[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kahspooliin M J-Tsv. kahs-pooliin J-Tsv. kahspoolin Li
1. kahe poolega | vn двустворчатый
Li akkun on kahspoolin, avvaub avõõ kahtõõ poolõõ aken on kahe poolega, avaneb kahele poole
M kaapilla on kahspooliin uhᴢ kapil on kahe poolega uks
2. mõlemapoolse mustriga (riide kohta) | vn двусторонний (о материале)
Li kahspoolin mat́eri mõlemapoolse mustriga riie

lukku Kett. K-Ahl. P M Lu Li J I Ko (Kõ Ma) Лукку Tum., g lukuu M Lu Li J luk̆kuu M I Ma lukk | vn замóк
M taitaa lukku pillauᴢ, uhz izze av̆võuʙ lukk läks vist rikki, uks avaneb ise
Lu lukku eb õõ pantu vargõssa vart, lukku on pantu üvää inemizee vart lukk ei ole pandud varga jaoks, lukk on pandud hea inimese jaoks
Li enne kui bõllu rautalukkuja, siz õli lukuu asõmõll salapulikka varem, kui polnud raudlukkusid, siis oli luku asemel puupulk (salapulk)
M salalukku õli lukuu sihal puupulk (salalukk) oli luku asemel
I ripuʙ lukku uhsõza (taba)lukk ripub ukse ees
I mihet tü luk̆kuu murrittaɢ miks te luku (lahti) murdsite?
M täm avaz luk̆kuu ta tegi ukse lukust lahti (avas luku)
Lu miä avvaan lukuu avõõ ma teen ukse lukust lahti (avan luku lahti)
J paa han rahad lukuu taga, jot tšenni tšättee ep saiᴢ pane ometi raha(d) luku taha, et keegi kätte ei saaks
M luizgab laizgab kahõõ lukuu takan. tšeeli (Set. 18) mõist luiskab, liigub kahe luku taga? – Keel
J lukkuikaa pelduškõd õltii kõrvõᴢ, õppõizõᴅ lukkudega kõrvarõngad olid kõrvas, hõbedased
P rippuva lukku tabalukk
J püsüü lukku ~ Ko püs̆süü lukku püssilukk
J pisä võti lukuu aukkoo pista võti lukuauku
J lukuu lapp luku lükand
(liitunult postpositsiooniga в составе композиты:) J kazelt perennaizõlt mittäit ed noppaa, kõig on lukunnall sellelt perenaiselt ei näppa (sa) midagi, kõik on luku taga.
Vt. ka esilukku, rautalukku, rippu-lukku, salalukku, sõpa-lukku, takalukku
Vt. ka lukko

pilauta P (Kett.) pil̆lauta M, pr pilauʙ: pil̆lauʙ M, imperf pilauzi: pil̆lauzi ~ pil̆lauᴢ M rikneda, raisku v. halvaks v. hukka v. rikki minna | vn портиться, испортиться, повредиться, тухнуть, протухнуть
M on sooja, kala pil̆lauʙ on soe, kala rikneb
M siğgaa jalgat palvatattii, siz ripusattii rih̆́h́ee päälee, siz ep pil̆launnu seajalad soolati ja kuivatati, siis riputati lakka, siis ei läinud halvaks
M lehmält utara pil̆lauʙ lehmal läheb udar (põletikkudest) hukka
M taitaa lukku pil̆lauᴢ, uhz izze av̆võuʙ lukk läks vist rikki, uks avaneb ise(enesest).
Vt. ka pilaussa, pilautua

poolõõ K M Kõ Lu Li J I puolõõ K P puolyõ L P pùolõõ Po poolõ Lu J-Must. poolee K-Ahl. K-Al. Ku poole R-Eur.
1. (millegi v. kellegi v. kusagile) poole | vn в сторону (кого-то или чего-то), (по направлению) к
P tšieräp sellää saunaa puolõõ keerab selja sauna poole
M tšetä näeʙ, sen̆nee poolõõ viskaap sütšälpää keda näeb, selle poole viskab tuletuki
Lu jõka poolõõ jovvuʙ igale poole jõuab
J kumpaa poolõõ meeᴅ kuhupoole (sa) lähed?
L taivas kummittyõb üöl, tulizõt sampaad meneväd mõnyõ puolyõ taevas on öösi virmalised, tulised sambad lähevad mitmele poole
I inehmine viskazi ivijä: akana meeb ühtee poolõõ ja ivä tõisõõ poolõõ inimene tuulas (viskas vilja)teri: agan läheb ühele poole ja tera teisele poole
Li akkun on kahspoolin, avvaub avõõ kahtõõ poolõõ aken on kahe poolega, avaneb kahele poole
P tšen meni sõtamehessi, tšülä õttsas kummartõli kõlmõa puolyõ kes läks soldatiks, (see) kummardas küla otsas kolmele poole
Lu servät painuvad ala poolõ servad käänduvad (seenel) allapoole
Lu kuras poolõõ vasakule
Lu õikõas poolõõ paremale
2. (millegi) poole (ajaliselt) | vn к (чему-то), в сторону (чего-то по времени)
P se õli sütšüzüü puolyõ suvõa see oli sügisepoole suve
Lu ohtogo poolõõ päivää päivüᴅ meni matalõl õhtupoole päeva päike vajus (läks) madalale
Lu vanõpaa poolõõ näväd minnua nõissa süüttämää vanuigi (= kui vanemaks saan) hakkavad nad mind toitma (söötma)
3. (kusagil) pool | vn на (какой-то) стороне
P kahs velliä kahõs puolõõ tietä i tõin tõiss eväd näe, se on silmäᴅ mõist kaks venda kahel pool teed ja teineteist ei näe? – See (= need) on silmad
I paja õli tõizõll poolõõ teetä (sepa)paja oli teisel pool teed
4. (kusagilt) poolt | vn со стороны, с (какой-то) стороны
L pilvõt tulõvad ühess puolyõ i tõizõss puolyõ pilved tulevad ühelt poolt ja teiselt poolt
L apiat ebõ·lõ armottomiilõ, kussait puolyõ polopoikailõ rl (itkust:) abi pole armetuile, kuskilt poolt viletsaile

J said blina taka poolõõ (kas) said laksu vastu tagumikku (tagapoolt)?
Lu kukkuzi toožõ onõ vad́d́aa, a mõnikas sõna on laukaa poolõõ Kukkusi on ka vadja (keele ala), aga mõni sõna on Lauga poole (= isurikeelne)
Lu lintujee poolõõ miε õlõn vohma lindude osas olen ma rumal (= lindudest ei tea ma midagi).
Vt. ka kahtõõppoolõõ, kahõppoolõõ, kotopoolõõ, kuhõõpoolõõ, kunnõpoolõõ, kurõap-poolõõ, sinneppoolõõ, sisäpoolõõ, tševätpoolõõ, tõisõõppoolõõ, tõizõs-poolõõ, tänneppoolõõ, tääl-pool, ühteeppoolõõ
Vt. ka poola¹, poolta¹, poolõa, poolõlta, poolõssa, poolõza


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur