[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

aava M aavõ ~ aav J-Tsv., g aavaa M J aava J haav | vn рана
J kahs aavaa lüüti kurasõll seltšää kaks haava löödi noaga selga
J aavaa päälee jo oŋ kazvonnu rupi haava peale on kasvanud juba koorik
J veriin aavõ verine haav
J umpi aav fistul
J aava siha haavaarm

ahava M-Set. Lu Li ahavõ Li, g ahavaa Lu ahav (kuiv külm kevadine tuul), | vn диал. весенник, весняк, вешник (сухой холодный весенний ветер)
Li ahavõ tuuli, kuivõtõb üvässi kõiɢ, mokomõ niku ahavõ kuiv tuul, kuivatab kõik hästi, niisugune nagu kuiv tuul
Lu tševvääl ahavõss tuulõss uulõᴅ lõhkõvõᴅ kevadel kuivast tuulest lõhenevad huuled.
Vt. ka ahõlmo², ahõlmõ

araga Kett. K P M Kõ I (S Ja Lu) haraga Ra, g aragaa M Kõ haragaa Ra harakas | vn сорока
K aragat ko p [= ko ep] tšakattaissi, pesää eb levvettäissi vs kui harakad ei kädistaks, pesa ei leitaks
M ilma peremeettä [sic!] koto niku aragaa pesä ilma peremeheta maja on nagu haraka pesa
M elä juttõõ tõizõlõõ tšäelee, la ep täätäiᴢ eb iiri i araga kk ära räägi teisele käele, ärgu teadku ei hiir ega harakas
araga toob üv̆vää veestiä harakas toob head sõnumit

M aragaa lapa kazvaʙ vot smorotpõõsaje alla; näit on aivoo paĺĺo, nõkõziika üheᴢ naat kasvab, vaat, sõstrapõõsaste all; neid on väga palju, nõgestega koos
M araga lav̆vaa putkõa ep süüvvä naadi putke ei sööda.
Vt. ka mettsäaraga, pähtšänaraga, sooaraga
Vt. ka harakka

arva K-Ahl. P M Ja-Len. Lu Li Ra J I (Kett. K-Al.) arvõ J-Tsv. arv Ra J-Tsv., g arvaa P M Lu J
1. harv, hõre | vn редкий
M riiga-aro, se on arva aro rehereha, see on harv reha
P gruoχatass iestä arvaa gruoχatiikaa tuulatakse algul harva sarjaga
J arvaa võrkkoo peeŋ kala ep puutu harva võrku väike kala ei satu
Lu saunaa sillad on tehtü arvaᴅ, jod mennüiz [= menneiz] vesi läpi saunapõrandad on tehtud harvad(est laudadest), et läheks vesi läbi
Ra se on arv kui arakaa pesä see on hõre nagu haraka pesa
Lu nõmmõl on arva mettsä nõmmel on hõre mets
J arva sitts hõre(dakoeline) sits
Lu häkä-pilveᴅ, matalall tšävvä, eväd õõ paksuᴅ, arvat pilveᴅ udupilved, liiguvad madalal, ei ole tihedad, hõredad pilved (on)
Lu se on arvaa parraakaa see on hõreda habemega
Lu arvaa luntaa saaʙ hõredat lund sajab
2. temp harv | vn редкий
Lu mi süveb meri, se tuõp kõrkaapi ja arvapi lainõ mida sügavam meri, seda kõrgem ja harvem tuleb laine
J arv kõrt, ku tämä tuõb meile harva (harv kord), kui tema tuleb meile.
Vt. ka arvakkõin, arvikko, arvõin

orava Vt. õrava

trava¹ , g travaa rohi | vn трава

trava² K-Ahl. J-Tsv., g travaa traav | vn рысь, рысистый бег

õrava K-Ahl. K P M Kõ S Lu Ra J õravõ J-Tsv. orava R-Eur. (R-Lön.), g õravaa Lu J orav | vn белка
P õrava üppääp puuss puhõõsyõ orav hüppab puult puule
P ko õrava tulõb metsäss tšülääsie, sis tämä tääb õnnõtuss kui orav tuleb metsast külasse, siis see tähendab õnnetust

Lu õrava häntä põldosi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur