[VOT] Vatjan kielen sanakirja

arva K-Ahl. P M Ja-Len. Lu Li Ra J I (Kett. K-Al.) arvõ J-Tsv. arv Ra J-Tsv., g arvaa P M Lu J
1. harv, hõre | vn редкий
M riiga-aro, se on arva aro rehereha, see on harv reha
P gruoχatass iestä arvaa gruoχatiikaa tuulatakse algul harva sarjaga
J arvaa võrkkoo peeŋ kala ep puutu harva võrku väike kala ei satu
Lu saunaa sillad on tehtü arvaᴅ, jod mennüiz [= menneiz] vesi läpi saunapõrandad on tehtud harvad(est laudadest), et läheks vesi läbi
Ra se on arv kui arakaa pesä see on hõre nagu haraka pesa
Lu nõmmõl on arva mettsä nõmmel on hõre mets
J arva sitts hõre(dakoeline) sits
Lu häkä-pilveᴅ, matalall tšävvä, eväd õõ paksuᴅ, arvat pilveᴅ udupilved, liiguvad madalal, ei ole tihedad, hõredad pilved (on)
Lu se on arvaa parraakaa see on hõreda habemega
Lu arvaa luntaa saaʙ hõredat lund sajab
2. temp harv | vn редкий
Lu mi süveb meri, se tuõp kõrkaapi ja arvapi lainõ mida sügavam meri, seda kõrgem ja harvem tuleb laine
J arv kõrt, ku tämä tuõb meile harva (harv kord), kui tema tuleb meile.
Vt. ka arvakkõin, arvikko, arvõin