[VOT] Vadja keele sõnaraamat

alku L P M Kõ Lu Li Ra J, g alguu M Lu Ra J
1. algus; alustus, loomus | vn начало; починок, починный ряд (при вязании)
J jõga tüü alku näüttib raŋkõssi iga töö algus paistab raskena
M tšen bõ alguu aluttaisõis, tšen bõ lõp̆puu lõputtaisõis, ni hullu tšehsipaikaa kokuttaisõiᴢ, sitä ain juõltii kaŋgastöözä, kaŋkaa men̆noiza kes alguse alustaks, kes lõpu lõpetaks, siis rumal teeks keskpaiga valmis (koputaks keskpaiga). Seda öeldi alati kangakudumise juures
Lu leivää loppu ja alku on kannikkõ leiva lõpp ja algus on kannikas
Lu alõtsõõ vai sukaa alku labakinda või suka loomus
Kõ vas on alku einä-aikaa alles on heinaaja algus
Lu ku alku kuuta on sooja ilma, kala on kui noores kuus on soe ilm, (siis) on kala
2. idu | vn зачаток
Li mullakaz alku mullane idu.
Vt. ka algatuᴢ, alguᴢ, algõtuᴢ
Vt. ka alkualõtsõ, alkusukka