[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ahjo Kett. Len. Por. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I (R) ah́jo J-Tsv. Аг̧ ïо Pal₂ Агъï͡о Tum., g ahjoo M Kõ S Po Lu Li J I ahjuo K L P ahjo J ahi | vn печь
I piäb var̆rai nõissaɢ üleeᴢ, ahjoa lämmittämää tuleb vara üles tõusta, ahju kütma
P iezepii õlivad musad ahjoᴅ vanasti olid mustad (= korstnata) ahjud
Lu esimein piimä, ku lüpstää, sis pannaa umpi ahjoo kui lüpstakse esimene piim (pärast lehma poegimist), siis pannakse (see) kinnisesse ahju
J leip ah́jo leivaahi
Lu vennää ahjo vene ahi
J mõnikkais taloiᴢ ahjo lava on tehtü puuss mõnedes taludes on ahju alus (lava) tehtud puust
M puinõ ahjoo aluᴢ puust ahjualus
Lu ahjo päälin on tehtü heenossa tšivessä (sauna)ahju pealne (= keris) on tehtud väikestest kividest
J ahjoo päälüᴢ ahjupealne
J ahjoo taguᴢ ahjutagune
J ahjoo perᴢ ahju tagumine osa
M ahjoo tuluᴢ ahju peerulõhik (= pilu ahjuseinas peeru põletamiseks)
M ahjoo lõõska ahjulõõr; kummialune [?]
M ahjoo truba korsten
M ahjoo suu ahjusuu
M ahjoo põhja ~ ahjoo põrmata ahju põrand
I ahjoo lauta ahjupelt
M ahjoo južgaᴅ ahju kriskad
M saunaza ovaᴅ ahjoo tšiveᴅ saunas on kividest laotud keris.
Vt. ka kotoahjo, riigaahjo, saunaahjo, tšiviahjo, tõrvaahjo, umpiahjo
Vt. ka ähjü, ähü

ahjonurkka M Lu Li J ahjonurkkõ Li ahjo-nurkka (J-Tsv.) (vadja toa) ahjunurk (nurk, kus on ahi) | vn угол, где находится печь)
M ahjonurkka, avunurkka, jumalnurkka (vadja toa nurgad on) ahjunurk, ahjuluuanurk, ikooninurk
Li ahjonurkka õlitši siel, kuza õli ahjo ahjunurk oligi seal, kus oli ahi
J pühi ruuvvod maalt ahjo-nurkkaa pühi praht põrandalt ahjunurka.
Vt. ka ahjokolkka

kotoahjo M (elu)maja ahi | vn печь (в жилом доме)
kotoahjolaiza on ahjoo põrmõta, siäl vet́ tšühzettääᴢ leipää i piirgoo (elu)maja ahjudes on ahju(l) põrand, seal ju küpsetatakse leiba ja pirukaid

leesi¹ K-Ahl. M-Set. J-Must. (Kett. K-Al. J) liesi L (P) Лïе́си K-reg₂, g lee K-Ahl. K-Al. M-Set. (Kett.) liee K-Ahl.
1. lee, kolle, lõugas, tulease | vn очаг
J mussõ kana, kultõizõd munad allõ. se oŋ kattilõ leeze mõist must kana, kuldsed munad all? – See on katel leel (lees)
P kusuta süed lietiesie kustuta söed lees (leesse)
L sinua läpi siglaa kunikalyõ lietiesie kusõmaa ev vijjä sind läbi sõela kuningale leesse kusema ei viida (= asjata sind kuskile ei viida)
K ahilavvaa lad́d́utta, lee kõrvaa kõrkõutta (Al. 44) rl ahjupeldi laiune, leekõrva kõrgune
2. K-Ahl. (sepa)ääs | vn горн, горнило
3. J-Must. ahi | vn печь

tšiukaᴢ M kiugaᴢ ~ kiugeᴢ Ku, g tšiukkaa M kiukaa Ku
1. M keris | vn каменка (в бане)
2. ahi | vn печь
Ku ko hammas tuap suussa vällä, .. sis takuperii üli pää vizattas kiukaallᴀ kui (piima)hammas tuleb suust ära, .. siis tagurpidi (olles) visatakse (see) üle pea ahjule
Ku avvaa kiukaa drubaa hodu aukɪ tee ahju korstnalõõr lahti

tõrvauta (J) tõrvaauk, -ahi | vn смолокурня, смоловарня
mee tõrvavvalõ mine tõrvaaugule (= mine tõrva ajama).
Vt. ka tõrvaahjo

umpiahjo M umpi-ahjo M Lu Li J (pärast kütmist) suletud, kinnine ahi | vn закрытая (после топки) печь
Lu umpi-ahjo on, ku oŋ kõik tšiini kinnine ahi on (see), kui kõik (= kriskad ja ahjupelt) on (pärast kütmist) kinni
Lu saijjaa teχ́χ́ää i piirgoja tšühzetää umpi-ahjoᴢ saia tehakse ja pirukaid küpsetatakse kinnises ahjus
Li roopat pannaa umpi-ahjoo automaa pudrud pannakse kinnisesse ahju hauduma
J umpiahjoza tšugunikkaza liha üvii pehmeneʙ suletud ahjus läheb liha malmpotis hästi pehmeks

ähjü M, g ähjüü ahi | vn печь
a ne sõsarõd tälĺee juttõõvaᴅ – isu ähjü päällä (Mäg. 32) aga need õed ütlevad talle: istu ahju peal!
Vt. ka ahjo, ähü

ähü (M) Lu Ra J-Tsv., g ähüü M J ähü Lu-Must.
1. kuumus, lõõsk, palavus | vn жар, зной, пыл, накал
J ahjos ku on ähü, siiz leived üvässi tšühsessää kui ahi on kuum (kui ahjus on kuumust), siis leivad küpsevad hästi
J soojõttõõ ähüᴢ, ahjoo eeᴢ soojenda (end) lõõsas, ahju ees
J põloᴢ õli nii suur ähü, jot eb võistu litši menne tulekahjus (= tulekahju juures) oli nii suur lõõsk, et ei võinud ligi minna
Lu saunaza on vari ähü, se bõõ viŋka saunas on suur lõõsk, see ei ole ving
2. ahi | vn печь
Lu on seäl vana naizikkõ (ahjol) ähü päälä (Must. 158) seal on vana naine ahju peal (= ahjupealsel)
M ähüü päälüᴢ ahjupealne.
Vt. ka ahjo, ähjü