[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

elüttää (R-Reg.), pr elütän R, imperf elütin armastada | vn любить

ĺuubia M ĺubia (Len.), pr ĺuubin M, imperf ĺuubizin armastada (toidu jms. kohta) | vn любить, полюбить (о пище и пр.)
M kumpaa kal̆laa ĺuubitta süüvvä kumba kala armastate süüa?

mihlia [?] (Kr), pr mihlib Kr armastada | vn любить, миловать

oitaa Kett. K P M Kõ Po Lu Li Ra J (Tum.) oita Lu J oitaaɢ I õitaa K-Ahl. K-Al. hoitaa Lu J hoitaaɢ I, pr od́d́an K P M J od́d́õn J od́jan Kett. K J od́an K-Ahl. ojjan Lu ojjõn Li Ra oijan Lu Li Ra oijjan Li oijjõn ~ oijõn Lu, imperf od́d́in J ojjin Li oijjin Lu oitazin M Lu Li Ra J hod́d́ii I
1. hoida, kaitsta; varjata | vn беречь, хранить, защищать, защитить; скрывать, скрыть
Lu izze entä ku oijõᴅ, siz i jumal oijõʙ vs kui ise ennast hoiad, siis hoiab (sind) ka jumal
Ra se oijaʙ sitä niku omaa silmää see hoiab seda nagu oma silmatera (silma)
J noorutta pitäiz oitaa noorust tuleks hoida
J oitõga õma tervüss hoidke oma tervist
K siz juttõõb linõlõõ: od́ja siä meitä (muinasjutust:) siis ütleb (ahetud) linadele: varjake teie (varja sina) meid
2. hoida, armastada, hellitada | vn беречь, любить, баловать
P äd́iä nõõp sinua oitamaa äi hakkab sind hoidma (= hellitama)
M tämä od́d́ab žiivattaa tema armastab loomi
I inemissä hot́ kui süütäɢ üv̆vii, hot́ kui hod́d́aɢ, tämä ainõ vaatab mettsää ku susi vs inimest kui hästi ka ei sööda, kuidas ka ei hoia, tema vaatab aina metsa poole (metsa) nagu hunt
M meillä juõllaᴢ: oitaaᴢ, oitaaᴢ, a kahta tämässä ep tuõ meil öeldakse: (last) hellitatakse, hellitatakse, aga kaht temast ei tule
3. (karja) hoida, (loomi) karjatada; hoida, valvata | vn стеречь (стадо), пасти; нянчить, приглядывать, приглядеть, охранять, охранить
Li miä tänävä ojjõn karjaa, õõn karjaa oitõja ma hoian täna karja, olen karjane
M karjušši lehmiä oiti karjane karjatas lehmi
J ep pannu lassa kattsomaa, χullukkõissa hoitamaa rl ei pannud last vaatama, rumalakest hoidma
M od́d́ap tulta valvab tuld
J lähetti starikk oitõmaa nissua vanõpaa poigaa (muinasjutust:) saatis taat vanema poja nisu valvama
J sadovnika tütär od́d́õp tara aedniku tütar valvab aeda
M õlin petterizä lahzõõ oitaja olin Peterburis lapsehoidja
J koo oitõjõ koduhoidja
4. hoida, pidada; säilitada, (alles) hoida | vn держать; хранить, сохранять, сохранить
K ku nõõvat süömää, äd́d́ä nii od́d́aptši õmaaᴢ luzikkaata, pihoza piäʙ (Al. 20) kui hakkavad sööma, (siis) äi nii hoiabki oma lusikat, hoiab peos
J od́d́õ rahat pihoᴢ, elä ävit hoia raha(d) peos, ära kaota!
Li näväd oitavaᴅ lavvaa servii nad hoiavad lauda serviti
Lu rannas kuza oijõtaa elävää kallaa kutsutaa satkaᴅ (alt lahtisi kaste) ranna(vee)s, kus hoitakse eluskala, kutsutakse sumbad
J od́d́õttii od́d́õttii kotonnõ, piäb veejje maha pidasid, pidasid (surnut) kodus, (nüüd) tuleb maha matta
Ra miä ojjõn õmii sõpoi kirstuᴢ ma hoian oma rõivaid kirstus
M omenat pannas kooppaasõõ, nii oitaaz meill omenoita kartulid pannakse koopasse, nii hoitakse meil kartuleid
J od́d́õp škatulkõz vana raha hoiab laekas vana raha
Po naizõd ain od́d́õttii venttsasõvaᴅ naised hoidsid alati laulatusrõivaid alles
Ra elä oija tüütä oomõnõssi, a oija pala leipää vs ära hoia homseks tööd, vaid hoia tükk leiba
5. (kokku) hoida, säästa | vn беречь, сберегать, сберечь, собирать, собрать
M od́d́an musassi päivässi hoian musta(de)ks päeva(de)ks
M täm tunnõb oitaa rah̆hoo, täm̆mää tšäessä turhaa kop̆peekka eb üppää tema oskab raha hoida, tema käest asjata (ükski) kopikas ei kuku
Li miä oijjan sõppaa i tšentšää ma hoian rõivaid ja jalanõusid
J elkaa oitagaa üvüttä rl ärge hoidke varandust
J od́d́õttõf vara kokkuhoitud vara
Kett. oitaja inehmiin (kokku)hoidlik inimene
6. J-Tsv. hoiatada, manitseda | vn предостерегать, предостеречь, увещевать

J od́jab tõisõ poolõ ja piäb alvass tõissa (Must. 156) hoiab teise (= ühe) poole ja peab teist halvaks
J ühtee oitõma ühte hoidma.
Vt. ka od́d́õlla

sallia Li J, pr sallin Li J, imperf sallizin J
1. sallida | vn выносить, вынести, терпеть, стерпеть
J se inemin tšettä ep salli see inimene ei salli kedagi
J isä emä evät sallittu vanõpaa issää, pantii eri süümää isa (ja) ema ei sallinud vanaisa, (ta) pandi eraldi sööma
2. soovida | vn желать, пожелать; хотеть, захотеть
J sallitko siä minukaa kokkoo saavvõ kas sa soovid minuga kokku saada?
J miä sallin, jot tämä õllõis siin ma soovin, et ta oleks siin
Li miä sill sallin kõikkaa üvvää ma soovin sulle kõike head
Li miä sallin sillõ üvvää tervüttä ma soovin sulle head tervist
3. Tum. armastada | vn любить

suvata K L P M Kõ S Lu Li Ra J (Kett. Ja-Len. Ku) suvat ~ suva J-Tsv. suvataɢ I (Ma) Су́ва Pal2 K-reg2, pr suvaan K L P Kõ Lu Li J suv̆vaan M Kõ S Lu suvvaan Lu Li suvan Ja J suv̆vaa I, imperf suvazin K P Lu Li J suvazii I
1. armastada; sallida; (meelsasti) tahta, tavatseda | vn любить; хотеть
L emintimä nõizõp sinua suvaamaa võõrasema hakkab sind armastama
S koko iää õmaa ain ittši, raz ei suvannu tätä kogu oma (elu)ea aina nuttis, sest ei armastanud teda
J taita suvata tõin tõiss ku ühtperä isuta kaglõstikkoo vist armastavad teineteist, kui ühtsoodu istuvad kaelastikku
M miä suv̆vaan kõv̆vii õm̆maa õpõttajaa ma armastan väga oma õpetajat
K mõnikaz domovikka suvaaʙ mussaa karvaa lehmää mõni majahaldjas armastab musta karva lehma
P säünäᴢ ep suvaa jarvyõ vettä säinas ei armasta järvevett
Lu a kotoleipä ku on minnua müü ni, kotoleipää miä suvvaan aga küll koduleib on minu (meele) järele, koduleiba ma armastan (tahan meelsasti)
K miä suvaan tširjoi lukõa ma armastan (mulle meeldib) raamatuid lugeda
Lu meijjee tšüläᴢ vätši pühänä suvvaaʙ koppiussa parvõõ meie külas armastab rahvas pühapäeval kokku koguneda
M täm suv̆vaaʙ ain vajõltõlla töitä ta armastab aina vahetada töökohti
M tämä suv̆vaap tõisia sõimata, tämä on sõimapappi talle meeldib teisi sõimata, ta on {s.}
M suv̆vaaʙ šuutkaa lüüvvä armastab nalja heita
M katagasiineᴅ, neet suv̆vaavat kazvaa katagapõõsajõ välizä tõmmuriisikad, need armastavad (= neile meeldib) kasvada kadakapõõsaste vahel
2. kallistada | vn обнимать, обнять
Ra poika tahto tüttöä suvata, a tüttö juttõli: tšäed vällää, elä tuõ litši poiss tahtis tüdrukut kallistada, aga tüdruk ütles: käed eemale, ära tule ligi!

Lu koir koiraa i suvvaaʙ vs koer koera armastabki
Lu suvvaat siä minnua niku koira keppiä kk sa armastad mind nagu koer keppi
Lu se inemin kõrta vuuvvõz entä suvvaaʙ kk (egoisti kohta öeldakse:) see inimene armastab ennast kord aastas (= aasta läbi, alati)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur