[VOT] Vatjan kielen sanakirja

apaja Ränk K-Ahl. P M Lu Li Ra (Kett.) apajõ Lu J-Tsv., g apajaa M Lu apaja J
1. abajas (madal märg koht; mudane, umbekasvanud jõgi, oja või kraav); lomp | vn пойма; заводь; лужа
M apaja on mokoma voᴅ märtšä paikka, etti täm vähäkõõzi kuivõõʙ. i suvõl kõõz on žaaru ni, siäl on toorõ paikka, a tšev̆vääl i sütšüzül ain seizob vesi abajas on vaat niisugune märg paik, et see pikkamisi kuivab. Ka suvel, kui on kuumus, on seal niiske paik, aga kevadel ja sügisel seisab (seal) alati vesi
Lu jõki, kumpõ vajotab i vähä vett on tämäᴢ, jutõllaa apajõ jõge, mis alaneb ja vähe vett on selles, kutsutakse abajaks
P apaja meni umpõõsõõ abajas läks (= kasvas) umbe
Li kassinn on apaja, paĺĺo konnõi on siin on lomp, palju konni on
2. K J-Tsv. abajas, väike merelaht | vn небольшой морской залив, бухта
3. kalapüügikoht, loomusekoht (meremadalal) | vn мелководное рыболовное место (вокруг отмели)
Lu ümpäri lootoa on apaja madaliku ümber on kalapüügikoht
Lu apajas püüvvetä nootaakaa loomusekohas püütakse noodaga
Lu apajat puhasattii mereᴢ kalapüügikohad puhastati meres.
Vt. ka noottaapaja, umpiapaja