[VOT] Vatjan kielen sanakirja

arja Kett. K L P M Kõ Lu Li Ra J (I) arjõ Lu J-Tsv., g arjaa P M Lu Li J I
1. hari, ülemine osa, tipp | vn верхушка, гребень
P sis pannass vajotuhsõt päälie, etti tuuli eb repiisi rässää arjaa siis pannakse harimalgad peale, et tuul ei rebiks katuse harja
Kõ kat̆too arja katusehari
Lu lainõll on arja, arjaa pääll on vaahto lainel on hari, harja peal on vaht
Lu kehvelii arjõ kehvli hari
Lu loo arja kari hari
2. (kuke) hari; (hobuse) lakk; (kala) seljauim | vn гребень (петуха), грива (лошади); спинной плавник (рыбы)
Lu kukol võib õlla mokoma suuri arja, što tämä eb näe silmäss kukel võib olla niisugune suur hari, et ta ei näe silmaga
J kuko arjõ oŋ kauniᴢ niku veri kuke hari on punane nagu veri
M opõzõll on kaglaa pääl arja hobusel on kaelal lakk
P isun opõzõl seĺĺäᴢ, piän arjass tšiin istun hobuse(l) seljas, hoian lakast kinni
Li kalaa arja kala seljauim
3. hari; linahari | vn щётка, скребница; чесалка
J kuhõ on saanu opõizõ arjõ migäll ovõiss šodgõta kuhu on saanud hobusehari, millega hobust harjatakse?
J eb arjannu emää arja rl ei harjanud ema hari
4. harjased (uskumuslik lastehaigus) | vn щетинка, младенческий зуд (в суеверных представлениях)
M lahsiilt võtõttii arjaa vällää lastelt võeti harjaseid (teat. rahvameditsiiniline protseduur).
Vt. ka kukooarja, kulta-arja, lainõ-arja, lina-arja, pääarja