[VOT] Vadja keele sõnaraamat

apata P M J Lu (Kett. K-Ahl. L Kõ) apataɢ I apõta M Kõ hapata Lu Li (Ra J) hapatõ Lu, pr appanõʙ Kett. L P M Kõ J I appõnõʙ M Kõ I happanõʙ ~ happõnõʙ Lu Li J appaaʙ [sic!] Kõ happaʙ [sic!] Ra, 1. p appanen K-Ahl., imperf happanii P M happani I happõni M Kõ happani Lu Ra happõni Lu Li happajõõ I hapneda, hapuks minna | vn киснуть, скисать, кваситься
M jätä vähäkkõizõõ van̆naa tai-tšinaa, tehtii niku muna, siz üv̆vii appõnõʙ jäta vähekene vana tainast (juuretist), tehti nagu muna, siis (tainas) hapneb hästi
M siz mõnikkaa päivää appõni i taari valmiz leivässä siis mõne päeva hapnes ja taar (sai) valmis leivast
I ku eväᴅ õõp puhtaaᴅ griŋkat too appanõp piimä kui piimapotid ei ole puhtad, siis läheb piim hapuks
I rossola nõizõp kapus̆saa päälee, kapussa siz appõnõb astiaza soolvesi tõuseb kapsa(ste) peale, kapsas siis hapneb astjas
Lu ku pannaa gribat happõnõmaa, siz vesi meep paksussi kui pannakse seened hapnema, siis vesi läheb paksuks (= limaseks)
Lu suppi pil-lauᴢ, happani supp läks halvaks, läks hapuks.
Vt. ka hapota, hapottua, happiussa, happoossa, happõnõssa