[VOT] Vadja keele sõnaraamat

arvotuᴢ P M Lu J (Ja-Len.) arvotus J-Must., g arvotuhsõõ: arvotussõõ M arvotusõõ ~ arvotusõ J mõistatus | vn загадка
J miä juttõn arvotusõ, a siä arva ma ütlen mõistatuse, aga sina arva ära
M lahzõt tõin tõizõlõ pajattaaᴢ arvotussia lapsed ütlevad üksteisele mõistatusi.
Vt. ka arvatuᴢ, arvatõᴢ, arvo, arvutuᴢ, arvõtuᴢ

arvotõlla (R-Lön.) arvotõll J-Tsv., pr arvottõlõn: arvottelen R-Lön. arvottõõn J, imperf arvottõlin J frekv
1. (ette) aimata, ennustada | vn загадывать
J jõka inimin arvottõõb õmass tulõmizõss iga inimene ennustab (endale) oma tulevikku
2. mõistatusi esitada | vn загадывать, давать загадки
J lahzõd arvotõlla tõin tõizõlõ arvotussiit lapsed ütlevad üksteisele mõistatusi
J ain veel arvottõõtt ja ett võinõ arvõt aina veel esitate mõistatusi ja ei suuda vist ära arvata.
Vt. ka arpoa, arvautõlla

haaŕa (J), g haaŕaa nägu | vn лицо; простор. харя
miä algin ännesse, a tämä ku repäš tšäesse de seldii mordaakaa alki minnua haaŕaa torkkimaa ma alustasin (heeringa puhastamist) sabast, aga tema kui rebis käest ja hakkas mind heeringa peaga näkku torkima
lumi komkõll viskõs tõizõlõ haaŕaa lumekamakaga viskas teisele vastu nägu

hetaiza ~ hetaizõ ~ hetaiᴢ Lu, g hetaizaa südamlik, hea; helde | vn сердечный, добрый; щедрый
tämä on hetaiz inemin, kõikkijõ avitõʙ ta on südamlik inimene, kõiki aitab
hetaizõ inemin, se eb õõ skuppoi inemin, tämä annõp tõizõlõ, tšellä mitä eb õõ helde inimene, see ei ole kitsi inimene, tema annab teisele, kellel mida pole.
Vt. ka herttain, herttä

jalka Kett. K L P Ke M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku Kr (R vdjI) jalk Ke J-Tsv. jalkᴀ Ku jalga Lu-Must. Ялка Pal₁ Я́лка K-reg₂ Ярга Pal₁ Я́рга Ii-reg₁ gialka ~ dialka Kr, g jalgaa K P M Lu Li Ra J I
1. jalg | vn нога
Lu ku õlõd vana, et kõhta häülüä, vanad jalgad eväd mee eteeᴢ kui oled vana, ei suuda liikuda, vanad jalad ei lähe edasi
P miä nõizõn jalkoi tšennittämää ma hakkan jalgu kängitsema
P inehmin on ilma jalkoi, mitä siä tämäss tahoᴅ inimene on jalutu, mida sa temast tahad
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnalt (= sõnaga)
Lu jalga kui platsab, nii suu matsab (Must. 160) vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
P tšell on jano, senel on jalgaᴅ vs kellel on janu, sellel on jalad
P ühs jalka on maall, tõin jalka on avvaa serväl kk üks jalg on maa peal, teine jalg on haua serval
M täll on pää kõlmõttomann jalkanna, ep tää, mitä teeʙ kk tal on pudrupea (tal on pea kolmandaks jalaks), ei tea, mida teeb
Lu durakka pää jalgol oogat eb anna vs rumal pea jalgadele puhkust ei anna (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad)
P petohsõl on lühüüd jalgaᴅ vs valel on lühikesed jalad
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa kk jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
L pani tätä jalkonaa sõtkomaa savvõa pani teda jalgadega savi sõtkuma
Lu miä õõn väsünü, što en kestii jalkoil ma olen (nii) väsinud, et ei püsi (enam) jalul
J lahs hüpib jalgalt jalgalõõ laps hüpleb jalalt jalale
I jalkojõõ päälä tšäüᴅ käid jalul (= käid voodist üleval)
Po pääss i jalkoissaa peast jalgadeni (= pealaest jalatallani)
M elettii üv̆viippäi, a nüd nii kõv̆vii sõitõltii, etti evät tšäü jalgala tõin tõizõlõ elati hästi, aga nüüd riieldi nii kõvasti, et ei käi(da) jalaga(gi) teineteise pool
J emmiä enepä ted́d́ee talosõõ jalka pisä ei ma enam teie tallu jalga pista
Lu tämä jalkoi veitteep peräᴢ ta veab jalgu järel
J tõizõlõ jalka rissi panõma teisele jalga ette panema
P miε tällie tein jalgad allyõ ma tegin talle jalad alla
Lu nät sai jalgõd alla, nõis üvvii elämää näe, sai jalad alla, hakkas hästi elama
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
Li jalka muurahtu ~ jalka suri jalg suri (ära)
J võtti jalgõᴅ jalad väsisid (ära)
Ra kurki nokki jalgõᴅ kuresaapad on jalas (= jalasääred on tuulest lõhenenud)
J raska jalgaa pääll õlõma raskejalgne (= rase) olema
M tuli suurilla jalgoilla tuli suurte sammudega
J täll om puu jalk tal on puujalg
Lu vokii jalgõᴅ vokijalad
M ŕumkaa jalka viinapitsi jalg
J tält jo eb ühs kõrtõ murrõltii taku jalgõᴅ sellel(t) juba enam kui (üks) kord murti tagajalad
J lapp jalk lestjalg; lampjalg; labajalg, jalalaba
P jõka jalgaa assõmõlla panõtõltavassi (itkust:) igal sammul (igal jalaastel) tagaräägitavaks
M mentii ellässi jalgaa alussõõᴅ jalatallad jäid (läksid) hellaks
Ra jalgaa kant jala kand
J jalgaa seltš jala selg
Lu jalgaa jältši jalajälg
M jalgaa tallaa jältši jalatalla jälg
Lu jalka lapoil mitattii kupain i saatii täätä, mikä on aika jalalabadega mõõdeti vari (= varju pikkus) ja saadi teada, mis kell(aaeg) on
Lu tämä on nii lizuna, jalka põhjat kaaliʙ tema on nii(sugune) tallalakkuja, (kas või) tallaalused lakub (üle)
Lu jalka terä jalalaba varvastepoolne osa
Lu jalka rätte jalarätt
J jalk inimin jalakäija
J jalk vätši jalakäijad
2. linnasejalg, -idu | vn солодовой росток
Lu eestää ne jalgad võtõtaa poiᴢ, siiz javõtaa algul võetakse need linnasejalad ära, siis jahvatatakse
P linnaχsyõ jalgaᴅ linnasejalad, -eod
3. harkadra haru e. sõrg | vn ножка у рассохи
Li enne adrakaa tšünnettii. adr õli .. no kutsuttii jalgõdõ ennemalt künti puuadraga. Puuader oli .. noh, nimetati adraharudeks
4. jalg (mõõtühik) | vn фут
Lu jalka on mõõttu; seitsee jalkaa, se on süli jalg on mõõt(ühik); seitse jalga, see on süld
Lu merisüli õli kuus jalkaa, a maasüli õli seitsee jalkaa meresüld oli kuus jalga, aga maasüld oli seitse jalga
■
Kõ jänessee jalka kassikäpp (lill)
Lu varzaa jalk nenäᴢ nina on tatine
J vazikaa jalk ripub nenäss nina on tatine (tatt ripub ninast).
Vt. ka adra-jalka, esijalka, järjüüjalka, karvajalka, klimppajalka, kover-jalka, linnazjalgaᴅ, muhkujalka, mätäjalka, pittšijalka, ramp-jalka, ramppajalka, satajalka, sõnajalka, štanajalka, takajalka, takujalka, tšellijalka, tšerijalka, vokiijalka, vääräjalka, üφsjalka
Vt. ka jalgaᴢ

kloppia Li J-Tsv., pr klopin J, imperf kloppizin J müüri laduda | vn класть, делать кладку
J üvä petšnik teep tšiire tüüt, vaa klopiʙ hea pottsepp teeb kiiresti tööd, vaid laob (ahju)müüri
■
J alki kloppia tõizõlõ kõrvõlõ hakkas jagama teisele kõrvakiile

kopata¹ Lu (J) kopat J-Tsv., pr koppaan Lu J, imperf koppazin Lu koppõzin J
1. kõpsutada | vn притопывать
Lu miä koppaan jalgaakaa ma kõpsutan jalaga
2. kopsata | vn кокнуть
J tämä võtti suurõõ tšivee ja ku koppaap tõizõlõ lobasõõ ta võttis suure kivi ja kui kopsab teisele otsaette
■
J tütöᴅ, kopatka tanttsia tüdrukud, vihtuge (kõpsutage) tantsida!
Vt. ka kapsutõlla, kopsuttaa, kopsutõlla, kopõtõlla

loopii Kett. K-Ahl. I loopin Ra J looppin [sic!] Lu-Len. loopim Li Ra, g looppimõõ J looppimaa ~ looppimõ Ra (adra)lusikas | vn отвал
I adraza on loopii (puu- e. hark)adral on (adra)lusikas
Li enne adrakaa tšünnettii; adr õli .. no kutsuttii jalgõdõ; jalgoll õli kahs terävää rautaa mokoma eezä, a .. loopim tšäi siin ühee jalgaa pääll i tõizõõ jalgaa päällä ennemalt künti puuadraga; puuader oli .. noh, kutsuti (adra)harud; harudel oli kaks niisugust teravat rauda otsas (ees), aga .. (adra)lusikas käis siin ühe haru peal ja teise haru peal
Ra miä panin looppimõ tõizõlõ vadnalõ ma panin (adra)lusika teisele vandale
Kett. adraa loopii ~ Ra adraa loopim adralusikas
Ra looppimaa varsi adralusika vars.
Vt. ka loopi, lootsi, loppi

lähteä L M Kõ Lu J (Kett. K U P Ja-Len. Po Li Ra Ku) lähtiä M lähtä J-Tsv. lähteäɢ I (vdjI Ma), pr lähen K L P M Kõ Po Lu J Ku läh̆hee I Ma, imperf lähzin Kett. K P M Lu Li J Ku lähsin Kett. lähzii I lähsii vdjI I
1. (kuhugi, midagi tegema, kellegagi jne.) minna v. tulla | vn идти, пойти
J vahti lähsi püsüka mettsää (metsa)vaht läks püssiga metsa
I en tõhtinuk kot̆too lähteäɢ (ma) ei tohtinud koju minna
J lähetää lautass rihee (Must. 147) lähevad (minnakse) laudast tuppa
J kaššelit seĺĺeᴢ lähetti gruzasõ märsskorvid seljas, mindi kaseriisikaid korjama
Lu lähettii taaš tšedräämää mindi taas ketrama
J naizõd lähsiväd jürtšiä pitämää naised läksid jüripäeva pidama
Ku miä lähzin hänell vassaa ma läksin talle vastu
I lähes millee elämää tule minu juurde elama
J lähekko jumal avissi, lähe kaas, kalliz looja rl tule ometi, jumal, appi, tule kaasa, kallis looja
M lähe jumala ap̆pii tule, jumal, appi
K lähemmä ühezä läheme koos
Lu kahõõtšezzee lähettii läksime kahekesi
Lu lähemmä jalkazõõ läh(e)me jalgsi
2. ära v. välja minna, ära v. välja tulla; lahkuda | vn уходить, уйти, ходить, выйти, сойти; расставаться, расстаться
J lähteä on mööhä ära minna on hilja
Lu sei roopaa, a izze lähsi sõi pudru (ära), aga ise läks (minema)
I lähep poiᴢ, miä vähän aikaa lep̆pää mine ära, ma puhkan (pikutan) natuke aega
I tämä ainõ lähsi kottoa poiᴢ ta läks alati kodunt ära
Po nùorikko pesseüp saunaza i lähep kujalõõ pruut peseb end saunas ja läheb (siis) välja
Po järvi-emä lähti järvess järvehaldjas tuli järvest (välja)
Kõ varõssõõ poigad jo lähsiväᴅ varesepojad juba koorusid (tulid juba munakoorest välja)
Li pajat veel millõ lähteezä vähäize räägi lahkumisel (lahkudes) mulle veel veidi
M issuu lavõzõllõõ eeᴢ vällää lähtemissä istu pingile enne lahkumist
Kõ entši läheb ińehmizelt hing lahkub inimeselt (= inimene sureb)
J parahoda jo on lähtennü laev on juba läinud
I lumi lähs lumi läks (= sulas ära)
3. minema v. tulema hakata, teele asuda; midagi tegema hakata (ka impers.) | vn собираться, собраться уходить или приходить, отправляться, отправиться в путь; начинать, начать (также безл.)
J paa tširjõt sumkaa de lähe tšiirep škouluu pane raamatud kotti ja hakka rutem kooli minema
Lu meez lähs tulõmaa kottoo mees hakkas koju tulema
I lähzii kot̆too tulõmaa hakkasin koju tulema
J tämä lähs mettsää minemää ta pani metsa minema
M takumõin paari läheb johsõmaa tagumine paar paneb jooksu
Kõ aikaa marjaa matkaa lähteä rl on aeg marjal (= kallimal) teele asuda
K lähen pittšää matkaa asun (lähen) pikale teele
Lu aluz lähti menemää perälissä tuulta (purje)laev hakkas minema pärituult
Li lähzin rikkaassi elämää hakkasin rikkalt elama
J läheb jürizemä (~ algõb jüriss) hakkab müristama (äikese kohta)
Lu lähs (~ nõis) vihmaa satamaa hakkas vihma sadama
4. mehele minna | vn выходить, выйти замуж
I a miä en lähtenüt täm̆mää poigalõ, miä tõizõlõ lähsii meh̆heelee aga mina ei läinud tema pojale, ma läksin teisele mehele (naiseks)
I ep tšen̆neiᴅ tõhtinnuɢ i lähteäk kailee meh̆heelee keegi ei julgenud minnagi sellele mehele (naiseks)
M tõin kõrt lähs mehelee läks teist korda mehele
5. ära v. lahti tulla, maha kooruda | vn сходить, сойти, отпадать, отпасть, выпадать, выпасть
I ammaz läheʙ hammas tuleb ära
Lu tševvääl varraa, kõnz on veel mähä, siiz läheb üvässi koori kevadel vara, kui on veel mahlaaeg (on veel mähk), siis tuleb (puu)koor hästi lahti
Lu miä õlin päivüzeᴢ, põlõttõlin entä, nüttä läheb marraskettu ma olin päikese käes, põletasin end (ära), nüüd tuleb marrasnahk maha
J tšippalt jo rupi lähsi väĺĺä haavalt tuli juba korp (pealt) ära
M sarvi läheb vällää sarv tuleb (peast) ära
M vihgod nõssaaz opõzii jalkoisii, etti parapass lähtisi viĺĺa vällää vihud tõstetakse hobuste jalgade alla, et vili tuleks paremini (viljapeadest) välja
M linnahsõd läpi tšäs̆sii õõrtaaᴢ, etti lähteiss jalgassõd vällää linnase(i)d hõõrutakse käte vahel, et eod tuleksid ära
Ra što sapana eb lähteiss pääss vällää et {s.} (= linikutaoline peakate) ei tuleks peast ära
Lu esimeized ivusõᴅ, nee lähetää poiᴢ esimesed juuksed (lapsel), need tulevad ära
Lu kana jo sulkiiʙ, sulgõd lähtevät poiᴢ kana juba sulgib, suled tulevad lahti
Lu milt nappu lähs poiᴢ mul tuli nööp (eest) ära
6. tulla, saada, tekkida | vn получаться, получиться
I paaᴅ ahjoo i läheʙ munakakku (klopitud muna) paned ahju ja tuleb munapuder
I üvä suppi läheʙ tuleb hea supp
I sis läheʙ kaŋgaᴢ siis tuleb (sellest) kangas
■
J päiv́ läheb loojaa päike loojub (läheb looja)
J lähsii tuulõõ läks tuulde (= kadus teadmata kuhu)
M tällä läheʙ tšäessä jõka tšäsitöö tema käes läheb iga käsitöö
M aivoo üvä inehmin, üv̆vää iz̆zää luissa lähnü väga hea inimene, hea isa laps (hea isa luudest tulnud)
I siistaa jõtši i sumaa jõtši ühes paikkaa lähteväᴅ Siista jõgi ja Suma jõgi algavad ühest kohast
Lu siiz lähti kolhozaᴅ siis said kolhoosid alguse
M pani nen̆nää möö, lähs veri lõi (pani) vastu nina, veri hakkas jooksma
I minuu tšäess on lähnüt tuli minu käest on tuli lahti pääsenud
J rihi lähs põlõmaa maja läks põlema
I üv̆vii ni üv̆vii lähsi, a ku kehnossi, ni pois viskazii (kui läks) hästi, siis läks hästi (= tuli hästi välja), aga kui (läks) halvasti, siis viskasin minema.
Vt. ka lätä

murjota Lu Li, pr murjoan: murjon Lu Li, imperf murjozin Lu Li välja väänata, nihestada | vn вывихивать, вывихнуть
Lu kahõ tšezzee tappõõvaᴅ, sis tõin tõizõlõ juttõõʙ: elä murjo tšäsiije (kui) kahekesi kaklevad, siis üks ütleb teisele: ära vääna (mul) käsi välja!
Vt. ka murjata, murtaa

naisiuta Kett. L P S (K) naisiutaɢ (I), pr naisiun K L P, imperf naisiuzin K L P abielluda, naituda | vn жениться, пожениться
P siε tšiiriess naisiuᴅ sa abiellud varsti
L tämä naisiuzi tõizõlõ naizõlyõ ta abiellus teist korda.
Vt. ka nad́d́ussa, naissa

ooli K M J uoli P (K U) ùoli Po hooli Lu Ra, g oolõõ J uolyõ P hoolõõ Lu mure, hool | vn горе, забота
J suurõss oolõss jäi nii pahaizõssi niku irmutuᴢ suurest murest jäi nii kõhnaks nagu hirmutis
Lu tšell on paĺĺo hoolta, leep halli pää kellel on palju muret, (sellel) läheb pea halliks
P bõlõ med́d́ee uoli nõisa uomniiz ülieᴢ pole meie mure hommikul üles tõusta
K a kalat-tsiilla kazvatitta, uolõtta minua makautitta, a nüd menen suurõõ uolõõsõõ võõraa taluosõõ rl (pulmaitkust:) aga saiadega kasvatasite (mind), lasksite mul muretult (mureta) magada, aga nüüd lähen suure mure sisse võõrasse tallu
Lu kõikk ne hoolõd viskaa mettsää kõik need mured viska metsa
M ep saa tõizõlõ inehmizele nii paĺĺo antaa oolta ei tohi teisele inimesele nii palju muret valmistada
Ra ebõõ tšiirettä tšivelle, epko hoolta ummarõllõ sel võõnoizõl ei ole kiiret (käsi)kivile ega hoolt uhmrile sel venimusel
J emä on taloz oolõ ja murhõ kantõjõ ema on talus hoolitseja ja muretseja (hoole ja mure kandja)
J kann oolt õmass peress hoolitse (kanna hoolt) oma pere eest
J piä oolt enes kõhtaa hoolitse (pea hoolt) enese eest
P siz grižaa t́at́a võtti tämää õmaa uolyõ alaa siis võttis Griša isa ta oma hoole alla
P miä õlõn poigaa uolyõ all ma olen poja hoole all
■
Po piε õmmaa ùolta ole hool(ik)as
M täältä meni poika vällää, nõisi elämää üv̆vii, õmall oolõll siit läks poeg ära, hakkas hästi elama, iseseisvalt

pallo¹ J-Tsv. Па́лло Pal₁ K-reg₂, g palloo pall, kera | vn мяч, шар; клубок
J lumi palloll viskõs tõizõlõ haaŕaa viskas lumepalliga teisele vastu nägu.
Vt. ka kukõrpallo, lumipallo, savi-pallo, veree-pallo, veripallo
Vt. ka palla¹

pipuška ~ pibuška Ra pipušk J-Tsv., g pipuškaa Ra J pibuškaa Ra, kõnek. trääs кукиш, простор. фига
J pissi tõizõlõ pipuškaa nenännala pistis teisele trääsa nina alla
Ra näütä tälle pipuškaa näita talle trääsa
Ra kui arvaaᴅ, inemin sõnaaʙ, siis piε pibuškaa, siiz ep tuõ mittää kui arvad, (et) inimene sõnub (ära), siis hoia trääsa, siis ei tule midagi (halba)

pompata (L Li), pr pomppaan L, imperf pomppazin (hooga) visata v. heita | vn швырять, швырнуть
L tämä võtti suuryõ tšivie ja ku pomppaap tõizõlõ lobaasõ ta võttis suure kivi ja kus viskas (viskab) teisele vastu otsaesist

saattaa K L P M Kõ Lu Ra J (Ja-Len. Ku) saatta- J-Must. saatta J-Tsv. saattaaɢ I, pr saatan M Lu J saatõn J, imperf saatin M Lu J saattazin Lu J saatoin Ku
1. saata, läkitada, (edasi) toimetada | vn отправлять, отправить, направлять, направить, посылать, послать, доставлять, доставить
Lu saata poika alkoi toomaa saada poiss puid (= halge) tooma
J vargõz jo on arestoitõttu de türmää saatõttu varas on juba arreteeritud ja vangi saadetud
I ženiχa i noorikkõ saatõttii tar̆rõõ mak̆kaamaa peigmees ja pruut saadeti sauna magama
J ted́d́e saatõttu žurnali miä sain teie saadetud ajakirja ma sain (kätte)
M saatin lehmät karjaa (ma) saatsin lehmad karja
J saat võõrad riisõd väĺĺä saada võõrad asjad ära
J tšättee saattõma kätte toimetama
L tõizõlõ saattamaa teisale (= asumisele) saatma
P tšäsii müö saatõttii deŋgoi raha saadeti käest kätte
M tšen meill menep süüvvä saattamaa rl kes meil läheb toitu järele viima
2. kedagi saata, kellegagi kaasas olla, kaasa tulla | vn сопровождать, сопроводить, провожать, проводить
M täm minnua saattõ teen aarojõssaa ta saatis mind teeristini
Kõ pojot saattõvat kot̆too tüttäreᴅ poisid saatsid tüdrukud koju
Ja tätä saati [= saatti] koira (Len. 241) teda saatis koer
Lu katti tuli saattamaa kass tuli kaasa
Lu noorikkaa saatõttii oma suguukaa pruuti saadeti oma sugulaste poolt
3. mööda saata, veeta, ära saata | vn проводить, провести (время)
M juvvaz viinaa i õlutta, kannii saattaas se rissimäpäivä juuakse viina ja õlut, nii saadetakse mööda see ristimispäev
Lu miä saatin aikaa üvässi i vesolossi ma veetsin aega hästi ja lõbusalt
P iiliä päiväl .. saatõttii suvõa eliapäeval .. saadeti suve (ära)

selittää (J) selittä ~ sellittä J-Tsv. selettää J, pr selitän: seliten ~ selliten J, imperf selitin ~ sellitin J
1. seletada, selgitada | vn объяснять, объяснить, толковать
seletä, mitä õlõd lukõnnu(ᴅ) seleta, mida oled lugenud
on sitä pelko, jot lahs ep saanu selettemisiiss arvoa on karta, et laps ei saanud seletustest aru
sellit tõizõlõ, mitä tarvis tehä selgita teisele, mida (on) tarvis teha
2. (ilma) selgeks, pilvituks teha | vn прояснять, прояснить
ku sellittäiz jumal ilmaa kui jumal teeks ilma pilvituks
eglee selitti eile tegi (ilma) selgeks

skuppoi Lu Li J, g skuppoi J kitsi, ihne | vn скупой
J skuppoilt inimizelt toomuzia ed nippa kitsilt inimeselt (sa) külakosti ei saa (ei napsa)
Lu hetaizõ inemin, se eb õõ skuppoi inemin, tämä annõp tõizõlõ, tšellä mitä eb õõ helde inimene, see ei ole kitsi inimene, tema annab teisele, kellel mida pole
Lu skuppoi, kõig enele, a tõizõl eb mittä ihne – kõik enesele, aga teisele ei midagi

süämmee¹ K U P M Kõ Lu Li J I süämmie L süämee Lu Li Ra J I Ku süämie P süäme J-Tsv. schämi Kr
1. postp sisse | vn в, во (что)
P deŋgad avvattii maa süämmie raha maeti maa sisse
M lahsi õli lampaa nahgaa süämmee tšäärittü laps oli lambanaha sisse mässitud
M laskõaᴢ lehmäᴅ ad́d́aa süämmee jalgottõõmaa lastakse lehmad tara sisse jalutama
M raj̆jaa süämmee sissepoole piirjoont
Lu mene rihee süämmee mine tuppa sisse
Lu puukki meneʙ inemizel ehtši lehmäl nahgaa süämee puuk imeb end (läheb) inimesel(e) või lehmal(e) naha sisse
J pisä jalk saappõgaa süämee pista jalg saapa sisse
Li rakõttaaᴢ õpõnõ aisije süämee hobune rakendatakse aiste vahele
P pihuo süämmie pihku
2. adv sisse, sisemusse | vn вовнутрь
J tšen tõizõlõ auta kaivoʙ, laŋkõb ize süäme vs kes teisele auku kaevab, ise sisse langeb
P rütšie-javoissa tehtii mämmiä, pantii kalinaa marjoi süämmie rukkijahust tehti marjaputru, pandi lodjapuumarju sisse
P pantii vettä tšugunikkaa, pantii lihaa süämie pandi vett malmpotti, pandi liha sisse
Li drolli õli tehtü karrassa, tšeeli õli pantu süämee krapp oli tehtud plekist, kõra oli pandud sisse
K võõras kutsuttii süämmee võõras kutsuti sisse (= tuppa)
J jumal oitõgo vahingoss (põloss) tšehs üüll – põlõd ize süäme jumal hoidku õnnetuse (tulekahju) eest kesk ööd – põled ise sisse
J laki tokku süäme lagi kukkus sisse.
Vt. ka sisee

tarttuussa: tarttuss J, pr tarttuun J, imperf tarttuuzin: tarttuzin nakata | vn заражать, заразить (о болезни)
tarttuvõin tauti tarttuup tõizõlõ inemizele nakkushaigus nakkab teisele inimesele.
Vt. ka tarttua

tšeero Lu Li J-Tsv., g tšeeroo J
1. käänak, kurv | vn извилина, поворот
J mälehtetko, mõnt tšeeroa roson teeʙ? kas sa mäletad, mitu käänakut Rosona (jõgi) teeb?
J puutuzimm tõin tõizõlõ vassa tee tšeeroll sattusime teineteisele vastu teekäänakul
2. veekeeris | vn омут
Lu tšeero paikka veekeeris
3. keerdus, keerdu kasvanud (puu) | vn косослойное, свилеватое (дерево)
Li tšeero puu keerdu kasvanud puu.
Vt. ka tšeerto

tõin Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I tõinõ K L P Ke-Set. M Lu Li J I (R U) tõinee K-Ahl. tõine J-Must. tõi K-Set. toin Ku (K-Al. R-Eur. J-Must.) toine Ku toinen R-Reg [?] taina Kr, g tõizõõ K U M Kõ S Lu Ra J I tõizzyõ L P tõizõ J toizee Ku teine, muu, mõni | vn второй; другой, иной, прочий
P i siiz esimeiss juoltii, se on muna eso, tõinõ, kõlmaᴢ, i nelläᴢ (munamängus:) ja siis kõigepealt öeldi: see on esimene muna, teine, kolmas ja neljas
P tõinõ poika võib mennä sõtamehesse, a miä jään kotuosyõ teine poeg võib minna soldatiks, aga mina (= esimene poeg) jään koju (= talu pidama)
K võtti tõizõõ naizõõ võttis teise naise
Lu tõissa sõnnaa elä oottõõ teist sõna ära oota (= ära oota, et sulle teist korda öeldakse)
M tšäänettii tõizõd bokaᴅ pöörati teised küljed (= pöörati ümber)
K pojod menivät tõisõõ tšülääsee poisid läksid teise külla
M menep tõissa teetä läheb teist teed
Lu se mill niku tõin tšäsi, tämä mill nii avitaʙ see on mul nagu teine käsi, ta aitab mind väga
Li tõizõll tüü tšäärüʙ, a tõizõll ep tšäärü ühel töö edeneb, aga teisel ei edene
Lu tõin katii poika õli emän, tõin kulli üks kassipoeg oli emane, teine isane
I voosi i tõinõ meeʙ läheb aasta ja teine
J meill eb võtõttu võlgõssi, eŋko tšüzüttü tšülässe, tootu tõizõssõ talossõ rl meil ei võetud (midagi) võlgu ega küsitud külast (ega) toodud teisest talust
J lehmä verte lühsägoo, nänne verte, tõinõ vetta rl lehm lüpsku verd, nisa verd, teine vett
P ühs jalka om maall, tõin jalka on avvaa serväl kk üks jalg on maa peal, teine jalg on haua serval
L siε jo tõiss sataa vuotta eläᴅ sa elad juba teist aastasada
Lu küll miä silla tõin kõrta mahzan küll ma sulle teinekord kätte maksan!
K ku näed unõz vassõss rihtä, sis tõin elo leeʙ kui näed unes uut elumaja, siis tuleb teine (teistsugune) elu
Po meil taas tõin tšeeli meil on taas teine (teistsugune) keel(emurre)
K tõizõlla päivää teisel päeval
M tõizõll oomnikkua var̆raa teisel hommikul vara
I õli tõissa moodaa oli teist moodi
Kõ juõlla on üφs, tehä on tõin üks (asi) on rääkida, teine (asi) on teha
L tõizõlõ saattamaa teisale (= asumisele) saatma
Lu izze teeʙ, a tõizõõ pääle juttõõʙ ise teeb, aga ajab teise peale
J rutaa tšiirep, jäät tõisiiss mahaa käi (rutta) kiiremini, jääd teistest maha
M võhka on siğgaa roho, pehmiä, tõin žiivotta tätä ep söö, toĺko sigaᴅ võhk on sea rohi, pehme, teine loom seda ei söö, ainult sead
K mill tõizõd lahzõd on piened vielä (Al. 11) mul on teised lapsed veel väikesed
Lu üvä naapuri on parõp tõiss ommaa hea naaber on parem mõnest oma (inimesest)
P piettii tšäess tšiin tõin tõissa hoiti üksteise käest kinni
J tõin tõizõõ uhull teineteise uhal (= mõjul, võidu)
Lu kirstuz on ühed i tõizõᴅ kirstus on üht ja teist
J viimizõss tõin eelviimane
J tõim päiv teisipäev
K tõizna päänä teisipäeval
J tõin isä võõrasisa
J tõiss poolt võttõma abielluma
I tõinõ sõrmi nimetissõrm (teine sõrm)

üv̆viippäi M hästi, ilusti | vn хорошо
kui elettii üv̆viippäi, a nüd nii kõv̆vii sõitõltii, etti evät tšäü jalgala tõin tõizõlõ elasid (elati) hästi, aga nüüd riidlesid (riieldi) nii kõvasti, et ei käi(da) jalaga(gi) teineteise pool
täm on mokoma tasõtavollinõ, täm̆määkaa saap kõik üv̆viippäi pajattaa ta on niisugune leplik, temaga saab kõike (kõigest) hästi rääkida
täm kõikkinaa ep tunnõ üv̆viippäi mäntšää, täl on ain naaskõli väliᴢ ta ei oska üldse ilusti mängida, aina norib tüli (tal on aina naaskel vahel).
Vt. ka üvii