[VOT] Vatjan kielen sanakirja

aŋko Kett. K-Set. P M Lu Li J I anko Ränk K-Ahl. M-Set. (J-Must.) hanko (J-Must. Ränk) Анко Tum., g aŋgoo M Lu Li aŋguo P
1. hang, hark | vn вилы
Li meijjee äijjällä õli viijjee aaraakaa aŋko, puu-aŋko, a tõin õli kõlmõõ aaraakaa meie vanaisal oli viie haruga hang, puuhang, aga teine oli kolme haruga
M loob aŋgookaa kuhjaa teeb (loob) hanguga kuhja
M õlgõt puissaas puizilla aŋkolailla õled puistatakse puuhangudega
J kahsaarain aŋko õli kaheharuline hang oli
M pahapool seizop kattilaa tüvenn aŋko tšäeᴢ kurat seisab katla juures, hark käes
M a sitä aŋkua, mizel tšiv̆viä piti võttaa tulõssa, sitä kutsõtti õluᴅ aŋko aga seda hangu, millega tuli (õlletegemisel) kive tulest võtta, seda kutsuti õllehang
P aŋguo aara hanguharu
2. uiduhark (jääalusel kalapüügil) | vn норильная вилка (захватывает и толкает шест, которым проводят подо льдом верёвку с неводом или сетью при подлёдном лове)
Li peenii avantoi leikattii, što se uittaa piti. ŕuuku jään nall pantii, siz aŋgookaa ain uitõtti sitä, võrkkoa tõmmõttii jään nalla raiuti väikesi jääauke, (sest) et tuli (ritva) edasi ajada. Ritv lasti jää alla, siis uiduhargiga aina aeti seda edasi, võrku (või noota) tõmmati jää all (edasi)
3. voki lüht | vn рогатка (деталь самопрялки)
M vokise [= vokkiza] on jalka-alus, napa, värttänä, aŋko, sampat [= sampaat] (Len. 261) vokil on tallalaud, kruvi (saba), värten, lüht, lühipostid.
Vt. ka aapa-aŋko, einäaŋko, kahtšiaŋko, koivuaŋko, kupoaŋko, noott-aŋko, pata-aŋko, puuaŋko, rautaaŋko, tuliaŋko, valo-aŋko, õludaŋko