nõizõmissa nõizõb vai eb nõiᴢ kas ta ikka tõuseb või ei tõuse?
J üleᴢ nõisõmõᴢ inimized haikottassa üles tõustes inimesed haigutavad
P süömäss nõistua süöᴅ söömast tõusnult sööd (= sööd ka veel pärast söömist, täis kõhuga)
L ženiχa nõizõp sõisomaa peigmees tõuseb püsti (seisma)
Lu üle võiʙ õlla veen alla viistõššümmeᴅ minuttia, siis piäʙ nõissa vee pääle eŋtšümää hüljes võib olla vee all viisteistkümmend minutit, siis peab tõusma vee peale hingama
J mätši suuri nõistava rl suurest mäest tuleb tõusta (= üles ronida)
L tähti nõizõp taivaasyõ täht tõuseb taevasse
L i tuli nõisi suur pilvi i jürü ja tuli tõusis suur pilv ja pikne
P paaru nõizõʙ aur tõuseb (allikast talvel)
Lu suurõd vihmaᴅ, jõkiloiz vesi nõizõʙ suured vihmad, jõgedes vesi tõuseb
I rossola nõizõp kapussaa pääle soolvesi tõuseb kapsa(ste) peale
Lu piäb antaa leipiil nõissa peab laskma leibadel kerkida
Lu ku leipä eb õõ üvässi nõiznu, sis tuõp kohokoorin kui leib ei ole hästi kerkinud, siis tuleb lahtise koorikuga
J kui miä kazvolin kanainõ, nõizin neito noorikkõinõ rl kui ma kasvasin, kanake, sirgusin, neiu nooruke
J nüt on nõissu noori mettsä, kazvonnu kommiat koivuᴅ rl nüüd on sirgunud noor mets, kasvanud toredad kased
M omenad nõisaz maa päälee kartuli(pealse)d tõusevad maapinnale (maa peale)
I roho nõisi rohi tärkas
Lu jo õraz nõizõʙ juba oras tärkab
I nämäᴅ nõisõvaᴅ niku õr̆railõõ kane malt̆taaᴅ nad lähevad nagu idanema, need linnased
Lu pupuška jo algõb nõissa pung hakkab juba puhkema
4. aset võtta, asuda, ronida, tulla, minna, laskuda, heita jne. (asendi muutust väljendavate verbidena) | vn становиться, стать, занимать, занять место, лезть, приходить, уходить, спускаться, спуститься, ложиться, лечь и др. (в функции глаголов, выражающих изменение расположения)
K kõikk lahzõd nõissass ümpär tulta kõik lapsed asuvad tule ümber
Ku sis koer ettääll eb lassuᴅ, meni noisɪ rissimittää ettee vassaa siis koer kauge(ma)le ei lasknud, läks asus risti ette vastu
K surma nõis soldatillõõ pihaa päälee surm ronis sõdurile turja peale
Pi nõizõb rattsailõõ ronib ratsa hobuse selga
Lu laiva nõisi aŋkkurii päällee laev jäi ankrusse (~ heitis ankru)
K karu nõis vällää karu läks minema
L nõiskaa iess minge eest!
L starikka nõisi kuormaa pεält vällεä taat tuli koormalt maha
L nõisivat karjušid i kerεäjät põlvinaa karjused ja kerjajad laskusid põlvili
Lu lahzõd evät taho nõissa (mennä) makkamaa lapsed ei taha magama minna
Lu vanal inemizel näro põlõʙ, ku tämä enne makkamizõõ nõistua süüp soolõssa vai hapota vanal inimesel ajab (maost) kõrvetisi üles, kui ta enne magamaminekut sööb soolast või haput
5. minna, muutuda | vn становиться, стать
siε nõizõd ruttavap sa muutud kiiremaks
6. tekkida, sugeneda, sigineda | vn возникать, возникнуть; рождаться, родиться
Li taitaa nõizõb ruuzu, ku jännisäb millõ jalkaa vist tekib roos, et mul jalg pakitseb
Lu kui suur tuska on, siis täi nõizõp päh́h́ää kui on suur mure, siis tekivad täid (tekib täi) pähe

M täm̆mää taitaa eb õõ nõisa kazessa tavvissa ta vist ei toibu sellest haigusest
Li õli niku koollu, a elpü, nõisi elloo oli nagu surnu, aga elustus, ärkas ellu
Lu tšen saaʙ salamii, tšen ep saa, a vargõssuz nõizõb ilmii kes saab salaja, kes ei saa, aga vargus tuleb (ikka) ilmsiks
Lu inemin ku tšülmettü, nõiz läsimää, siz lämmitettii sauna, tšülvetettii kui inimene külmetas, jäi haigeks, siis köeti saun, viheldi
I näitä piäb nõsõttaaɢ üleeᴢ; ku et nõsõtaɢ, nõisõvaᴅ mak̆kaamaa neid (= lapsi) tuleb (kooliminekuks) üles äratada; kui (sa) ei ärata, (siis) jäävad(ki) magama (= magavad ikka edasi)
M lõõri lõõri vańa nõõb naisii lõõri, lõõri, Vanja võtab naise
Po pojo i tüttrikko [sic!] ĺubiuzivaᴅ, tahtovad nõisa naisii poiss ja tüdruk armusid, tahavad abielluda
S ühs ahjo nõis sõisomaa tuhatt kahs sat̆taa rubĺaa üks ahi läks maksma tuhat kakssada rubla

ooli K M J uoli P (K U) ùoli Po hooli Lu Ra, g oolõõ J uolyõ P hoolõõ Lu mure, hool | vn горе, забота
J suurõss oolõss jäi nii pahaizõssi niku irmutuᴢ suurest murest jäi nii kõhnaks nagu hirmutis
Lu tšell on paĺĺo hoolta, leep halli pää kellel on palju muret, (sellel) läheb pea halliks
P bõlõ med́d́ee uoli nõisa uomniiz ülieᴢ pole meie mure hommikul üles tõusta
K a kalat-tsiilla kazvatitta, uolõtta minua makautitta, a nüd menen suurõõ uolõõsõõ võõraa taluosõõ rl (pulmaitkust:) aga saiadega kasvatasite (mind), lasksite mul muretult (mureta) magada, aga nüüd lähen suure mure sisse võõrasse tallu
Lu kõikk ne hoolõd viskaa mettsää kõik need mured viska metsa
M ep saa tõizõlõ inehmizele nii paĺĺo antaa oolta ei tohi teisele inimesele nii palju muret valmistada
Ra ebõõ tšiirettä tšivelle, epko hoolta ummarõllõ sel võõnoizõl ei ole kiiret (käsi)kivile ega hoolt uhmrile sel venimusel
J emä on taloz oolõ ja murhõ kantõjõ ema on talus hoolitseja ja muretseja (hoole ja mure kandja)
J kann oolt õmass peress hoolitse (kanna hoolt) oma pere eest
J piä oolt enes kõhtaa hoolitse (pea hoolt) enese eest
P siz grižaa t́at́a võtti tämää õmaa uolyõ alaa siis võttis Griša isa ta oma hoole alla
P miä õlõn poigaa uolyõ all ma olen poja hoole all

Po piε õmmaa ùolta ole hool(ik)as
M täältä meni poika vällää, nõisi elämää üv̆vii, õmall oolõll siit läks poeg ära, hakkas hästi elama, iseseisvalt

pakolain ~ pakolainõ Lu pakolainee K-Ahl., g pakolaizõõ Lu
1. põgenik, pagulane; jooksik, väe- | vn беглец; дезертир
Lu tšen on pagõnnuᴅ, se on pakolain kes on (ära) pagenud, see on põgenik
Lu pakolain on türmässä tullu, on tehnüt pillaa, tämä kõrjauʙ jooksik on vanglast tulnud (= põgenenud), on teinud kurja, ta varjab ennast
Lu tämä on joossuᴅ sõtamehentä pakkoo i on pakolaisõn ta on jooksnud sõjaväeteenistusest (= sõdurist) pakku ja on väejooksik
2. piletita sõitja, kõnek. jänes | vn пассажир без билета, заяц
Lu pakolainõ meni laivaa salamittaa piletita sõitja läks salaja laeva
Lu pakolain, tšen meni salamittaa. ko menti esimeizee porttuu, lasti maal ja ajõltii oma maχχaa takaᴢ, a või jääb elämää võõral maal jänes (on see), kes läks salaja (laeva). Kui jõuti (mindi) esimesse sadamasse, (siis) lasti (ta) maale ja aeti oma maale tagasi, või jäi (jääb) elama võõrale maale.
Vt. ka pakasia, pakõlain

papinnain Kõ Li preestriemand, papi naine | vn жена священника, разг. попадья
täm võtti senee papinnaizõõ i nõisi papinnaizõõg elämää ta võttis selle preestriemanda ja hakkas preestriemandaga elama

peenüstee M väikesena, väikesest peast, lapsena | vn малышом, в детском возрасте
miε peenüstee õlin mennü petterii ma olin (juba) väikesena läinud Peterburi
meil vet́ piti izze ... vot menimmä möö, peenüstee menimm elämää meil tuli ju ise (endale elatist hankida), vaat läksime me, väikesest peast (juba) läksime (omaette) elama (= ise teenima)
bõllu tšellee laulaa vad́d́aa lauluit peenüstee polnud, kellele väikesest peast vadja laule laulda

pustõńi: pustõń J-Tsv., g pustõńii Jpustińa
hoz mee ted́d́e süntiiss pustõńii mine teie pattude eest kas või kõrbesse (elama)

päivä Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I Ku (R U Ja-Len. Ko) päive Lu J-Tsv. päiv Lu J Ku päivᴀ̈ Ku peive ~ paiva Kr Пяйва Tum. Пэйва Pal1 Tum. Пэивэ Pal1 Пэйвя Pal2 Пэ́йвэ K-reg2 Ii-reg1, g päivää Kett. K U P M Po Lu Ra J I Ku päivεä L päivä Lu J
1. päev; tähtpäev, mälestuspäev, püha | vn день; знаменательный, поминальный день, праздник
Lu tüütä teeb üüd i päiväᴅ teeb tööd ööd ja päevad
Lu mõnikkaal kana üli päivää muniʙ mõnel muneb kana üle päeva
L braatšinoit piettii kõlmii, nellii, viizii päivii külapidu peeti kolm, neli, viis päeva (järjest)
M liha õli jõka päivii lavvalla liha oli iga päev laual
J tämä tetši tüütä päivässä päivää ta tegi tööd päevast päeva
M täm̆mää päiväd on eeᴢ tema (elu)päevad on (veel) ees
I pappi tuli vassaa – paha päivä papp tuli vastu – halb (= õnnetu) päev (ees)
Li küll sill on kurjaᴅ päiväᴅ küll sul on viletsad päevad
M tänän õli mokom põlo päivä, palava päivä täna oli niisugune palav päev (= oli palju tegemist)
Lu vai kannii piäʙ ellää nooriᴢ päiviᴢ või niiviisi peab elama nooruspäevil
Lu müü õlõmma nütt vanoilla päivillä, tüütä emmä tee meie peame nüüd vanaduspäevi, tööd ei tee
Lu miä süntüzin õnnõlikkaajõõ päiviijee ma sündisin õnnelikesse päevadesse (= õnneliku tähe all)
K sünnitid minuu suurilõ päivilee (itkust:) sünnitasid mu suurteks päevadeks (= raskeks eluks)
L talvõlla lievät tuizguᴅ i tšülmät päiväᴅ talvel tulevad tuisud ja külmad ilmad (külmad päevad)
üvä tšülvü päivä hea külvipäev (= -ilm)
J artši päivenne teh́h́ää tüüt argipäeval tehakse tööd
J tšehs päiv keskpäev
M täm tuli poolõza päiväzä ta tuli keskpäeval
J süntümizee päiv sünnipäev
J nimi päiv ~ iimenikko päivä nimepäev
J süümätöim päivä paastupäev
M pominaa päiväll ep paratattu mit̆tääᴅ surnute mälestamispäeval ei parandatud midagi
M ennee juhanusõõ päivää enne jaanipäeva
L iiĺiä päivällä tšihutõttii õlutta eliapäeval pruuliti õlut
K lazarii päivä õli tšerikkopäivä laatsarusepäev oli kirikupüha
J jürtšinn õli naisii päivä jüripäev(al) oli naiste püha
Lu jouluu päiviil vätši ookaᴢ ja üvvää sei jõulupühadel rahvas puhkas ja sõi head (rooga)
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere päevast
L jumala teitä varjõlõp kõikõss pahass päiväss jumal kaitseb teid kõige halva eest (viletsuspäeva(de) eest)
M kazee od́d́an musassi päivässi selle hoian musta(de)ks päeva(de)ks
J ain tšäimmä päivää issumaᴢ aina käisime päeval koos istumas (= tööd tegemas)
M karjušši tuli millõõ päivilee karjus tuli minu juurde (sööma)päevadele (= tuli minu kord karjust toita)
2. päike | vn солнце
K meneb kuu izä-mehenä, meneb päivä pää-mehenä (Ahl. 93) rl läheb kuu isamehena, läheb päike peamehena
P pilvi tuli päivälie etie pilv tuli päikese(le) ette
Lu päivä on matalall, ohtogo tuõʙ päike on madalal, tuleb õhtu
J meevät päivää tšättee makkaama lähevad päikese kätte magama
Lu päivä räkiteb jürüü eeᴢ päike kõrvetab äikese eel
M päivä avvoʙ päike hautab (vihma)
Lu päivä häikeäʙ, paap silmät piurullaa päike pimestab, paneb silmi kissitama
L päivä kummittõlõʙ, päivä meneb bĺednõissi i valkõassi, i kauniissi, kyõs kummittyõʙ päike heitleb, päike läheb kahvatuks ja valgeks ja punaseks, kui heitleb
L kahs kõrt vuvvõs päivä vait mändžiʙ, enipεän i kupoĺonn kaks korda aastas vaid päike mängib, lihavõttepühal ja jaanipäeval
Lu päivä pilkahtaaʙ päike vilgatab (pilvede vahelt)
M päivä tširkostaaʙ päike helendab (= päev koidab)
Lu päivä pakkõõʙ päike läheb pilve varju
P M päivä nõizõʙ päike tõuseb
L päivä issuuʙ päike loojub
M päivä issuz jumalallõ päike läks looja
M päivä on laskuulla päev on loojumas
Lu päivä lazgull on taivas kauniᴢ, se tääb üvvää ilmaa (kui) päikeseloojangul on taevas punane, see ennustab ilusat ilma
P päivää lasku päikeseloojang; lääs, läänekaar
P päivää nõisu päikesetõus; ida, idakaar

I miä õõ päivizä, niku aaduza tših̆huu mul on palju tööd, nagu põrgus keen
L piεp tüötä tehä palaviss päivii peab palehigis tööd tegema
M oi ku häärääʙ, palavas päivinää oi, kuidas askeldab palehigis
K õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ kõige täiega (okstega koos) toome puu koju
M koko lehmä nahkoinaa päivinää mahsõ kahtšümmett viis rubĺaa (kogu) lehm naha ja karvadega maksis kakskümmend viis rubla.
Vt. ka artšipäivä, blaagoveššapäivä, famin-päivä, emopäivä, enipäivä, enimpäivä, esimeinpäivä, esimespäivä, filippa-päivä, heŋkäpäivä, hlaaripäivä, iiĺapäivä, iimnikkapäivä, ilopäivä, jaani-päivä, jalkapäivä, joulupäivä, jovanapäivä, juhanuhsõõ-päivä, juli-päivä, juukkipäivä, jürtšipäivä, kadrinapäivä, kallis-päivä, kasjana-päivä, katopäivä, koolõpäivä, kupeĺa-päivä, kupoĺopäivä, kursipäivä, kõlmaispäivä, künttilpäivä, lahtopäivä, laukopäivä, laulupäivä, likopäivä, liukupäivä, lõunatpäivä, maaentšäüspäivä, maarjapäivä, mallaspäivä, miihkeli-päivä, miihlapäivä, miikkulapäivä, mäleehtüspäivä, nastassiapäivä, nelläispäivä, nimipäivä, nätilpäivä, ogru-päivä, ohtogopäivä, oomnikkopäivä, palopäivä, pedro-päivä, peeĺĺiukupäivä, pesupäivä, petospäivä, pomiluspäivä, pominapäivä, pomiŋkapäivä, pominoispäivä, pominuspäivä, poolpäivä, post-päivä, praaznikkapäivä, pulmaa-päivä, puust-päivä, pädräpäivä, pöörüpäivä, pühäpäivä, raadonittsa-päivä, rissimä-päivä, samsonipäivä, saunapäivä, sikoipäivä, strookkupäivä, surmapäivä, süntüpäivä, süntümäpäivä, süäpäivä, šabaššu-päivä, talvi-päivä, troitsaa-päivä, trudopäivä, tšehsipäivä, tšerikko-päivä, tšesäpäivä, tševätpäivä, tšülmäpäivä, tšülvüpäivä, tuhkapäivä, tuŋkopäivä, tuskapäivä, tõinõpäivä, tõis-päivä, tõiznapäivä, tõizõnpäivä, tööpäivä, ulaskaa-päivä, ulassa-päivä, urpopäivä, utu-päivä, veerisseepäivä, vihm-päivä, vijjespäivä, öö-päivä
Vt. ka päivikko, päiväᴢ, päivüᴅ, päivükkõin, päivükkäin

päällä² K R M Kõ-Len. Lu Li I (Kett.) pεällä L peällä R-Reg. päälle Ra J pääll K P M Lu Li Ra J päällᴀ̈ Ku päälä Len. K M Lu J I pεälä L pääl Len. K R L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku ṕääl K peel ~ pel Kr Пялля ~ Перла Pal2 Пе́рла Ii-reg1
1. adv peal, pealpool, ülalpool | vn (наречие в значении ‘на’); сверху
L alla on suur leipä, a pεällä on pienepi all on suur leib, aga peal on väiksem
Lu pakod alla i pitšäd lavvat päälä pakud all ja pikad lauad peal
M alla jarvi, päällä nurmi rl all (on) järv, peal (on) nurm
M kreeposti õli alla, a tšerikko päällä kindlus oli allpool, aga kirik ülalpool
Lu ku lumi on kaugaa pääl, siz avvob õrasõõ kui lumi on kaua peal, siis hautab orase
P räsäz on pääll katus on peal
Lu leiväl on kõvain pääl leival on koorik peal
K vokill on šnoorat päällä vokil on nöörid peal
2. adv seljas (rõivaste kohta, looma karvkatte kohta | vn наречие, близкое по значению к словоформе ‘надето’)
Lu naastit sõvat pääl ilusad rõivad seljas
I kamalikka õli päällä talvõll avar jakk oli talvel seljas
S karu tuõʙ, karvat pääl karu tuleb, karvad seljas
3. postp peal, pealpool, pinnal; kohal, otsas, küljes | vn на
Lu kuhjad õltii vad́d́ojõõ pääl kuhjad olid vaiade peal
Li kiikutab lassa tšäsijee pääl kiigutab last käte peal
P põlvii pääl pitelit pienennä minua rl põlvede peal hoidsid mind väikesena
M issu ühs jalka tõizõõ päällä istus, üks jalg teise peal
Lu makaz ahjoo pääl magas ahju peal
M eellä peettii mehet tšiutoo päällä vöötä enne kandsid mehed särgi peal vööd
P putška vittsoi on persie pääl kimp vitsu on perse peal
P kazvab rihez akkunaa pääl kasvab toas akna(laua) peal
Lu tämä tšäüp tšäsijee pääl tema käib käte peal
P pienet parrõd on ahjuo pääll väikesed parred on ahju kohal
M tšätšüd lahsõõkaa ripub nõikuu pääl kätki lapsega ripub vibu otsas
I mettsäkatti puu päälä isuʙ ilves istub puu otsas
P üle õli lännüü piimää pääl koor oli hapupiima peal
P täll on nii tsiire, isub niku tulisii süsii pääl tal on nii kiire, istub nagu tuliste süte peal
P tämä seizob niku nagloikaa rissii naglõttu ühie paikaa pääl ta seisab nagu naelutatud (naeltega risti löödud) ühe koha peal
Lu aluz on aŋkkurii pääl purjelaev on ankrus
4. postp kaugusel, kõrgusel | vn на расстоянии, на высоте
Lu nii õli pimiä jotti tõin tõissa et nähnü süle päälä oli nii pime, et (sa) ei näinud teineteist sülla kaugusele(gi)
Li alla on metrii päällä aukko all on meetri kõrgusel auk
5. prep peal, pealpool | vn на, над
M päällä nurmõõ pähtšizikko rl nurme peal (on) sarapik
Lu kehveli ku onõ päälä vee leetseljak (kui) on pealpool veepinda (= veepinnast kõrgemal)
6. postp paiku | vn около; под, к (во временном значении)
Lu saunaa mentii laukopään i ohtugoo pääll sauna mindi laupäeval ja õhtu paiku

Lu ku müü tulimma soomõss, sis koto õli põlõnnu, laḱḱa pool pääl, piti uvvõssaa alkaa ellää kui me tulime Soomest, siis oli maja (maha) põlenud, midagi polnud alles (lage pool peal), tuli uuesti hakata elama
J õmad menod õllaa pääl on menstruatsioon
K opõzõlla päällä tulõvaᴅ tulevad hobusega (= sõidavad vankril)
I päivälä vet́ tüütä tehäᴢ opõzii päällä päeval ju tehakse hobustega tööd
J ammõti pääll õlõmaᴢ ameti peal (ametis) olemas
Lu tuuli õli setskaaroo päälä tuul oli Seiskari peal
J poolõõ pääll poole peal
Ku a koer oli pääl tuulee karussa aga koer oli karust pealtuuleküljel
I taitšinaa leimmäɢ. algammaɢ tšühzettääɢ või pääl vai razvaa pääl kloppisime taina, hakkame küpsetama võiga või rasvaga
J pääl uuli ülahuul.
Vt. ka ahjopäällä, riheppäälee, riigappäällä, ähjüpäällä, ähöpäällä, ähüpäällä, ähüüpäällä

päätä Lu:
poika meeʙ kottoa erii, nõizõb elämää ommaa päätä poeg läheb kodunt eraldi (elama), hakkab elama omapead
ruikko kuivi izze õmmaa päätä rõuge(vistriku)d kuivasid iseendast (ise omapead)
noorõnn tšäin narvaza ühtä päätä noorena käisin ühtelugu Narvas.
Vt. ka ühtäpäätä

sammaᴢ Kett. K L P M Kõ Ja Lu Li J I Ku (Ja-Len. Ra vdjI) sammas Ränk K-Ahl. M-Set. sammõᴢ Lu J-Tsv., g sampaa L P M Lu J I
1. sammas; post, tulp; (ukse)piit | vn колонна; столб; косяк (двери)
J näitko isakaa tšerikkoz mraamoriss sampait kas nägid Iisaku kirikus marmorist sambaid?
lõõkulla õlivat pihkuzõt sampaaᴅ kiigel olid männi(puu)st postid
Ku mäni päi sammõssõ läks peaga vastu posti
M kori õli sampaasõõ pantu lukkoosõõ ruhi oli posti külge lukku pandud
J ühs õli pantu sõisomaa sampaasõõ üks oli pandud seisma uksepiida juurde
Lu aijaa sammõᴢ ~ J ait sammõᴢ aiapost
Lu kaivo sammaᴢ kaevupost
Lu rajaa sammõᴢ piiritulp
J virst sammõᴢ verstapost
M telefonaa sampaaᴅ telefonipostid
J kurisus sammõᴢ võllas
veräjää sammaᴢ väravapost
M kastraa sampaaᴅ lambasõime nurgapostid
Ra lühti sampaaᴅ lühipostid (vokil)
2. mesipuu, mesilastaru | vn улей
M taraza seisovaᴅ tšim̆moo sampaaᴅ aias seisavad mesipuud
Lu soikkolas piettii paĺĺo mesi sampaita Soikkolas peeti palju mesipuid (= mesilasi)
3. püstrida (kudumistöös) | vn столбчатая строчка (в вязанье)
M sampaaᴅ. kahs sammass on õikõõppäi, kahs on pahnuuppäi read. Kaks rida on (kootud) parempidi, kaks on pahempidi

L taivas kummittyõb üöl, tulizõt sampaad meneväd mõnyõ puolyõ taevas on öösel virmalised, tulised sambad lähevad mitmele poole
L miε maailmaa sampaass en jεä ma ei jää (maa)ilma sambaks (= ma ei jää igavesti elama).
Vt. ka aitasammaᴢ, lühtisammaᴢ, mesisammaᴢ, rajasammaᴢ, silt-sammaᴢ, telefonasammaᴢ, tšivisammaᴢ, tuli-sammaᴢ, virst-sammõᴢ

siitässaa Lu siittässaa P Li siittessaa J siittäsaa P Lu siittõsaa Lu siittsaa P Lu siitsaa ~ siitsa Lu sestsaadik, siitpeale, sellest (ajast) peale, sellest alates, sellest möödas | vn с тех пор, с этих пор, с (э)того времени
P sõta-aikan tulin viruosyõ i siittässaa õlõn viroza sõjaajal tulin Eestisse ja sestsaadik olen (= elan) Eestis
J kõrt karasin, siittessaa hülkez meilee tšäümess kord karistasin, siitpeale lakkas meil käimast
Lu siittäsaa ku miä mälehtän mańu sestsaadik, kui mina mäletan, (on lambatalle ikka hüütud) {m.}
P siittässaa tüttärikkõin nõisi jõka päivii ize sukõmaa päätä sellest ajast peale hakkas tüdrukuke iga päev ise pead kammima
Lu siitsa nõistii sopuzassi elämää sellest alates hakati leplikult elama
Lu minun aikaan õli kursileipä, siitsaa on aikaa jo kuuštšümmeᴅ kahsi vootta minu (elu)ajal oli (veel) pulmaleib, sellest on aega (möödas) juba kuuskümmend kaks aastat
Lu kuus vootta jo on takaᴢ siittõsaa, ku isä kooli juba kuus aastat on sellest tagasi, kui isa suri
Lu paĺĺo aikaa on siitässaa sellest on palju aega (möödas).
Vt. ka siältessaa

sinne Kett. K R-Eur. U L P M Kõ S Ja V Po Lu Li Ra J Ku sinńe R sinnε M sinnᴇ Ku sinnõ M-Set. J-Must. sinneɢ vdjI I sinni Kr sinna | vn туда
M öhsüzin mettsäzä. menin sinne, kuhõ troppa vei eksisin metsas (ära). Läksin sinna, kuhu rada viis
I tšen kuhõõɢ piäb mennäɢ, sinneg i meeväᴅ kes kuhu peab minema, sinna lähevadki
Po kuss tuliᴅ, sinne mene kust tulid, sinna mine
Lu sinne piäb joutua ommaa aikaa sinna peab jõudma õigel ajal
M mitä sin̆nua sinne nii tõmpaaʙ mis sind sinna nii tõmbab?
Lu sinne menep kõhalline tee sinna läheb otsetee
U tahõmmõ menne sinne elämää tahtsime minna sinna elama
I meni kase mees sinneg dohtõrillee läks see mees sinna arsti juurde
L tila tehtii i pantii sinne läsivä tehti ase ja pandi sinna haige
Lu tikka lintu teep puhhõ aukoo, sinne paap kärkii rähn teeb puusse augu, paneb sinna käbi
M sis ku omen on jo survottu, sis sinne rikod mun̆naa, paad lehmävõita siis kui kartul(id) on juba tambitud, siis lööd sinna muna hulka, paned võid
Lu sinne saab issuussa sinna saab istuda
Lu sinne kazvi pittšä roho sinna kasvas kõrge rohi
K lahzõd eliväd lidnoita müö sinne i jäiväᴅ lapsed elasid linnades, sinna (nad) ka jäid
U kõikõõ guoŕaa sinne jätäᴅ kogu (oma) mure jätad (sa) sinna
Po kuhhõõ tuli surma, sinne kùolii kuhu tuli surm, seal (sinna) suri
S miä sinne škoulu tšäüzin ma käisin seal koolis
I miä vähä tšäüsi sinneɢ ma käisin seal vähe
J sinne tšäütii pessiimäᴢ seal käidi end pesemas
M min̆nua sinne maailmaa eb võtõttu mind sinna maailma (= teise ilma) ei võetud
K viskas sinne poolõõ viskas sinnapoole
J meen sinne samaa, kuza siätši õliᴅ lähen sinnasamasse, kus sinagi olid
J puud liikkuvõt tuulõss sinne ja tänne puud liiguvad tuules(t) edasi-tagasi (sinna ja tänna)
surmukka meep sinne i tänne süstik liigub (kangakudumisel) edasi-tagasi (sinna ja tänna)
Lu ain kopizõʙ, ei jovvu sinne epku tänne aina kohmitseb, ei jõua sinna ega tänna.
Vt. ka sihee

siältä Kett. Set. vdjL K R M Lu Li J I siεltä K J I siält vdjL K M Lu Li J siεlt K M Kõ J I sielt K-Al. seältä K-Ahl. Lu-Must. seält K-Ahl. R-Lön. seeltä Ra seelt J Ku śeäld Kr
1. sealt | vn оттуда
I siεlt lähzii sealt läksin (ära)
Ku hään on tullut seelt külässe meijee küllää elämää, toizessõ külässe ta on tulnud sealt külast meie külla elama, teisest külast
J seelt tõi sugaa sulliaa rl sealt tõi soa sileda
nüd i võttaass siεlt vettä nüüdki (veel) võetakse sealt vett
I botškaza on naka, tšeeräg nak̆kaa i joosõp taari siältä vaadil on naga, keera naga ja sealt jookseb taar(i)
J miä ku kaĺĺun, siält kaijjahtab vassa kui ma hüüan, (siis) kajab sealt vastu
Lu kastra on tehtü pulikkaissa, lampaat siält pulikkõjõõ välissä süütii sõim on tehtud pulkadest, lambad sõid sealt pulkade vahelt
I roittivat siεltä süvältä (nad) kaevasid sealt sügavalt
J mene .. ahjo pääle, siältä sinnua tšenni eb näe (Must. 148) mine .. ahju peale, sealt ei näe sind keegi
2. sealt, sealtkaudu | vn оттуда, с той стороны
Lu elä mee siältä (sitšäli), siäl on paĺĺo multaa ära mine sealt (sealtkaudu), seal on palju pori.
Vt. ka siitä, sitšäli

sopuzassi Kett. K-Al. P Lu sopuzõssi Lu Li leplikult, üksmeelselt, heas läbisaamises | vn миролюбиво, примирительно, в согласии
Lu ain elettii sopuzassi, üvässi aina elati leplikult, hästi
Lu jäätitši elämää sopuzõssi jäädigi leplikult elama.
Vt. ka sopuizõssi

stroittaa M-Set. (K-Ahl. P Ja-Len. V J-Tsv.), pr stroitan K M stroitõn J, imperf stroitin ehitada | vn строить
P vähä kõrraz ain stroitõttii i nii nõistii elämääsie taaᴢ vähehaaval aina ehitati ja nii hakati taas elama.
Vt. ka stroitata

sõrmikaᴢ¹ Kett. K L P M Kõ Lu J I (Li) sõrmikõᴢ Lu J, hrl pl sõrmikkaaᴅ K L P M Lu Li J I sõrmik, sõrmkinnas, pl. sõrmikud, sõrmkindad | vn перчатка, перчатки
se on sõrmikaᴢ, ku on peiko i nellä sõrmõa tehtü see on sõrmik, kui on tehtud pöial ja neli sõrme
J talopoik on ilm sõrmikkait õppõnnu elämä talupoeg on ilma sõrmikuteta õppinud elama
I ihojõõ päälee silkki siottii i sõrmikkaat tšäezä noorikkaal varrukate peale seoti lint ja sõrmikud (olid) pruudil käes

M surmaa sõrmikkaaᴅ valge kile vastsündinu kätel (surma sõrmikud)

taloopoika (Lu) taloo-poik J-Tsv. talompoika J talonpoika R-Reg.talopoika
J tüü talompoikann että õõ õllud te pole talupoeg olnud
Lu siis tulin kottoo ja algin taloopoigaa elloa ellää siis tulin koju ja hakkasin talupojaelu elama

tarkka K-Ahl. L P M Kõ Lu Li Ra J (K-Must. R-Lön. R-Reg.) tarkk J-Tsv., g tarkaa M Lu Ra J
1. tark; osav | vn умный, мудрый; ловкий
Lu minnua ep piä õpõttaa, miä muitõštši tarkka mind pole vaja õpetada, ma (olen) niigi tark
Lu reppoa kutsutaa tarkka ja pettelikko rebast peetakse targaks ja valelikuks
Lu ühs vohma rohkaap tšüzüʙ mitä tšümmee tarkkaa võivõd vasatõ vs üks loll küsib rohkem, kui kümme tarka suudavad vastata
Lu jumala ep tee ühellaisiit inemisii, vohma piäʙ ellää i tarkka piäʙ ellää jumal ei tee ühesuguseid inimesi, loll peab elama ja tark peab elama
M meelevä tarkka naizikko, eb õllu niku hölöpää tark, arukas naine, ei olnud nagu tuulepea
M nii tarkat kõik sõnaᴅ nii targad kõik sõnad
Li tarkka inemin, paĺĺo meeltä pääzä tark inimene, palju mõistust peas
J paamm pojo škouluu, õpõtõmm tarkõssi mehessi paneme poisi kooli, õpetame targaks meheks
P näm õlivad aivuo tarkaᴅ hot miltizellie tüölie nad olid väga osavad mistahes töö peale
2. subst tark, posija | vn знахарь
M tarkka ep tee pah̆haa, nõita on, kumpa pah̆haa teeʙ tark ei tee paha, nõid on (see), kes teeb paha.
Vt. ka maailma-tarkka
Vt. ka taikuri

tšättäjä (K-Al.), g tšättäjäätšäüttäjä
kui nõõn võõraita tšättäjii tšäümää, tšääriäizeni (Al. 44) rl (pulmaitkust:) kuidas hakkan võõraste (= mehevanemate) juhtimisel elama (~ toimetama), mu mähkijake?

tšäärijäin: tšääriäin (K-Al.) tšärijäin (R-Reg.) kääriäin (R-Lön.), g tšäärijäizee mähkijake (ema hellitusnimi rahvalaulukeeles) | vn пеленательница (ласкательное обращение к матери в народных песнях)
K kui nõõn võõraita tšättäjii [< tšäüttäjii?] tšäümää, tšääriäizeni (Al. 44) rl (pulmaitkust:) kuidas hakkan võõraste (= mehevanemate) juhtimisel elama (~ toimetama), mu mähkijake?

tšäästitoo: tšäästitü K-Al., g tšäästittomaa õnnetu | vn несчастный
K kui nõõn võõrai tšättä müö tšäümää tšäästitü, võõrai meellüttäjõisiä meellüttämää (Al. 51) rl (pulmaitkust:) kuidas hakkan võõraste (= mehevanemate) juhtimisel elama, (ma) õnnetu, (kuidas) võõraid meelitajaid meelitama?
Vt. ka tšästetoo, tšästittü

tulla Al. Kett. vdjL K R L P M Kõ S Po Lu Li J Ku (Kett. Len. U Ke V Ra Kr) tullaɢ vdjI I Ma Kl (Ko), pr tulõn Kett. K L P M Kõ Po Lu J tulen K-Ahl. tuõn Kett. K U M Kõ S Lu Li Ra J tuen K-Ahl. toon Li J tuan Ku tul̆lõõ vdjI I Ma tulyy Kl tuõ ~ tuu I, sg 3. p tooʙ Lu J tulap Kr, imperf tulin K R U P Ke M Kõ V Po Lu Li J Ku tul̆lii I Ko tulii Kl, sg 3. p tuli ~ tüli Kr
1. tulla, saabuda; hakata | vn приходить, прийти, прибывать, прибыть, наступать, наступить; становиться, стать
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
K neitsüeni, ainogoni, neitsüt ainagoanoni, tunsit tulla tunne ella [= õlla], taloo tarkuttaa pitää (Sj. 674) rl mu neiuke, mu ainus, neiuke, mu ainus hani, oskasid tulla, oska olla, talu tarkust hoida
Lu tulõb mees mere takkaa väĺĺää, nurmõ alt eb kõõsniit (Must. 160) vs tuleb mees mere tagant koju (välja), mulla (nurme) alt ei kunagi
P d́eda tuli tšüntämäss õhtagon i baba marjass tuli õhtagon kotuo taat tuli õhtul kündmast ja eit tuli õhtul marjult koju
Li siä mee eeᴢ, a miä toon takan sina mine ees, aga mina tulen taga
Li miä elläis teil enepää en too ma ei tule enam kunagi teile
J jovvu tšiirepii, ku õõt tulõjõ tule (jõua) kiiremini, kui oled tulija
P tämä tuli mokomaizyõ jürüükaa ta tuli niisuguse mürinaga
P šlääppi pääzä, tulõb niku herra kaabu peas, tuleb nagu härra
J tullaa kaglasuttaa tulevad kaelastikku
J müü tulimma kõlmõõ meie tulime kolmekesi
Lu tuut tänävä valloa loomaa (kas) tuled täna sõnnikut (koormasse) tõstma (= sõnnikut vedama)?
Lu tultii võõraaᴅ, võõrazii tulid külalised, võõrusele
Lu koźźolaizõt tultii kosimaa kosilased tulid kosima
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
J a müü tahomma sitä, mitä tulimmõ aga meie tahame seda, mille pärast tulime
K arvazi, ešto tultii tšäümää tütärtä ta arvas, et tuldi tütrele kosja
I kapoŕossa tulimmat tänneɢ Koporjest tulime siia (elama)
Lu mussajõki, se tuõp palokka i baabina järviss Mustjõgi, see tuleb Palokka järvest ja Jarvikoisjärvest
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
Lu kui kraappazit pitškaa, sis tuli nennää kehno haisu kui tõmbasid (kraapsasid) tikku, siis tuli ninna halba haisu (= väävlihaisu)
Lu tšivi ku tokub vettee, vesi tšulpahtaab i pullot tullaa päälle vee kui kivi kukub vette, (siis) vesi mulksatab ja mullid tulevad vee peale
Lu nii kõvassi tahtozin, kõik sültši tuõp suussa nii väga tahtsin (süüa), sülg lausa tuleb suust
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ vs luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
U troittsa tuõʙ nelipühad tulevad
M näd jo tullas pikkaraizõt kahuᴅ näe, juba tulevad kerged kahud
Lu tuõb ohtogo, meemmä makkamaa tuleb õhtu, läheme magama
M alki kahuttaa maata, taitaa tuõp tšiiress talvi hakkas maad kahutama, vist tuleb varsti talv
M lahs pani peigoo suχ̆χõõ, taitaa nõisaas tulõmaa tšiiress ampaaᴅ laps pani pöidla suhu, vist hakkavad varsti hambad tulema
Lu veri tuõb nenässä ninast tuleb veri
M tämä on natturi, nenässä tuõb natta ta on tattnina, ninast tuleb tatt(i)
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik teed
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal (kohale), tal(le) tuli mingi takistus (ette)
J tšennii ep taho vanutta, a tämä kõikkiilõõ tooʙ keegi ei taha vanadust, aga ta tuleb kõigile
Lu en nõis tüütä tetšemää, nältšä tuõp talloo (kui) ma ei hakka tööd tegema, (siis) tuleb nälg majja
S noorikkõa tuli žaali pruudist hakkas kahju
Lu millõ tuli süä ma sain vihaseks
J kõvassi johzin, de tuli vari kõvasti jooksin ja hakkas palav
K niku äpiε neil tuli neil hakkas nagu häbi
M milla tuli alu, etti tämä minu päälee turhaa juttua pajataʙ ma solvusin (selle peale), et ta räägib minu peale tühja juttu
K emintimälee tuli paha meeli võõrasema sai kurjaks
Ku minuu käell tuli kippiä minu käel hakkas valus
I millõõ parapit tuli mul hakkas parem
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
P murrap tulla mussa pilvi murrab tulla (= tuleb kiiresti) must pilv
J inimin valup tull inimene tuleb aeglaselt (venib tulla)
M alkõ tulla suurilla jalkoilla hakkas tulema suurte sammudega
J veelko siä tullõizid millõõ naizõssi kas sa tuleksid mulle naiseks?
J poik tuli jo tšehs kazvosõ poeg sai juba keskealiseks
J tüttö jo tuõb voosiisõõ, a veel miltäiss-tši pridanaa bõõ kopitõttu tüdruk on juba aastates, aga veel pole mingisugustki kaasavara kogutud
K ko saadut tulivaᴅ, meniväd vargassamaa õunõi i ugrittsoi kui puu- ja juurvili valmis aedades, läksid (poisid) õunu ja kurke varastama
J laizga izäka talo tšiire tuõb ävitüsse laisa isaga läheb talu ruttu hukka (hävingusse)
Ra võõnoizõõ tüü tuõp tehüssi, a laizgaa va ep kõnsa vs aeglase töö saab (lõpuks) tehtud, aga laisa oma ei kunagi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
M kalliissi kane kapusat tultii need kapsad läksid palju maksma
Lu ku leipozit sis tšäet tultii vet́ taitšinaakaa kui (sa) sõtkusid (leiba), siis said käed ju tainaseks
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt (välimusest) näha, et poiss hakkab haigeks jääma
L ženiχa i nuorikkõ läsimεä tulivaᴅ peigmees ja pruut jäid haigeks
Kett. tuõb läsimää silmässä jääb haigeks silmamisest (halvast silmast)
I ühstõšmõtta vootta tuli millõõ ma sain üheteistkümneaastaseks
Lu tultii ühtee nõvvoo lepiti kokku (tehti ühine otsus)
M lehmä on tuntumizõlla, etti tšiireess tuõp kantõõmaa lehmast on tunda, et varsti hakkab poegima
P lehmä tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= lehm tuleb lüpsma), kui poegib, pärast poegimist
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõp tõtta see on meeste asi (jutt), ma ei tea, kuidas on õige (tõsi)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma mõistusega nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
K ühez õttsaz õli nellä, i tõizõz nellä, kõikii tuõp kahõsaa meess ühes otsas oli neli ja teises (otsas oli) neli, üldse (kokku) on kaheksa meest
J rapsiga tätä, la tuõb enesee raputage teda, las tuleb meelemärkusele
J miä laŋkõzin maalõõ i jedva·a ku tulin elosõõ ma kukkusin maha ja vaevalt tulin meelemärkusele
J tuli meelee tuli meelemärkusele
Li ep tuõ meelee ei tule meelde (ei meenu)
2. (vihma, lund) tulla, sadada | vn идти, падать (о дожде, снеге)
M nüt paap šlottua, tuõb lunta i vihmaa üheᴢ nüüd sajab lörtsi, tuleb lund ja vihma koos
I vihmaa tuõʙ vihma sajab
J tuõb (saab) lunt sajab lund
Li eglee tuli vihmaa eile sadas vihma
P pitšäld on põvvaᴅ, ep tulõ vihmaa pikalt on põuad, ei tule vihma
Lu tuõp suur vihma tuleb suur vihm
3. juhtuda, tulla | vn случаться, случиться, происходить, произойти
L i nii tulitši ja nii juhtuski
Lu tuõpku mittää kas (sellest) tuleb midagi?
J en duuman, što mokomat pulmõt tullaa lehmääkaa (ma) ei osanud arvata (ei mõelnud), et lehmaga tuleb niisugune häda (udarapõletiku tõttu)
J miä en tää, kuippäi see võisi tulla ma ei tea, kuidas see võis juhtuda
I mit̆täid ebi tulluɢ midagi ei juhtunud(ki)
K mitä lieb naizõlõ tullu, võtti nain kuoli midagi pidi naisega juhtunud olema, (et) naine võttis (kätte ja) suri
P mikä sillyõ tuli mis sinuga juhtus?
J tšättee tulõma juhtuma, kätte tulema
4. muutuda, (millekski) saada, jääda | vn превратиться, стать
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
P miä tulin sõtamehessi minust sai sõdur
M en näe mit̆tää, kõikkinaa jo vanass tulin ma ei näe midagi, olen jäänud juba päris vanaks
P i uotitta minuat, etti õnnõva lienen, a õnnõtuo tulin ja ootasite minust, et saan õnnelikuks, aga sain õnnetuks
M pilved arvagoitti, taivas tuli seltšiässi pilved läksid laiali, taevas muutus selgeks
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti (savist) piiluparte põletati ahjus, siis tuli(d) tugev(ad) ja ilus(ad)
I kui inehmine vanassit tuuʙ, ivuhsõt tuuvaᴅ halliᴅ kui inimene jääb vanaks, (siis) lähevad juuksed halliks
I kehnossit tuli jäi kõhnaks
I kõõs sõizõp kaugaa, niin tämä tuõp kõvassik ku saahhari kui (mesi) seisab kaua, siis ta muutub kõvaks nagu (pea)suhkur
I läntüpiimä piäp pannag ahjoo, sis tuõp varogassi hapupiim tuleb panna ahju, siis muutub kohupiimaks
Lu läsivä tuli terveessi haige sai terveks
J laa makkaaʙ, tšiirep tuõp seltšässi las magab, saab kiiremini kaineks
M õzra tuli valmiissi oder sai valmis
M ińeehmiin tuli terveessi inimene sai terveks
L jumala lähetäp sillõ linnuu i seness linnuss siε tulõd raskaassi (muinasjutust:) jumal saadab sulle linnu ja sellest linnust jääd sa rasedaks
I per̆rää groomua ilma tuli tšülmä pärast äikest läks ilm külmaks
5. tekkida, tulla, ilmuda, sigineda | vn возникать, возникнуть, появляться, появиться, заводиться, завестись
P rokkalintu lazzõʙ mokomaisii munõi i sis tulõvaᴅ maoᴅ liblikas muneb selliseid mune ja siis tulevad (neist) ussid
M ko ilatas põltoa, väittääs tšived ühtee-kok̆koo, vot se i tuõp tšivirõukko kui puhastatakse põldu, (siis) veetakse kivid ühtekokku, vaat sellest tulebki kiviraun
M saivõrõssa tuõvat täiᴅ saerde(i)st tulevad täid
Lu kaugaa ku et tšäü saunaᴢ, pää algab mennä roojakkaassi, sis päχ́χ́ää tuõb libla kui (sa) kaua ei käi saunas, (siis) hakkab pea minema mustaks, (ja) siis tuleb pähe kõõm
Lu ilmõd mentii soojõssi, tuli paĺĺo sääskiä ilmad läksid soojaks, tekkis palju sääski
Lu miä tahon panna kannaa issumaa, tultais puipuᴅ ma tahan panna kana hauduma, (et) tuleksid tibud
J peh́miäss villõss tulla soojõd alõtsõᴅ pehmest lõngast tulevad soojad kindad
Li naisijee lõŋkasukil enne üllääl õli toož strotška, tšen kui tetši, kahsi vai pari santimetraa, a siiz jo tuli sukaa varsi naiste villastel sukkadel oli enne üleval samuti pära, kes kuidas tegi, kaks või paar sentimeetrit, aga siis algas (tuli) juba suka säär
I ku tšiv̆vii päälee tallazi, nii tulivad jälleᴅ (muinasjutust:) kui kivi peale astus, siis tekkisid jäljed
M i sis sai juvva, tuli üvä taari ja siis sai juua, tuli hea kali
Lu tšeelee õttsaa tuli napukka keele otsa tuli vistrik
M kazessa lahzõssa tuõb maailmaa üvä inehmin sellest lapsest tuleb ilmatu hea inimene
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullu mitäit parapaa ma riidlesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
6. pidada, tarvis olla | vn быть нужным, приходиться
M välissä kõlmisõõ tuõp ševeĺittää einää vahel tuleb kolm korda heina kaarutada
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu (vanasse) kaevu, (sellest) tuleb (veel) vett juua
Kett. minuu tulõb mennä ma pean minema (= mul tuleb minna)
M kui kane bukvat tuõp panna kuidas need tähed tuleb asetada (panna)

tuzgata L M Kõ Lu Li J (K-Ahl. K-Sj. U P Ra) tuzgõta ~ tuzgõtõ Lu tuzgõt J-Tsv. tuzgataɢ (I), pr tuskaan K U L P M Kõ Lu Li J, imperf tuskazin Lu Li tuskõzin Lu J
1. muretseda | vn беспокоиться
hukko i hakka tuskaavaᴅ: kui nõõmma elämää, mitä nõõmma söömää taat ja eit muretsevad: kuidas hakkame elama, mida hakkame sööma
M elä tuskaa, ilma töötä ed lee ära muretse, ilma tööta sa ei jää
Lu luizõ nõisi kõvass tuskaamaa, jott tämä suvvaajõ .. on märännüü tervüükaa Luise hakkas väga muretsema, et tema armsam .. on viletsa tervisega
2. kurvastada, kurvaks muutuda | vn печалиться, тосковать
Li nainõ kooli i meez alki tuzgata naine suri ja mees muutus kurvaks
Lu itšävässä inemin võip tuzgõtõ, a kurttaa, kurttõmin, se rohkaap on läzüssä igatsusest võib inimene kurvastada, aga kiratseda, kiratsemine, see on rohkem haigusest
emä tuskaab ilma lahsai ema kurvastab ilma lasteta
J elä tuskaa tullõᴢ, siz ed idgõ õllõᴢ rl ära kurvasta tulles, siis (sa) ei nuta olles
3. igatseda, igatsust tunda | vn тосковать, чаять
Lu että tuskaa kottoa, ebõ·õ itšävä kas te ei igatse kodu järele, kas (teil) pole igav?
4. norutada, norus olla | vn унывать, уныть
Ra kõviss ent, elä lazzõ nii tuskaamaa ent võta end kokku, ära hakka nii norutama (ära lase end nii norgu!)
I tämä ainõ läsi ainõ tuskazi, tuskazi. mitäᴅ lehmä tuskaaʙ tema aina põdes, aina norutas, norutas. Miks lehm norutab?

tõisialõõ J-Tsv. teisale, mujale, teise kohta | vn в другие места
jo pikkõraisõnn lähsi tõisialõõ juba väikesena läks mujale (elama)

tüttö K R L P Kõ-Len. S Lu Li Ra J (M) t́śüttö Ku Тютте Pal1, g tütöö Lu Li J tütüö K t́śütöö Ku
1. tüdruk, tütarlaps, neiu, tüdruk(uke) | vn девушка, девочка, девка
Lu kõik müü tšäütii splaavaᴢ, naizõd i tütöt tšäütii splaavaᴢ me kõik käisime (palgi)parvetusel, naised ja tüdrukud käisid parvetusel
Lu näd ihassu, meijjee poigal näüttiis se tüttö näe, armus, meie pojale meeldis see tüdruk
Lu kumpa tüttö on kozittu, se on pulmijõõssaa kihlolliin tüdruk, kes on kositud, see on pulmadeni mõrsja
J tütöll piäb õll õma kunni tüdruk peab oma au hoidma (tüdrukul peab olema oma au)
Lu tüttö isub riheᴢ, kassa on kujal? ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
Lu tüttöjee tüven tšävvä ehal käia (tüdrukute juures käia)
Li lustiu kautta tämä on esimein tüttö tšüläᴢ ilu poolest on ta esimene tüdruk külas
Ku parep on hüvää t́śütöö ikkun nallᴀ maatᴀ, ko pahaa t́śütöö kainaloᴢ vs parem on hea tüdruku akna all magada kui halva tüdruku kaenlas
Ku perednikaa tokut́śid eessᴀ̈, t́śüttönnᴀ̈ lahzee teeᴅ kk (kui) pillasid põlle eest, teed tüdrukuna lapse
Lu parõp on märännü tütöö elo ku naizõõ üvä elo vs parem on vilets tüdrukuelu kui naise hea elu
Lu kõikkaa noorõpi jäi tütössi kõige noorem (tütar) jäi tüdrukuks (= vallaliseks)
J miε jäintši vanass tütöss ma jäingi vanatüdrukuks
Lu tüttö ku onõ jo rohkaap kõlmõtšümmettä vootta, siiᴢ jutõllaa: helähtänüt tüttö kui tüdruk on juba üle kolmekümne aasta vana, siis öeldakse (tema kohta) vanatüdruk
2. tütar | vn дочь
I emä lugõttõli i tüttö lugõttõli (pulmas) ema itkes ja tütar itkes
M möö nõisimma veel elämää i tetšemää tüttöjä me hakkasime veel (koos) elama ja tütreid tegema
Lu tütöt pitävät tätä kehnossi vaariᴢ tütred ei hoolitse tema eest
Lu näil õli kõlmõt tüttüä neil oli kolm tütart
Lu minuu tüttö minu tütar
J no kül miä nüt saan kunigaa tütöö enelee, mehele no küll ma nüüd saan kuningatütre endale naiseks
J isä meni aptekkii tooma tütöle ĺekarstva isa läks apteeki tütrele rohtu tooma
Lu õlimma saattamas tädii tüttöä olime saatmas täditütart.
Vt. ka ennetüttö, kazvo-tüttö, naisotüttö, ristüttö, vanatüttö, võõras-tüttö
Vt. ka tüttärikko, tütär

uvvõssaa P Lu J uvvessaa Ku uuvvõssaa Li Ra J uuvõssaa Lu uuesti | vn снова, заново
P piäb uvvõssaa lämmittää ahjo peab uuesti ahju kütma
Lu ku müü tulimma soomõss, sis koto õli põlõnnu, laḱḱa pool pääl, piti uvvõssaa alkaa ellää kui me tulime Soomest, siis oli maja (maha) põlenud, häda (oli) käes (= midagi polnud alles), tuli hakata uuesti elama
J tšüzün uvvõssaa küsin uuesti
Ku meni koźźomaa uvvessaa läks uuesti kosja (kosima).
Vt. ka uutõõ, uuvvissaa, uuvvõssi

vana Kett. Len. K R-Eur. L P Ke M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku (U Ja V) wana ~ wanna Kr Вана Tum. Ва́на Pal2 K-reg2 Ii-reg1, g vanaa K P M Kõ Lu J vana J-Tsv.
1. adj vana | vn старый
K mokomad vanat staruχad õlivad bapkann niisugused vanad eided olid ämmaemandateks
K vanaill kattilaa kalmaill õli tšerikko Kattila vanal kalmistul oli kirik
M piäp purkaa kase vana sõpa see vana rõivas tuleb üles harutada
Lu miä õõn väsünü ku vana õpõn ma olen väsinud nagu vana hobune
Li uutta on parõp õmmõlla ku vannaa paikõtõ vs uut on parem õmmelda kui vana paigata
P miä õlõn paĺĺo vanapi teitä ma olen teist palju vanem
I jo sis vanapiɢ tul̆lii da izeɢ ajjõlii sinneɢ petterii siis sain juba vanemaks ja sõitsin ise sinna Peterburi
I aa kase vanapit tütär õli mennüg dohtõria toomaa aga see vanem tütar oli läinud arsti tooma
M silmiiss en näe mit̆tää, kõikkinaa jo vanass tulin silmadega ei näe ma midagi, olen päris vanaks jäänud
M per̆rää jo, kõõs kazvid vanapassi, siiz jo vanapad i tüöᴅ pärast juba, kui said (kasvasid) vanemaks, siis (tulid) juba vanemad (= keerulisemad, raskemad) ka tööd
K tämä õli õnnõva vanaassaa i surmaassaa ta oli õnnelik vanaduseni ja surmani
Lu vanalt on kehno praavittaa kaõtta vanalt (vanast peast) on vilets kaed arstida
ain juoltii vana vätši: ku kasõl päivää vihma, siz neĺĺätšümmettää päivää leeʙ ain vihma vanarahvas ütles ikka: kui sel päeval on vihm, siis nelikümmend päeva tuleb aina vihma
P vanall aikaa eb õlluᴅ krovattii vanal ajal polnud voodeid
M õli mehell vanalt naizõlta jäännü tütär mehel oli vanalt (= endiselt) naiselt jäänud tütar
K no, nõisi tämä taaz vanaa viittä elämää üvii noh, ta hakkas jälle vana viisi hästi elama
Lu vanaa poolõõ meeᴢ vanapoolne mees
Lu vanõpaa poolõõ näväd minnua nõissaa süüttämää vanast peast hakkavad nad mind toitma
P oitaa piäb orjassi vanaa päivää varassi rl hoidma peab orjaks, vanaduspäevade varaks
L vanaa päivεä vanattaja vanaduspäevade(l) hooldaja
M vanaa vootta piettii ummikkoi (Len. 260) endisel ajal (vanadel aegadel) kanti {u}-sid (= pikki valgeid pihikseelikuid)
J miε jäintši vanass tütöss ma jäingi vanatüdrukuks
J nõis siä, hitto, naima, ved jääd vanassi poigõssi hakka sa, kurat, naist võtma, jääd ju vanapoisiks
Lu voŋka, vana lainõ, perrää tuulõõ, tormii ummiklaine, vana laine (= vaibuv laine), pärast tuult, tormi
I vana kuu vana kuu
J vana muna vana (= riknenud) muna
J vana suku vana põlvkond
Lu vanõp matrossi vanemmadrus
K vanal varutta jäin ilmaa tuvatta vanas eas jäin ilma peavarjuta (toata)
M kase koto on vapi vana see maja on igivana
Lu vapo vana ~ vana vattuin igivana
2. subst vana, vana inimene | vn старик, старуха
L vanad rissiziväd jumalallõ vanad palusid (risti ette lüües) jumalat
Po mõnikkaat tõivad vannoilõõ papii mõned tõid vanadele preestri
Lu vanuloil paab end́ee tšiini vanadel matab hinge (paneb hinge kinni)
P vanat škouluza ep tšäünnü vanad (inimesed) koolis ei käinud

Lu kõikkaa vanap kartta on ässä kõige tugevam kaart on äss.
Vt. ka vapivana, vapovana

viholizõssi J-Tsv. нечестиво, греховно
viholizõssi elämä jumalavallatut elu elama

viisii K P M Kõ Lu Ra J I Ku viizii viisi Lu J viisi, viisil, kombel, moel, moodi | vn способом, обычаем, манерой, поманерой (какому-то)
Lu viskaa siä oma laiskus poiᴢ, alga tehä inemizijee viisii tüütä viska oma laiskus minema, hakka inimeste moodi tööd tegema
Lu tämä eb õõ tilall paikall, ain kõikõlla viisii väänteeb entä (haige inimese kohta:) ta ei ole (= ei püsi) asemel paigal, aina vähkreb igat viisi
Lu nõõt koiraa viisii haukkumaa hakkad koera moodi haukuma
K vad́d́alaisii viisii ~ M vad́d́akkod́d́e viisii vadjalaste viisi
Lu pajatab laukaa poolõõ viisii räägib Lauga isuri murde moodi
Lu ain teeb ommaa viisii aina teeb omamoodi
Lu koolõma päivässaa piäp sitä viisii ellää surmapäevani peab sedaviisi elama
J tämä juup hulluu viisii ta joob hullumoodi
Lu jaga anõõᴅ, jot kõikkiil õllõiss üheel viisii jaga haned, et kõigil oleks ühtemoodi
P puudaa viisii puuda viisi
Lu ušattia viisii männöö vettä toobri viisi läheb vett
Lu viina zavodad õltii, tämä siält õssi butelii viisii viinavabrikud olid, tema (kõrtsmik) ostis sealt pudeli viisi.
Vt. ka kanniiviisii, niiviisii, sitäviisii, ühtäviisii
Vt. ka viisiä, viizill, viittä, verkaa

vohma M Lu Li Ra J vohmõ J-Tsv. vohm Lu J vohom Lu, g vohmaa Lu J rumal, loll, hull | vn глупый, дурак
Lu täll on pää niku pöllü, se on vohma tal on pea nagu tolm (= tal on pea tolmu täis), see on loll
Lu tämä on nii vohma niku soomõ saappõga ta on nii loll nagu soome saabas
Lu jumala ep tee ühellaisiit inemisii, vohma piäʙ ellää i tarkka piäʙ ellää jumal ei tee ühesuguseid inimesi, loll peab elama ja tark peab elama
Lu vohma on kazell maalla pilkattava loll on selles ilmas pilgatav
J vohmõll izäll vohmõd lahzõᴅ rumalal isal (on) rumalad lapsed
Lu õli vohma nain, tšen joi (see) oli rumal naine, kes jõi
Lu vätši õli tuhma i vohma, uzgottii, što pokkoinikaa haamu tšäi kottoo rahvas oli loll ja rumal, usuti, et surnu vaim käis kodus
Lu miä meen vohmassi ma lähen lolliks
Lu niku vohma paĺĺa päi häülüʙ nagu hull käib paljapäi ringi
Lu se onõ vohmissa vohma see on lollist lollim
Li elä õõ kõikkinaa vohma ära ole päris loll
Li tükkünää vohma tükkis, täiesti loll.
Vt. ka vohmõkaᴢ, voldu, voldukaᴢ, vähämeelin

võõraᴢ Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J I (Ja) võõrõᴢ J vyõraᴢ L P vieraᴢ (R) võeraᴢ R (K) veeraᴢ Ku, g võõraa K L P M S Lu J I vyõraa L võera R-Lön. veeraa Ku
1. võõras, külaline (ka Kattila lähikülade inimesed) | vn гость, чужой, посторонний
K katti pezep silmiitä, võõrait tulõʙ kass peseb silmi, võõraid tuleb
K sukulaizõd i võõraat kutsuttii sugulased ja võõrad (= lähikülade inimesed) kutsuti
Lu peettii võõrõiziz neitä neid peeti külalisteks (= neid võõrustati)
K võõraat tulivat tõizõss tšüläss võõrad tulid teisest külast
M ku tšäüsi võõraz eittsee, pooltõiss rubĺaa mahzõttii kui käis võõras õitsil, maksti (talle) poolteist rubla
Lu kui sukkaa [sic!] bõllu, võõraat tultii talkoossõõ kui sugulasi polnud, tulid võõrad talgu(te)le
J suur võõraz ain pantii lavvaa õttsaa ikonkolkkaa tähtis külaline pandi alati laua otsa ikooninurka (istuma)
J võõrõssi jäämä võõraks jääma
M tuli inehmin võõraz võntolain tuli inimene, võhivõõras
Li võho võõraᴢ võhivõõras
2. adj võõras | vn чужой, чуждый
P mentii liukumaasyõ vyõraasyõ tšülεäsie mindi võõrasse (= teise) külla liugu laskma
Lu i võõraad naizõt tultii kattsõlaizil ka võõrad (= teiste külade) naised tulid katsikule
Lu võõraz leipä suu kulutaʙ vs võõras leib kulutab suu (ära)
Lu täll on parikkõ, võõraad ivusõᴅ tal on parukas, võõrad juuksed
L vyõraa naizyõkaa tantsiᴅ tantsid võõra naisega
Lu tämä võõrass pilliä müü tantsiʙ, izzee p tää mittää ta tantsib võõra pilli järgi, ise ei tea midagi
K en nõis tuntõmaa kui tätä üvüttämää võõrass isää emää (Mäg. 118) (pulmaitkust:) ei tea, kuidas teda, võõrast isa (ja) ema, heaks muuta (= ei tea, kuidas äia ja ämma meele järele olla)
P kui võõraas paikkaa minuu elää (Mäg. 98) kuidas võõras kohas hakkan elama
J võõrõz maa võõras maa
J võõraa maa meeᴢ välismaalane.
Vt. ka kookkavõõraᴢ, vipovõõraᴢ, võhovõõraᴢ

ühtee K M Kõ Lu Li Ra J I Ku üχ́tee M üü·φtie K üφtie R ühtie L ühteesee K M ühtiesie P kokku, ühte, kaasa, hulka, sekka | vn вместе; в общем, с-, со-
M pani kõikk palad ühtee pani kõik tükid kokku
M vanad uzgottii, etti taivaz ja maa meneväd ühteesee vanarahvas uskus, et taevas ja maa lähevad kokku
Lu rihmaa õtsad õli pitsattu ühtee köie otsad olid pleisitud ühte
J pani tšäed ühtee pani käed kokku
Lu võtõtaa ühtee silmäᴅ (kududes) võetakse silmad kokku
Lu mentii ühtee elämää mindi ühte (kokku) elama
J ühtee oitõma ühte hoid(u)ma
J leppizimm tämäkaa sellez d́eelõz ühtee leppisime temaga selles asjas kokku
M min̆nua että võtõttu üχ́tee mind te ei võtnud kaasa (hulka)
M jav̆voa pantii vähäkkõizõõ ühtee jahu pandi pisut hulka

ühteego (M-Set.), g ühteegoo kooselu | vn (брачное) сожительство
näväd i mentii ühteesee i nõistii pitämää ühteegoa i tetši senee kaa poigaa nad läksid kokku (elama) ja jäidki kokku ja (ta) sai (tegi) temaga poja


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur