[VOT] Vadja keele sõnaraamat

juusso P, g juusoo: juusuo P
1. (ahjus paksuks) kuumutatud ternespiim | vn топлёное молозиво
lehmä ko tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ esimeiss kõrtaa lühsääss, sitä piimää valaass pataasyõ, pannass ahjuosyõ, tulõb juusso kui lehm tuleb piima (= tuleb lüpsma), kui poegib, (ja kui) peale poegimist esimest korda lüpstakse, (siis) seda piima valatakse potti, pannakse ahju, (sellest) tuleb kuumutatud ternespiim
2. juust | vn сыр
vanall aika laavgaz müütii juussua, a kotonn, tšüläz ep täättütši vanasti (vanal ajal) müüdi poes juustu, aga kodus, külas ei teatudki

kižgittää: kižgittä J-Tsv., pr kižgitän: kižgiten J, imperf kižgitin J
1. puudutada; liigutada, segada (süsi ahjus) | vn трогать; мешать (угли), шуровать
kižgit ripilakaa iiliit sega roobiga süsi
2. ehmatada, peletada, hirmutada | vn пугать, испугать, за-, отпугивать, отпугать
võta mikä-ni-buit tšättee de kižgit kanat tarass võta midagi kätte ja peleta kanad aiast (välja)

lohko¹ K-Ahl. P Lu Li J loχko (Li) lõhko P J-Tsv., g lohgoo Lu Li lohguo P
1. lõik, viil, tükk | vn долька, кусок, ломтик
P lõikkaa õuna nellää lohkoo lõika õun neljaks lõiguks
P kuorittii maamunaᴅ, pilkottii lohgossi kooriti kartulid, lõiguti tükkideks
Lu maamuna lohgoᴅ, ahjoo pannaa vai rehtelel žaaritõtaa kartulilõigud, pannakse ahju või praetakse pannil
Li munaa lohko kartulilõik
2. kartuliroog (ahjus küpsetatud või pannil praetud kartulilõikudest) | vn род картофельной тушёнки
Lu miä tänävä panin maamuna lohkoa ahjoo ma panin täna kartuliroa ahju (küpsema)
J maamuna lõikõtaa kurasõkaa, pannaa soolaa, žiiraa, se on maamuna lohko kartul(id) lõigatakse noaga (viiludeks), pannakse soola, rasva, see on (= siis tuleb) kartuliroog
Li lohko, munalohko kartuliroog
3. (kartuli)supp | vn (картофельный) суп
P lohko on üvä, a vähäize maikõa, piäp panna suolaa (kartuli)supp on hea, kuid natuke mage, tuleb panna soola
P miä püüzin suurõõ matõõ, nüt saap tšihuttaa lõhkua ma püüdsin suure lutsu, nüüd saab keeta (kartuli)suppi (= kalasuppi kartulitega)
P maamuna lohko: kuorittii maamunaᴅ, pilkottii lohgossii, pantii vettä tšugunikkaa, pantii lihaa süämie, maamuna lohgot toož i tšihutõttii kartulisupp: kooriti kartulid, lõiguti tükkideks, pandi vett malmpotti, pandi liha sisse, kartulitükid ka, ja keedeti.
Vt. ka maamunalohko, munalohko, õunalohko

maamunalohko P Lu maamunlohko ~ maamulohko Lu
1. kartulilõik | vn картофельная долька, кусочек картофеля
P pantii vettä tšugunikkaa, pantii lihaa süämie, maamunalohgot toož i tšihutõttii pandi vett malmpotti, pandi liha sisse, kartulilõigud ka ja (siis) keedeti
2. kartuliroog, (ahjus) küpsetatud v. hautatud kartulilõigud | vn блюдо из картофеля (запечённые или тушёные в печке картофельные дольки)
Lu maamulohko teh́h́ää, leikotaa maamunaᴅ, sütšüzünn pannaa pekkiä vällii, a nüt koorta tehakse kartulivormi, lõigutakse kartulid (tükkideks), sügisel pannakse pekki vahele, aga nüüd (ainult) hapukoort
Lu maamunat tšihutõtaa, koori võtõtaa poiᴢ, leikotaa peenissi paloissi, pannaa makkua sekkaa, sis se on maamunalohko; maku on koorõ ja või; varrii ahjoo pannaa, sis tämä senee koorõõkaa žaariuʙ kartulid keedetakse, kooritakse (koor võetakse ära), lõigutakse väikesteks tükkideks, pannakse maitselisandit sekka, siis see on kartulivorm; maitselisand(id) on hapukoor ja või; pannakse kuuma ahju, siis ta selle hapukoorega küpseb
Lu inarõkaa maamunalohko rasvakõrnetega kartuliroog.
Vt. ka munalohko

munakakku K M Lu Li Ra I (P J) muna-kakku J-Tsv. (ahjus valmistatud) munaroog | vn яичница
Lu munakakku: piimä ja kanamunaᴅ, segotõtaa i pannaa ahjoo munaroog: piim ja munad, segatakse ja pannakse ahju
P no, sis tuotii tällie ühs naappa munakakkua i luzikka noh, siis toodi talle üks kauss munarooga ja lusikas
J süü han siä eestä rokkaa, elä munakakuss ala mad́d́õsõll sa söö algul ikka kapsasuppi, ära hakka munaroast maiustama
J tšelle nisk-talkkunaa, a vävülee aim muna-kakku kellele kuklavõmm, aga väimehele alati munarooga.
Vt. ka kanamuna-kakku, rehtelämunakakku

müühkürpata Ra ahjupott (savipott toitude valmistamiseks ahjus) | vn глиняный горшок (для приготовления еды в печке)
piimpaad õlivat kõhallizõᴅ, a se päält meni kokkoo vähäzee. se õli müühkürpata, neis piettii rooppaa ahjoᴢ. savõssa patoit tehtii piimapotid olid sirgeservalised, aga see (= ahjupott) läks pealt natuke koomale (kokku). See oli ahjupott, nendes hoiti putru ahjus. Potte tehti savist.
Vt. ka müürpata

šigriä¹ Ra J, pr šigrin J, imperf šigrizin Ra J
1. sassi v. segi ajada | vn растрёпывать, растрепать, лохматить; приводить в беспорядок
J elä šigri ivussiit ära aja juukseid sassi
J tšen on šigrinnü kõik sõvat kirstuᴢ kes on kõik riided kirstus segi ajanud?
2. siblida; (mulda) kobestada | vn рыться, копаться; рыхлить, разрыхлить (землю)
J kanat šigritä liiva kanad siblivad liiva(s)
Ra egle miä šigrizin kõik peentarat pehmiässi, a tänävä issutan eile ma kobestasin kõik peenrad pehmeks, aga täna istutan
3. (ahjus tuld) segada | vn помешивать, помешать (уголь)
J šigri koukull süssiit sega (ahju)hargiga süsi.
Vt. ka šipeltessä

ternekakku M ternespiimaroog (ahjus paksuks kuumutatud ternespiim) | vn топлёное молозиво
ternepiimä .., senessä piimässä tehäs ternekakkua, pannass ahjoo tšihumaa i täm tuõp siäl mokoma jäm̆miä niku voroga, niku syr .. χot́ kurahsõõkaa lõikkaa ternespiim .., sellest piimast tehakse ternespiimarooga, pannakse ahju kuumenema ja see tuleb seal niisugune paks nagu kohupiim, nagu kohupiimajuust .. lõika kasvõi noaga

tšitšisä M, pr tšitšizeʙ, imperf tšitšizi visiseda (tooreste puude kohta ahjus) | vn шипеть (о сырых дровах в печке)