[VOT] Vadja keele sõnaraamat

leütää Kett. K P M Kõ S Ja-Len. Lu Ra (U) leütεä L P leütä J-Tsv. leütääɢ I (Kl) löütää Lu Li (K M Kõ Ku) ĺöütää Set. löütääɢ I, pr levvän Kett. K P M S Lu Li Ra levven Lu J levvää I Kl lövvän K Lu J lövvää I, imperf levvin K L P M Kõ Lu Li Ra J levvii Kl leütäzin P lövvii I löüzin M Kõ Lu Li ĺöisin Kr, 3. p leüti K M Kõ J I leütii P leüsi I ĺeüsi K löüti Lu I löüsi M löüsɪ Ku leida | vn находить, найти
K menin mettsää tšävelemää, levvin linnuu pezää läksin metsa kõndima, leidsin linnupesa
Li miä löüzin kaaznaa, siäl õltii vanad rahaᴅ ma leidsin (peidetud) varanduse, seal olid vanad rahad
P ko repo üli tie meneʙ, siz mitäid levväᴅ kui rebane läheb üle tee, siis (= see tähendab, et) leiad midagi
L levvimmä õjass vellie (venna sünni puhul öeldi lastele:) leidsime ojast velle
Li ku miä ettsizin, siz miä i löüzin kui ma otsisin, siis ma ka leidsin
I nigla laŋkõjõ maalõ, tätä raskaᴢ löütääɢ, tätä ed lövväɢ nõel kukkus maha, seda on raske leida, seda (sa) ei leia
M mee hot́ maa al̆laa, täm minu levväʙ mine kas või maa alla, (aga) tema leiab minu (ikka üles)
K aragat kop [= ko ep] tšakattaissi, pesää eb levvettäissi vs kui harakad ei kädistaks, (siis) pesa ei leitaks
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik (pääse)teed (= kui häda käes, siis hüva nõu kallis)
Lu juttu juttua levväʙ vs jutt leiab jutu (= jutust tärkab teine jutt)
Li täätemette löüzin, nät ku puuttu tšättee juhuslikult leidsin, näe, kuidas sattus kätte
Kõ levvettii se vargaᴢ tšättee saadi (leiti) see varas kätte
J tõiss mokoma arka ed levve ku jäneᴢ teist nii arga (sa) ei leia kui jänes
J sinu nain niku bardõkõss levvettü sinu naine (on) nagu lõbumajast leitud
J kuss hitolt on leütennü kõig mokomõd barišnikaa kooziᴅ kust kuradilt on (ta) saanud (leidnud) kõik niisugused parisniku kombed!
I levvettii, buttoby praaviuvat silmäᴅ arvati (leiti) just nagu paraneksid silmad
J tšene on levvetüd rahaᴅ? kelle (omad) on leitud rahad?
■
Lu Li levvettü lahs vallaslaps

tšävellä Kett. Ra (K L J) tšävelle ~ tšävell J-Tsv. tšävelläɢ (vdjI), pr tšävelen Ra J, imperf tšävelin Ra J käia, kõndida, liikuda | vn гулять, прогуливаться, прохаживаться
K menin mettsää tšävelemää, levvin linnuu pezää läksin metsa kõndima, leidsin linnupesa
vdjI eb näüt tšävelem̆mää ei näi käivat
J jänes tšäveleb õrass süümeᴢ jänes liigub orast süües