[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

eezepii M Kõ Lu eezepi M Lu Li eezeʙ K iezepii P iezepi M
1. enne, varem | vn прежде (всего), раньше
P tšenie kogoss kõikkõa iezepii nõizõb nokkimaasyõ kukkõ, sis se tüttärikko menep tšiiriess mehelie kelle hunnikust hakkab kukk kõige enne nokkima, siis see tüdruk läheb varsti (ruttu) mehele
M pahapoolõlõ piäʙ nellätšümmet paaria tšentšiä kuluttaa eezepi kõõs pulmaᴅ nõisas kuulumaa vanakurjal tuleb nelikümmend paari saapaid kulutada, enne kui pulmad hakkavad kuulduma
Lu lahsi risitättii, siis tuli nainõ saunass, tuli i eezepii (kui) laps ristiti, siis tuli naine (= sünnitaja) saunast (ära), (vahel) tuli varemgi
2. ennemalt, vanasti | vn прежде, в старину
P iezepii õlivad musad ahjoᴅ, savvu-riheᴅ vanasti olid korstnata ahjud, suitsutared
M familijaa bõllu eezepii perekonnanime vanasti ei olnud.
Vt. ka ennepii, ennepää

eezepää M S J eezepä ~ eezep̆pää ~ eezäpää ~ eezäp̆pää Meezepii
1.
J kui jürtšiä piettii, tšüzüttii eezepää: meetko jürtšii kui jüripäeva peeti, (siis) küsiti enne: kas lähed jüripäevale?
M miε kastõ inehmisse eezep̆pää en nähnü ma ei ole seda inimest varem näinud
2.
M eezepää piettii mehed vöitä vööllä ennemalt kandsid (pidasid) mehed vöid vööl
M kannii guĺäitõttii eezepää tšihlogua nõnda lõbutseti vanasti vastlapäeval

eezä Kett. K M Kõ Lu Li J-Must. I eeze M eeᴢ K M Kõ S Lu Li Ra J iezä K L P M iezεä P ìezä ~ ìeᴢ Po ieᴢ K-Ahl. P
1. adv ees | vn впереди
J jänez johzõb ees, koir takannõ jänes jookseb ees, koer taga
Li sis poikanõ meni eez ja sis takkaa tšülvejä taas sihee poigaa jältšii müütä tšülvi siis poisike läks ees ja siis takka külvaja külvas taas sinna poisi jälgi mööda
M noori poika, tämäll veel päiväd on eeᴢ noor poiss, tal on (elu)päevad veel ees
Ra polle üvä eeᴢ i sarafana pääl ilus (hea) põll ees ja sarafan seljas
J pari õvõss eeᴢ paar hobuseid ees (= rakmes)
Lu tokku katolt pää eeᴢ kukkus katuselt (alla), pea ees
2. ees, esimesena; enne, varem | vn впереди; сперва, раньше, ранее
L iezä tulivad družgaᴅ, a ženiχa tuli takaa ees tulid peiupoisid, aga peigmees tuli tagant järele
K eezä einelle menijä, perälee põllolõõ jääjä (Al. 55) rl (perenaine on) ees einele mineja, viimasena põllule jääja
M tahot siä nüd eezä mennä raajua vaattamaa vai haadaa kas sa tahad nüüd enne minna paradiisi vaatama või põrgut?
M a täm õli iloz iloza tüttärikko, se kumpa iezä päi meheĺee meni aga tema oli ilus-ilus tüdruk, see, kes enne mehele läks
3. enne, ennemalt, vanasti | vn раньше, прежде, в старину
K vad́d́aa virred veel parapad õlivad eezä, ku nüd venäissi (Al. 62) vadja laulud olid ennemalt veel paremad kui nüüd vene keeli (lauldavad)
ees formaa bõllu, leipä pantii ahjoo põrmatallõ vanasti (leiva)vormi polnud, leib pandi ahjupõrandale (küpsema)
4. postp ees | vn перед
P miε issuzin ahjuo iezä ma istusin ahju ees
Po laŋko tanttsi nùorikoo ìeᴢ lang tantsis pruudi ees
I tämä suv̆vaaʙ kenassiɢ pajattaaɢ sin̆nuu eezä, a meep tõisõõ paikkaa, tõizõl viisii pajattaaʙ ta armastab sinu ees ilusasti rääkida, aga läheb teise kohta, räägib teistviisi
Lu ruis taitšinassa tehtii tšämmelkakkuja, ahjoo ees paisõttii rehtilää pääl leivatainast tehti paistekakke, ahjusuul küpsetati panni peal
M saunaa eezä tšihutattii õlutta sauna esikus pruuliti õlut
5. prep ees | vn перед
I meeg eezä minnua mine minu ees
M õmmõllaaz i eez niglaa mit̆täit kõhalissa õmpõlussa õmmeldakse ka eestnõela mõnda sirget õmblust
6. prep enne, eel | vn до, перед
K minuu isä kooli eezä minuu süntümää minu isa suri enne minu sündimist
L iezä troittsaa on maaheŋkäüᴢ enne suvistepühi on taevaminemispüha
M sõk̆kõaitsõᴅ eez vihmaa survoaᴢ kihulased suruvad enne vihma
M eezä lunta õli jo jarvi jäättünnü enne lund oli juba järv jääs
J taas tuli kottoo eez õmiit veĺĺii taas tuli koju enne oma vendi
Lu elä reppä eez aikaa, tšippa vihotuʙ ära rebi korpa enneaegu, haav läheb vihale
M eez meńńää vootta tunamullu
7. postp enne, eel | vn до, перед
Lu päivä räkiteʙ jürüü eeᴢ päike kõrvetab äikese eel.
Vt. ka riheneezä
Vt. ka eellä, eestää¹, enne², entee, neezä


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur