[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aasa K-Ahl. K-Set. M (Kett. R-Eur.), g aazaa M aasaa [?] M-Set. aas, silmus | vn петля, оборник; силок
M tšennää aazad õltii niku kõrvaᴅ pastla aasad olid nagu kõrvad
M läpi tšennää aasojõõ pantii paglaᴅ läbi pastla aasade pandi nöörid
K lintui püütäs aasoi kaa (Set. 55) linde püütakse paeltega (silmustega)

kliŋkku¹ Lu Li, g kliŋkuu Lu Li silmus, aas (ka rõivastel) | vn петля (и в одежде)
Li miä tein kliŋkuu ma tegin silmuse
Lu kliŋkku, nappu ku tehtii puussa (ennemalt oli) aas, kui nööbid (nööp) tehti puust
Lu tehtii pikkaraizõt kanafkaᴅ, sihee pantii õttsaa arvaa võrkoo kliŋkku (võrguritva) tehti väikesed täkked, sinna pandi otsa harva võrgu aas

kõrva Kett. K U L P M Kõ S Lu Ra J I (R-Reg. Ja-Len. Li) kõrvõ Lu Li Ra kõrv J-Tsv. korva Ku körva ~ karwa Kr Кыръва K-reg₂ Кы́ръва Pal₁ Ii-reg₁ Ко͡ерва Tum., g kõrvaa Kett. K U P M S Lu Li Ra J I
1. kõrv | vn ухо
Lu kõrvõt pissüᴢ niku jänesel kõrvad püsti nagu jänesel
M nii on kase laiska inehmin, õm̆mia kõrvia ev või pesä see on nii laisk inimene, (et) ei viitsi (ei või) oma kõrvu pesta
Lu miε võtin sigal kõrvissa tšiini ma võtsin seal kõrvust kinni
Lu vaivattii kõrvaa kõrv valutas
Lu tapõllaa, kulakal antaa kõrvall kakeldakse, antakse rusikaga vastu kõrvu
Kõ ühtee kõrvaa kuuli vähäizee ühe kõrvaga kuulis natuke
Lu ühess kõrvass kuulõʙ, tõizõss lazõp poiᴢ kk ühe kõrvaga (ühest kõrvast) kuuleb, teisest laseb välja (= ühest kõrvast sisse, teisest välja)
Lu kõrva talvõll tšihguʙ, soojaa tääʙ, a tšezäll tšihguʙ, vihmaa tääʙ (kui) kõrv talvel sügeleb, tähendab (= ennustab) sooja, aga (kui) suvel sügeleb, tähendab vihma
Lu ku õikaa kõrva elizeʙ, siš tšiitetää, ku kurraa kõrva elizeʙ, siz laitõtaa kui parem kõrv kumiseb (= ajab pilli), siis kiidetakse, kui vasak kõrv kumiseb, siis laidetakse
Lu kõrviz viŋguʙ ~ kõrvad järissää (jürissää) ~ kõrvad vuhissaa ~ J kõrvõd ulvovõᴅ kõrvad kumisevad
Lu ai ku on üvä meeli, kõik kõrvõd nagravaᴅ oi, küll on hea meel, kõrvad(ki) naeravad (= nägu on kõrvuni naerul)
Lu katso silmill, elä kõrvill vaata silmadega, mitte kõrvadega
P älä vilisä suoza, suo kõrvad rad́d́oʙ ära vilista soos, soo lööb vastu kõrvu
Lu tämä petteep silmäd i kõrvõt täünn ta valetab silmad ja kõrvad täis
Lu on võlkaa suud i kõrvaᴅ on kõrvuni võlgades (võlga on suud ja kõrvad täis)
Lu merell õllaa kõrvõᴅ vs merel on kõrvad
L kõrvad lokkuollaa kõrvad lontis
J lummillaa kõrvat (Must. 175) lontis kõrvad
J lumpaza kõrvat (Must. 175) lukkus kõrvad
Lu kõrvaa juuri kõrvajuur
M kõrvaa aukko kõrvaauk
M kõrvaa lehto kõrvalest, -leht
Lu J kõrvaa takuᴢ kõrvatagune
M kõrvaa parabana kõrva trumminahk
J kõrva vaikko ~ Ra kõrvaa vaikko kõrvavaik
2. (mütsi)kõrv | vn ухо (зимней шапки)
Lu talvi šaabgal on kõrvaᴅ talvemütsil (= kõrvikmütsil) on kõrvad
3. kõrv, käepide (puunõul jne.) | vn ушко, ручка (у деревянной посуды и т. д.) Lu lännikko on kõrvijeekaa i astjal on kõrvõᴅ lännik on kõrvadega ja astjal on kõrvad
Lu kattilaa saŋka õli pantu tšiini kattilaa kõrvijõõ katla sang oli kinnitatud (pandud kinni) katla kõrvade külge
J savõiss rukamoińikka ilm kõrviitt evät tee savist kätepesunõu ilma kõrvadeta ei tehta
Lu ušatii puu õtsad õltii paksupaᴅ, ettep tullõiᴢ ušatii kõrvissa poiᴢ, että eb liukuis poiᴢ toobripuu otsad olid jämedamad, et ei tuleks toobri kõrvadest välja, et ei libiseks ära
4. horm, aas (pastlal); kirvesilm (ava varre jaoks); (nõela)silm | vn ушко (петля); обух (проушина в обухе топора); игольное ушко
P paglatšennäl õli ühes puo-lyõ kõrva i tõizõs puolyõ tuoš kõrva, kõrvõiss lütšättii pagla läpi pastlal oli ühel pool horm ja teisel pool ka horm, hormadest lükiti pael läbi
M tšennää kõrvaᴅ ~ P tšennεä kõrvaᴅ pastla hormad
Li tširvee hamarõ i terä i kõrvõ, kuhõ pannaa se varsi kirve kand ja tera ja silm, kuhu pannakse see vars
J lüttšää niitti niglaa kõrvaa pane niit nõela taha (pista niit nõelasilma)
5. kõrv (kanga pikkusmõõt) | vn ушко (мера длины ткани)
U no, mõnta kõrvaa panõᴅ noh, mitu kõrva (= mitme kõrva pikkuselt) paned (kangast üles)?
■
Lu piä kõrvad avõõ hoia (pea) kõrvad lahti
J sill on pitšät kõrvõᴅ sa oled loll (sul on pikad kõrvad = sul on pikad juhtmed)
J paa rätte kõrviilõõ pane rätt pähe
Ra pantii rätet kõrviisõõ pandi rätid pähe
J paap kõrvaasõõ paneb kõrva taha (= jätab meelde)
M tämä ep saanu mit̆täid baryššaa: meni kõrva kõrvaa päälee ta ei saanud mingit vaheltkasu: (kaup) läks ots otsaga kokku
M kõrva rätti pearätt
Kett. kõrvaa tagussõᴅ kõrvasüljenäärmepõletik, parotiit (sigadel).
Vt. ka hõrkkikõrva, hörkkikõrva, lehtikõrva, lehto-kõrva, loppakõrva, lottokõrva, lottukõrva, luukõrva, pissükõrva, špilikõrva
Vt. ka kõrvaᴢ

niittü¹ Kett. K P M Kõ Lu Li Ra J I niitt Kr Ниттъ K-reg₂ Ii-reg₁ Нитть ~ Ниту Pal₂, g niitüü K P M Kõ Lu Li Ra J niitü J niit, aas, heinamaa | vn луг, покос
Lu nurmõd i niitüᴅ nurmed ja niidud
Lu niittü on jagõttu arvottaa heinamaa on jagatud liisuga
P lagotõtti mügrää pezät senie peräss, etti õlõissi parap einää lüvvä i evät kazvaiss mättääd niitüü päälie sellepärast aeti mutimullahunnikud laiali, et oleks parem heina niita ja ei kasvaks mätta(i)d niidule
Li niitüd metsitüstii niidud kasvasid metsa täis.
Vt. ka juššiniittü, mettsä-niittü, neeminiittü, põltoniittü

petla Li, g petlaa silmus, aas | vn петля
gaaffeli on kokall i petlall tšiin kahvelpuri on konksu ja aasaga kinni

petli M Li J (Kõ Lu) petĺi M Li, g petlii M Kõ J petĺii Li
1. silmus, aas | vn петля
J hoz viska petli kaglaa, nii tuli raŋkk eläm viska või silmus kaela, nii raske elu tuli
Lu tämä sai senee suõ petliikaa tšii ta sai (= püüdis) selle hundi silmusega kinni
M petlijeekaa niijeᴅ aasadega niied
Li maštiz on kokka, a boomiz on petli mastis on konks, aga poomis on rõngas (aas)
2. nööpauk | vn петля, петлица
M puugovittsa i petli nööp ja nööpauk
M koftaa petlid piäb eitellä jaki nööpaugud peab nööpaugupistes õmblema
3. hrl pl (ukse v. akna) hinged | vn петли (дверные или оконные)
Li akkunaa petĺiᴅ aknahinged
Li uhzõõ petĺiᴅ uksehinged.
Vt. ka arkana-petli, rihmapetli

petliᴅ Lu pl (rooli)aas (metallaas rooli kinnitamiseks ahtri külge) | vn рулевая петля
ruĺa on pantu petlieekaa ahtõrii tšiini rool on pandud (rooli)aasaga ahtri külge kinni.
Vt. ka ruĺa-petliᴅ

proboi Lu J-Tsv. I, g proboi J obadus, metallist aas | vn пробой, скоба
Lu piinõz on proboi, uhzõz on kokka (ukse)piidas on aas, uksel (ukses) on haak
J kirstull om proboi eeᴢ kirstul on obadus ees
I rautõõs proboiᴅ raudsed obadused

rintšeüᴢ Kett. K-Ahl. M rintšäüᴢ (Kett.), g rintšeühsee
1. Kett. K-Ahl. aas, öös, silmus; nööpauk | vn ушко; петля
2. jooksusõlm, lipsusõlm | vn затяжной узел, галстучный узел
M sio rintšeüssellee seo jooksusõlme (s.t. mitte umbsõlme)
3. M (rangi)rinnus | vn супонь

vasuᴢ P M Kõ Lu Li Ra J Ku vasus K-Ahl. vassuuᴢ P, g vasuhsõõ: vasussõõ M vasusõõ Lu Li J vasusõ Ra J
1. vastutulek, kohtumine | vn встреча
Kõ paha vasuz i üvä vasuᴢ; ku meet kuh̆hõiᴅ, ku tulõp kehno inehmiin vassaa, siz on paha vasuᴢ paha kohtumine ja hea kohtumine, kui lähed kuhugi, (ja) kui tuleb halb inimene vastu, siis on paha kohtumine
M pellätäᴢ täm̆mää vasussa kardavad (kardetakse) tema vastutulekut
M õli paska vasuᴢ oli paha kohtumine (= halb inimene tuli vastu)
M senell on üvä vasuᴢ selle (inimese) vastutulek toob õnne
2. vastus | vn ответ
J jo mõnõt tširjõd on tširjutõltu, a vasuss ebõõ miltäiss juba mitmed kirjad on kirjutatud, aga vastust pole mingisugust
J vasuss antõma vastust andma
3. nööpauk, aas, (haagi)vastus | vn петлица, петля
Lu penžikõl õllaa vasusõᴅ pintsakul on nööpaugud
Ra piäb vasusõt tehä, piäb lõikata vasusõd i piäb lootõlla tuleb nööpaugud teha, tuleb lõigata nööpaugud ja tuleb nööpaugupistes õmmelda
J tšiutoll vasusõd on, a nappuit ebõõ särgil on nööpaugud, aga nööpe ei ole
Lu štanojõõ kokka i vasus pükste haak ja (haagi)vastus (= aas)
Lu napuu vasusõᴅ nööpaugud
■
J sai järestää vasusõõ siitt lekarstvõss see rohi aitas kohe.
Vt. ka pöksü-vasuᴢ.
Vt. ka vassaatulõmiin