[VOT] Vadja keele sõnaraamat

itšene K-Ahl. itšen (M-Set.), g itšezee põline; alaline | vn исконный; всегдашний.
Vt. ka ijäitšen

itšine P J (L) itšiine Lu Li (J-Tsv.) itšin Lu (J-Tsv.) itšiin J-Tsv. ikine L Lu ikinä [sic!] L ikin Ku, g itšizee Lu itšize ~ itšiize J ikizie L
1. igavene | vn вечный
Lu kase koto on itšiine, üvässi on tehtü see maja on igavene, hästi on tehtud
J itšiiss bõõ mittäit maa ilmõᴢ maailmas ei ole midagi igavest
2. põline, iidne | vn исконный, извечный
Lu rantakunnaa tšüläᴅ, need õltii itšizet kalastajaᴅ rannaala külad, need olid põlised kalastajate külad
Lu ikine merimeeᴢ põline meremees
Li see õli taloo merkki, see õli itšiine see oli talu märk, see oli põline (iidne)
3. alaline, alatine | vn всегдашний
L tulit senie taluo itšizessi perennaizõssi tulid selle talu alaliseks perenaiseks
J kase talo millõ nii näüttiiʙ, siäll on itšiin siivo ja puhisuᴢ see talu nii meeldib mulle, seal on alaline kord ja puhtus
4. väga vana, igivana | vn древний, извечный, ветхий
Ku ikin maja väga vana maja
■
Lu se on itšiine vana see on igavene (= väga) vana
J siin taloz on itšized juumõrid siin talus on igavesed (= suured) joodikud
J ivana, itšine koirõ rl Iivan, igavene koer
P se õli sõimaamiin: itšine santti see oli sõim: igavene sant.
Vt. ka iäitšin