[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

akka¹ M Lu J akkõ J hakka Kett. Len. M Kõ, g akaa eit, vanaeit | vn старуха, старушка
Lu eletää ukko ja akka elavad taat ja eit
M tämä on vapivana hakka ta on väga vana eit
M ühzii hak̆koo elämmä tšüläzä üksnes vanaeided elame (siin) külas

Lu metsä akka (Must. 159) metshaldjas.
Vt. ka bobulihakka, lehtšihakka

baba L P M I baaba L M Lu J-Must., g babaa P baabaa L
1. eit, vanaeit; vanatädi | vn бабка, старушка; (старая) тётя
P eliväd d́eda da baba elasid taat ja eit
I baba vorožitti vanaeit nõidus
M oga baaba on kahõsaatšümmettä neĺĺä vootta vana Oga-tädi on kaheksakümmend neli aastat vana
2. vanaema | vn бабушка
M iz̆zää emä, baba laulõ isa ema, vanaema laulis
P baba pajatti mõizaa aikoissa vanaema rääkis mõisaaegadest
3. P ämmamoor, -emand | vn повивальная бабка

Lu isä nõisi naimaa, võtti baaba jaga·a isa hakkas abielluma, võttis nõiamoori (naiseks).
Vt. ka taika-baba, takababa
Vt. ka baabuška, babo

babo J I (vdjI) baabo I, g baboo
1. eit, vanaeit; eideke, tädike (vanema naise kohta) | vn старушка, бабка; бабуся, тётушка
I vanapaᴅ, nee õlivaᴅ vanad dedad da baboᴅ vanemad (inimesed), need olid vanad taadid ja eided
J a poju i tšüzüʙ: kuhõõ meed babo aga poiss küsibki: kuhu lähed, eideke?
2. vanaema | vn бабушка
I vunukka tarttujõ baboosõõ, babo tarttujõ äd́jääsee, äd́jä nagriisõõ (muinasjutust:) lapselaps haaras kinni vanaemast, vanaema haaras kinni vanaisast, vanaisa naerist.
Vt. ka baabuška, baba

bobulihakka M popsinaine, -eit | vn бобылиха
bobulihakalla õli ühsi lehmä popsinaisel oli üks lehm

moori: mooŕ J-Tsv., g moorii (vana)moor, (vana)eit | vn старуха
valmis va suuruss, vana mooŕ: para·iko tulla riigaa tappõjõt süümä valmista aga hommikueinet, vanamoor, kohe tulevad rehepeksjad sööma.
Vt. ka vanamoori

nõitonain Ra nõiamoor, -eit | vn колдунья, ведьма, ворожея.
Vt. ka nõijjõ

staruha K M Lu J I staruhha M Li I staruhõ ~ staruh J-Tsv. staruhh J staruχa K R L P Lu J I staruχõ Li J staruχ Lu, g staruhaa Lu Li J staruχaa Lu
1. vanaeit, eit | vn старуха
Lu ühs staruha jalkazõõ tšäi kiijevaa üks vanaeit läks jalgsi Kiievisse
Li se staruhha meeb gorbiiza see vanaeit käib küürus
K mokomad vanat staruχad õlivad bapkann niisugused vanad eided olid ämmamooriks
Lu naapuri staruχ naabrieit
2. posijaeit | vn знахарка
Li tšäee ku leikkaᴢ, elo-soonõssa puhu vertä, sitä vertä tšäütii lumpaamas staruhhoilla kui (keegi) lõikas käe (katki), tuiksoonest purskas verd, (siis) seda verejooksu (verd) käidi posijaeitede juures posimisega sulgemas
P vanat staruχad lutšivat suolaa pεälie posijaeided lugesid soola peale (nõiasõnu)

staruška: starušk J-Tsv., g staruškaa vanaeit, eit | vn старуха, старушка

ämmä Kett. K R L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J vdjI I ämme J ämmõ J-Tsv. ämm Lu J Эмме Tum., g ämmää P M Kõ Lu J ämmεä P
1. ämm (tavaliselt meheema) | vn свекровь, свекровка; тёща
I ämmä õli meh̆hee emä ämm oli mehe ema
J kui noorikk talosõ nii perennain ämmessi kui noorik (tuleb) tallu, nii perenaine (saab) ämmaks
L nuorikka õssi ämmälie sińakaa pruut ostis ämmale sarafani
P kotonn nuorikalt pihass võtap paŋgõd ämmä (pulmakomme:) kodus võtab ämm noorikul panged õlalt
J ämme tšiiteb õmaz mińńaa ämm kiidab oma miniat
J ämm issu ülälavvõᴢ ämm istus laua ikoonipoolses otsas
K P meill on äd́jä niku ätä, ämmä on niku enne rl meil on äi nagu isa, ämm on nagu ema
johzin miä ämmält, johzin miä äd́d́ält rl jooksin ma ämma juurest, jooksin ma äia juurest
Lu siä õõd niku ämmää tuššu, ämmää peeru kk sa oled nagu ämma toss, ämma peer
2. vanaema (tavaliselt isapoolne) | vn бабушка (обыкновенно по отцу)
J izä emä om minu ämmõ isaema on minu vanaema
J leevvä vunukõᴅ, pääzed ämmessi tulevad lapselapsed, saad vanaemaks
Lu ämmä meitä pani lauluukaa makkaamaa vanaema uinutas (pani) meid lauluga magama
M taka ämmä vanavanaema
3. (vana)eit, eideke, vanamemm | vn старуха, старушка, бабка
P ko raskaz naizikko, sis tällyõ vanad ämmäd evät tšäχsinnü tšäsii viskua üli pεä kui oli rase naine, siis vanaeided ei lubanud tal käsi üle pea heita
K ämmäd meniväd nurkkaa (vana)eided läksid nurka
M õltii tšülää ämmäᴅ olid küla eided
M tuli vanalõõ ämmälee tuli vanamemme juurde
J vanad ämmäᴅ vanaeided
4. ämmamoor, ämmaemand | vn повивальная бабка

Lu pajatõttii, što riigaza on riigaa ämmä räägiti, et rehes on rehehaldjas
Lu saunaza õli saunaa ämmä saunas oli saunahaldjas.
Vt. ka kaukaa-ämmä, saunaämmä, takaämmä, vesiämmä, õmaa-ämmä


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur