[VOT] Vadja keele sõnaraamat

eʙ P M Lu Li Ra J I ei Ra Ей Pal₂ ei, mitte, mitte-; ei (...ega); | vn не, нене, ни-; ни (...ни)
P ep tšenniiᴅ ei keegi
M eb ühsiiᴅ ei ükski
J mikä se on. – eb mikä mis see on? – Ei miski
J eb mikätši minu vaivõlõ avit miski ei aita minu valu vastu
Li eb milleinkaa inemin tälle näütti ükski (mitte mingisugune) inimene ei meeldi talle
J eb ni migäll koozill ei mingil moel, ei kuidagi
J eb milläittši viittä ei mingil viisil
J kui tämä sillõ vassõᴢ. – eb ni kui kuidas ta sulle vastas? – Ei kuidagi
Li kui sinnua kutsuta. – ep kuini kuidas sind kutsutakse? – Ei kuidagi
J eb ni kõns ~ eb ni kõnsait ei kunagi
I siä koolõᴅ eb üv̆vää surmaa sa sured halba (mitte head) surma
J tält jo eb ühs kõrtõ murrõltii taku jalgõᴅ tal (= koeral) oli juba enam kui üks kord tagajalad puruks löödud (murtud)
Lu pelättii eb minua, a trošo filippa (Len. 278) kardeti mitte mind, vaid Trošo Filippi
J sitä nätši paĺĺo rahvõss, eb va miä ühs seda nägi palju rahvast, mitte ainult mina üksi
J ep siin õõ vika mitte siin pole viga
J eb aika vass tšäi meill hiljuti (mitte ammu) alles käis meil
Li eb eestää nõissõ pajattama tänävä täna ei hakata üldse (midagi) rääkima
P meni sitä aikaa ep paĺĺo ei läinud palju aega (mööda)
Ra ei ennee pulmõi, ei, ei ennee mitte enne pulmi, ei, mitte enne
J passibo. – eb milte aitäh! – Pole tänu väärt!
Ra ei mittä pole viga
M eb iiri i araga ei hiir ega harakas
J ep ko taattõ ep ko maamõ sitä täätennü(ᴅ) ei isa ega ema teadnud seda
Lu eb maaz eb taivaaz (Must. 159) ei maa peal ega taevas
Lu eb umalaᴢ, epku siitiän ei purjus(päi) ega kainena.
Vt. ka en, ene, eni¹

ehan Li J-Tsv. ega (ju), ega (ometi) | vn ведь не, ведь ни
Li ehan tämä jutõllu ega ju tema ei öelnud
J ehan õika inimin nõis turhaa-süüt pajattõma ega ometi õige inimene hakka põhjuseta rääkima
J ehan tõizii kast d́eela või kokkoo saavv ega ju teisiti seda asja kokku ei (või) saa(da)

eiko Al. M (tema) ei; ei (ju), ega | vn (он) не; ведь не
M eiko minuu kalliᴢ kaukanna elä ega mu kallis kaugel ela.
Vt. ka eŋka, eŋko, eŋku

eikä Kett. K-Al. K-Set. M eiḱä M eike M Po eik K-Al.
1. (tema) ei; ei (ju), ega; ei, mitte | vn (он) не; ведь не, да не; ни-, не (частица с негационным, а также с вопросительно-утвердительным значением, основывающаяся на форме вспомогательного отрицательного глагола {en} 3 л. ед. ч. в настоящем времени изъявительного наклонения)
Po õuna õunappuuss kaugaz eike viere vs õun õunapuust kaugele ei veere
M noorikõõ piti tšävvä õm̆maa iää kolpotška pääzä, kunniz eiḱä koolõ noorik pidi käima (kogu) oma eluaja tanu peas, kuni ei sure
M suur pühä õli seitsee näteliä, siz jo arkõa tšenniid eikä söötü suur paast oli seitse nädalat, siis (juba) keegi ei söönud paastuvälist toitu
M naapad valkõad õltii, eike kraazgattu puukausid olid valged, (neid) ei värvitud
Po susi sutta eike süö vs ega hunt hunti söö (= murra)
K eikä tšenniize (Set. 58) ei keegi
2. konj. ega | vn и не
M tšerikkos kõikk õli ven̆näässi, eike pappi tuntõnnu vad́d́aa tšeeltä kirikus oli kõik vene keeli ega osanud preestergi vadja keelt
M baŋkka pantii, eike tehtü raanaa, veri ize tulõb nahgaa väl̆lii kupp pandi ega tehtudki haava, veri tuleb ise naha vahele (= alla).
Vt. ka eŋka, eŋko, eŋku

eŋka: sg. 1. p. enka I, sg 2. p etka I, sg 3. p epka I ega (mina, sina, tema) | vn и не (негационный союз, выступающий между однородными членами и имеющий парадигму с формами трёх лиц ед. числа от вспомогательного отрицательного глагола в настоящем времени)
siä ed jaksag i tšävväɢ etka mittäiᴅ sa ei suuda käiagi ega midagi
suuri katto štobõ lumi ep puuttuissiɢ epka tuuli puuttuissigõ suur katus, et lumi ei pääseks ega tuul ei pääseks (sisse).
Vt. ka eiko, eikä

eŋko: sg 1. p eŋko K Li Ra J enko R-Lön., sg 2. p etko M-Set. J I, sg 3. p epko Kett. K L P Lu Li J I Ku ep-ko J-Tsv. ebko J-Must., pl 1. p. emmäko J emko J, pl 2. p. ettäko M J ettako J-Must., pl 3. p. evätko K-Ahl. (vastavat imperatiivivormi vt. sõnaartiklist eläko форму повелительного наклонения см. в статье eläko)
1. ega (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) | vn и не (негационный союз, выступающий между однородными членами и имеющий парадигму с формами трёх лиц ед. и мн. числа от вспомогательного отрицательного глагола в настоящем времени)
Ra miä väsüzin, enepää en või avittaa eŋko pajattaa ma väsisin, enam ei või aidata ega rääkida
J et siä õõ med́d́ee maama, etko med́d́ee laukojainõ rl sa ei ole meie ema ega meie pesijake
Lu tormi vei võrkoᴅ; mentii kattsomaa: ebõ·õ kallaa epko võrkkoi torm viis võrgud; mindi vaatama: pole kala ega võrke
J emmä tulnõ süümiss vartõ, emmäko jooznõ juumiss vartõ rl me ei tulnud söömise pärast ega jooksnud joomise pärast
M emmä möö, ettäko töö ei meie ega teie
2. kas (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) ei | vn не (я, ты, он ~ она ~ оно, мы, вы, они) ли (вопросительно-отрицательная частица с вышеупомянутой парадигмой)
I etko siä tääp pajattaas skaaskoi kas sa ei tea jutustada muinasjutte?
M epko saa teill suojõtõlla kas teil ei saa(ks) end soojendada?
J katsõõb, ebko näü kuza oonõht(a) (Must. 144) vaatab, kas ei paista kusagil (mingit) hoonet
K evätko söö (Ahl. 5) kas nad ei söö?
Vt. ka eiko, eikä, eŋku

eps R-Lön. ega, egas | vn ни, и не; eps ole emüt eittämine (Lön. 687)

i K U L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I Ku ii M Lu I
1. ja, ning, ega | vn и, да
L isuttii i tehtii tüötä istuti ja tehti tööd
L i tuli nõisi suur pilvi i jürü ja tuli tõusis suur pilv ja pikne
J miε teen tõizõõ munaa tširjavaa: sinisse ja rohoissõ, kõltaissõ i kaunissõ ma teen teise muna kirju: sinist ja rohelist, kollast ning punast
I kahõs̆saa ent̆tšiä lehmiä süütimmäg i juutimmag i lühzimmäɢ kaheksakesi (kaheksa hinge) söötsime ja jootsime ning lüpsime lehmi
Po pääss i jalkoissaa peast (ja) jalgadeni (= pealaest jalatallani)
M da i annõttii stokana no ja anti joogiklaas
Lu et saa õlla laisk i võõno sa ei tohi olla laisk ega aeglane
M la ep täätäiz eb iiri i araga kk et ei teaks (ärgu teadku) hiir ega harakas
Po kraaska päivüüssä eb vìežü, i pesäz eb vìežü värv ei pleegi päikese käes ega pleegi pestes
2. nii(hästi) .. kui (ka) | vn и – и, как – так и
Lu tämä teeb i pahhaa, teeb i üvvää ta teeb nii halba kui ka head
M i reteliᴅ i aaroᴅ, tšen kui kutsuʙ nii redelid kui ka sarrad, kes kuidas kutsub
3. ka, samuti, -gi, -ki | vn и, также и
M jumala võttõli, jumala i annaʙ kk jumal võttis, jumal ka annab
P mitä tšihutõttii uomniiz i süötii i õhtagonn mida keedeti hommikul, (seda) söödi ka õhtul
K pojo i meni poiss läkski
Lu bõõ i meelezä pole meeleski
Lu i võõraad naizõt tultii kattsõlaizil ka võõrad naised tulid katsikule
Lu heitütettü varõz i pehkoa peltšääʙ vs hirmutatud vares pelgab põõsastki
L i kase kõikk i õli ja kõik oligi nii
Po millen emä, mokom i tütär vs missugune ema, selline tütargi
J vejjää tšerikkoo omenaa, i veel i muutatši (õnnistamiseks) viiakse kirikusse õunu ja veel muudki
K kui tulõʙ, i juttõõn kui tuleb, (siis) ütlengi
Kõ nüd i võttaas siεlt vettä nüüdki võetakse sealt vett

nii² M Lu Ra ni K M Lu J
1. ei ... ega | vn ни ... ни
M evät täätännü nii isä nii emä ei teadnud ei isa ega ema
Lu siä õõd nii herkka, sinnua ep saa kerttää ni sõnal ni muull sa oled nii hell, sind ei saa puutuda ei sõnaga ega muuga
Li tšüläzä eb õõ noorta kansaa, ep hooli pulmii pittää, nii rissäisiit nii pulmiijõ külas ei ole (enam) noori inimesi (noort rahvast), pole vaja pulmi pidada, ei ristseid ega pulmi
Lu vihmal ebõõ õttsaa nii äärt vihmal pole otsa ega äärt
Ra nüd bõõ paraa nii mittää nüüd pole (= ei usuta enam) kratti ega midagi
M kõikkõa on vaj̆jaa, a uhsee nii aitaa bõõ teetä kk kõike on vaja, aga (ei) ukse ega tara sisse pole teed (= kusagilt pole midagi võtta)
2. (mida) ka ei, (kui v. kuidas) ka ei jne. | vn (что бы) ни, (как бы) ни и т. д.
Lu tälle mitä nii juttõõ, mitä nii tšäzi tehä, ep tämä hooli, epku nõis tetšemää talle mida ka ei ütle(ks), mida ka ei käsi(ks) teha, ei tema kuula (hooli) ega hakka tegema
J talvõll kui soojõssi ni sõppõõ, tšäed aiŋ kohmõttussa kui soojalt talvel ka ei riietu(ks), käed kohmetavad ikka
Lu kase tüü on aigaa veettemin; kui kaugaa nii müü teemme, ain ilma tolkkua see töö on (tühi) ajaviitmine: kui kaua me ka ei tee(ks), ikka tulemuseta
3. mitte; isegi (mitte) | vn нет ни; даже не
Lu sel eb õõ vertä nii kaplia sel ei ole verd mitte tilkagi
Lu jumala, mokomaa tautia elä anna ni tšelle jumal, niisugust haigust ära anna mitte kellelegi
Lu siä et tää ni paskaa sa ei tea mitte sittagi
M ležib alas sui, ni päätä ep tšääntänü lamab silmili, peadki (isegi pead) ei pööranud