[VOT] Vadja keele sõnaraamat

arvo P Lu Li J (K M Kõ Ra I Ku), g arvoo Lu J
1. aru, mõistus | vn ум, разум
J vohmall bõlõ arvoa rumalal pole aru
P millõ niku arvua antõ pähie mulle nagu anti (andis) mõistust pähe
J tuhmõlõõ poigõlõõ isätši arvoa pähää p [= ep] paa rumalale pojale ei pane isagi mõistust pähe
Li se piäb arvookaa tehä seda tuleb teha arukalt (mõistusega)
J tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ta on nii kehva aruga, päris loll
J peenee arvoka vähese aruga
J tülpää arvokaa nüri mõistusega
J lühüd arvo lühike aru
2. mõistatus | vn загадка
Lu suuto anti kõlmõd arvua kohus andis kolm mõistatust
■
J kahõ arvokaa inimizekaa kuitši et saa kokkoo otsustusvõimetu inimesega ei saa (sa) kuidagi hakkama (= kokkuleppele)
P ep tämä saannu arvua mitä miä tällie pajatin ta ei saanud aru, mida ma talle rääkisin
Li segotat kõik ühtee, a izzee et saa mittää arvua ajad kõik segi, aga ise ei saa midagi aru
J vai tämä metsälin saab üvüsüzess arvoa või tema, metsaline, saab headusest aru!
J tüüll ebõõ arvoa, epko õttsa tööl ei ole aru ega otsa
J pitäväd arvoa arutlevad, peavad aru.
Vt. ka arvotuᴢ