[VOT] Vadja keele sõnaraamat

barišša (P Lu J-Tsv.) baryšša M barõšš Lu, hrl pl barišaᴅ Lu (P J-Tsv.) barõšaᴅ (Lu) kasu kauplemisel, puhaskasu, vaheltkasu, pari | vn прибыль, барыш
Lu torgofttsa õsab i müüʙ, tämä saab barišaᴅ, välirahaa kaupmees ostab ja müüb, ta saab kasu, vaheltkasu
Lu elä lugõ barõššoja lidnaa menneᴢ, lugõ lidnõssõ tullõᴢ vs ära loe puhaskasu linna minnes, loe linnast tulles
P ajab bariššoi pεälie, õsab uotavassi i müüp kalliissi ajab kasu taga, ostab odavalt ja müüb kallilt
J meni meez bariššoi ajama de pääsi kõikkinaa lakkassi läks mees hangeldama ja jäi täiesti lagedaks
M baryšnikka saab enelee paĺĺo baryššaa parisnik saab endale palju vaheltkasu

lidna Kett. K P M V Lu J Kr (R-Eur. R-Reg. Li) lidnõ J ĺidn J-Tsv. liidna Ja-Len. (Kõ-Len.) linna K-Ahl. Kõ Lu J I Ku (Ja-Len. V Ra) Лидна ~ Линна Pal₂ Линда Tum. Ли́дна K-reg₂ Ли́нна Ii-reg₁, g lidnaa K P M Lu J ĺidnaa J linnaa V Lu J Ku
1. linn | vn город
Ku ennee sottaa meije külä oli ku linna külä enne sõda oli meie küla (suur küla) nagu linn
J a moskov on lidnõ suur aga Moskva on suur linn
K siz miä menin lidnaa, pietariisõõ elämää siis ma läksin linna, Peterburi elama
J en taho mennä linnaa elämää; ku veel liikuᴅ, ed mee linnaa (ma) ei taha minna linna elama; kui veel liigud, (siis sa) ei lähe linna (elama)
Lu miä tšäin paĺĺoiz lidnoiᴢ ma käisin paljudes linnades
K lahzõd eliväd lidnoita müö, sinne i jäiväᴅ lapsed elasid linnades (linnu mööda), sinna (nad) jäidki
M eellä tšäütii marjojõõka opõzilla lidnaa ennemalt käidi hobustega linnas marju müümas (marjadega linnas)
J karassina bodžgõd jo tooti lidnõss petrooleumivaadid toodi juba linnast
Lu lidnaz õli gordovoi, tšüläz õli uŕadnikka linnas oli kardavoi, külas oli urjadnik
Lu elä lugõ barõššoja lidnaa menneᴢ, lugõ lidnõssõ tullõᴢ vs ära loe puhaskasu linna minnes, loe linnast tulles
M širizep šarizeb niinissä teetä möö, savvizõõ lidnaa meeʙ. erneed da pata (Set. 17) mõist siriseb, säriseb niinest teed mööda, savist linna läheb? – Herned ja pott
Ra tüttönnä miä elin narvaa linnaᴢ tüdrukuna elasin ma Narva linnas
M jaamaa lidna Jamburgi linn (praegune Kingissepp)
P tämä on tšülää elänikko, bõlõ lidnaa ta on külaelanik, ei ole linna(elanik)
J lidnaa meeᴢ linnamees
J miä näin sinnua lidnaa turulta rl ma nägin sind linna turul
J veiseizin liivad lidnaa teelee rl viiksin liivad linnateele
P laulavad ni lidnaa linnuᴅ rl laulavad nii linnalinnud
J meree nukkõ, metsää kukkõ, lidnaa valkaapää vazikkõ. meree nukkõ on alus, metsää kukk on einää kuhjõ, lidnaa valkaapää vazikk on tšerikko mõist mere nukk (= laid [?]), metsa kukk [?], linna valgepea vasikas? – Mere nukk (= laid [?]) on purjelaev, metsa kukk [?] on heinakuhi, linna valgepea vasikas on kirik
2. linn (kujund kurnimängus) | vn городок (в игре в рюхи, в городки)
P ühᴢ lidna õli i tõizõll puol õli tõin lidna; kumpa partti iezepii lüöb lidnaa lad́d́alyõ, viskaap palkkoikaa üks linn oli (ühel pool) ja teisel pool oli teine linn; kumb (kurnimängu)rühm lööb enne linna laiali, viskab kaikaga
Lu õli neltšümmet harkkamussa lidnassa lidnaa (kurnimängus) oli nelikümmend sammu linnast linnani
M lööp haijallaa kuli lidnaa lööb laiali kurni(mängu) linna
■
Kr kowa lidna kindlus
M kat̆tii lidna, miä meen kat̆tii lidnaasõõ ahjupealne, ma lähen ahjupealsele (= ahju peale).
Vt. ka tšivilidna

lukõa Kett. K L P M Kõ Lu Li J (R-Lön. R-Reg. U Pi S) luk̆kõa M Kõ lukkõa S Po J-Must. luk̆kõaɢ I (vdjI Ma) lukkaa Lu Li Ra J lukka Set. J-Tsv. lukia [?] (Ku), pr lugõn Kett. K U P M Lu Li J lugen K-Ahl. R-Lön. luğgõõ vdjI I Ma, imperf lugin Lu Li J lugjin R-Lön. lud́in Kett. K Pi M lutšin K L P ludžii ~ lud̆´d́ii I luin Ku lukõzin K
1. lugeda | vn читать
Li mihee sillõõ lukkaa pimmiäᴢ miks sa pead pimedas lugema?
J tüü vahõllõ õpõtti tätä lukõmaa töö vahel õpetas teda lugema
Ra venäjässi tunnõp tširjuttaa i tširjaa lukkaa oskab vene keeles kirjutada ja raamatut lugeda
Lu miä lugin jo kazee gazetii ma lugesin juba selle ajalehe (läbi)
M miä lud́in koko bibĺii, kõikõõ läpi ma lugesin kogu piibli, kõik läbi
Lu lukõmissa lugin, em mälehtä mitä lugesin küll, (kuid) ei mäleta, mida
2. palvetada, palvet lugeda; jutlust pidada, jutlustada; manitseda, õpetust jagada | vn молиться, читать молитву; произносить проповедь; поучать
I lutši da nõisi põlvilõõ maalõõ palvetas ja laskus põlvili maha
J diakona lugõp tšerikkoza diakon loeb kirikus palveid
P lutši malitvaa i tulõõ emä meni ahjuosõõ tagaaᴢ luges palvet ja tulehaldjas (tuleema) läks ahju tagasi
L babuška maĺitvaa ain lutši vanaema aina palvetas
Lu pappi luki tšerikkoz jutuu preester pidas kirikus jutlust
J proopoved́ia lukõma jutlustama
Po nävä lukõvad nùorikolõõ: ùomnikoz nõizõ ülleeᴢ, elä ùottõ kõõz ämmä nõsõtaʙ nad manitsevad pruuti: hommikul tõuse (ise enne) üles, ära oota, millal ämm äratab
3. itkeda, itkulaulu laulda v. itkusõnu lausuda | vn причитать, голосить
U kalmailõõ menen i nüt kõikk mamalõõsõõ lugõn lähen kalmistule ja nüüd itken kõik oma emale
4. posida e. lausuda, (nõia)sõnu peale lugeda; loitsida | vn заговаривать, заговорить (от болезни); читать заклинание
Ra vanad inemized lugõttii, tšen tunsi lukkaa, ruuzulla i paisõõlla vanad inimesed posisid, kes oskas(id) nõiasõnu peale lugeda, roosile ja paisele
L mitä lieb lutši, mokomat sõnad juttõli midagi posis, lausus niisuguseid (nõia)sõnu
Lu piäb lukõa tšippaata peab haigele kohale nõiasõnu peale lugema
Kõ lugõttii nikastunutta loeti nikastunud kohale nõiasõnu peale
M ämmä, tämä maossa lutši ämm, tema luges nõiasõnu maohammustusele
M lugõttii lõŋgaa päälee, i sis sen̆nee lugõtuu lõŋgaakaa siottii se paikka tšiin, kuza vaivattaaʙ loeti nõiasõnu lõnga peale, ja siis seoti selle lausutud lõngaga see koht kinni, kus valutas (valutab)
P vanat staruχad lutšivat suolaa päälie vanaeided lugesid soola peale nõiasõnu
Po lukkõas sùolõita loetakse soola peale nõiasõnu
Po mattoi lugõttii madude (= maohammustuse) vastu loeti nõiasõnu
L lugõn miε maassa, lugõn miε viessä, lugõn miε puussa (loitsusõnad:) loitsin ma maast, loitsin ma veest, loitsin ma puust
5. posida e. lausuda lasta, (nõia)sõnu peale lugeda lasta | vn давать, дать (знахарю, -ке) загов/аривать, -орить (от болезни)
M tultii lukõmaa nõd́d́alõõ tuldi nõia juurde (end) posida laskma
P tällie viskas kaχstõ·ššõmõtt paizõtta, tämä meni ühele staruχallõ, antõ lukõa talle lõi kaksteist paiset (ihule), ta läks ühe vanaeide juurde, laskis nõiasõnu peale lugeda
6. lastemängu alustussõnu lugeda | vn считать (произносить считалку в начале игры)
L nõisõvad lukõmaa, kummall silmät tšiin panna (pimesikumängu alustades:) hakkavad lugema, kellel (tuleb) silmad kinni panna (= kinni siduda)
L lukõa lukua lugeda mängu alustussõnu
7. loendada, (ära, kokku, üle) lugeda; arvusid v. numbreid lugeda; arvutada, arvestada | vn считать, сосчитать; вести счёт
L lugõttii pariᴅ loeti paarid (ära)
Lu võrkkokalad lugõttii, müütii saottaa võrgukalad loeti üle, müüdi sajakaupa
J lugõ paariittaa, tšiirep jovvuʙ loenda paarikaupa, jõuab kiiremini
Kõ kaŋgassa looᴅ, a sukaasilmäᴅ luk̆kõaᴢ kangast lood, aga sukasilmad loetakse
J ev vahi iḱä varõssõ epko lugõ luikkojõ rl ei vahi iga varest ega loe luikesid
Lu elä lugõ barõššoja lidnaa menneᴢ, lugõ lidnõssõ tullõᴢ vs ära loe puhaskasu linna minnes, loe linnast tulles
J eestä lugõ nuumõrid: ühzi [= ühsi], siis kahzi [= kahsi], kõlmi algul loe numbr(e)id: üks, siis kaks, kolm
Lu rikaz luki: viib herral viis anõtta, saab viiššümet viis rubĺaa rikas arvutas: (kui) viib härrale viis hane, saab (nende eest) viiskümmend viis rubla
8. (millekski v. kellekski) lugeda v. pidada | vn причислять, причислить, признавать, признать
K lugõttii, što suur peŕe õĺi loeti suureks pereks (loeti, et oli suur pere)
Kõ tuhkapäivä lukõass õnnõtoo päivä esmaspäeva loetakse õnnetuks päevaks
I blagoviššaa lugõttii kallis praaznikka maarjailmutuspäeva peeti kalliks pühaks
P sitä lugõttii kõikkõa makuzapassi seda peeti kõige magusamaks
P sinua nõisass vyõraassi lukõmaa sind hakatakse võõraks pidama
■
J selv́ meeᴢ, kahs tunnia luki päässi tark mees, kaks tundi kõneles peast
Lu miä õõn lukõn [= lugõnnu] kõik suhhõõ tälle ma olen talle kõik otse näkku öelnud
M lugõb niku bibĺissä loeb nagu piiblist
Lu kase naizikko ain tšäüʙ, suu avõõ, varõssia lugõʙ kk see naine käib aina, suu ammuli, loeb vareseid
Lu karu luud lutši karu luges luud (= murdis maha, sõi ära).
Vt. ka lugõttaa, lugõtuttaa, lugõtõlla

mennä Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku Kr (Al. Ke V) männä K Ku (M Ve Lu) -ne U J Kr -näɢ I (vdjI Ko Kl) -a Kr Мена Tum., pr meen Kett. Len. K M Kõ S Lu Li Ra J Ku mien K mee I menen Ar. Kett. K U L P M Po Lu J Kr men̆nee I Ma män Kr, imperf menin Al. Len. K R U L P M Kõ V Po Lu Li Ra J Ku Kr mänin M men̆nii vdjI I Ko mennii I
1. minna; sõita; käia | vn идти, пойти, ехать, поехать; ходить, сходить
P ko naizelokas tulõb vassaa, sis parap elä mene, kuhõ sillyõ õli menemiss kui naisterahvas tuleb vastu, siis parem ära mine (sinna), kuhu sa pidid minema
S kõõs piti mennä, mentii kui tuli minna, (siis) mindi
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
J tulõjõd ja menejeᴅ tulijad ja minejad
K meni vähä maata läks natuke maad (edasi)
J meniŋ kaivolõõ läksin kaevule
P meni marjaa läks marjule
K mentii naizõõkaa võõrazii läksid (mindi) naisega võõrusele
Lu tšetä mennää kossii keda minnakse kosima?
P meni emä lentuo ema(lind) tõusis (läks) lendu
Lu tuõb oh-togo, meemmä makkaamaa tuleb õhtu, läheme magama
K meneb rinnaa läheb (teisega) kõrvu
M elä puutu kehnoosõõ inehmiisee, ku võit terppiä, parab mee möötä vs ära puutu halba inimesse, kui võid kannatada, parem mine mööda
M meil sinukaa on parvõz mentävä meie sinuga saame koos minna
Lu klipsib mennä ~ kiperteeb mennä tipib minna (= läheb tippides, lühikeste sammudega)
J uhob menne uhab minna (= läheb hoogsalt, kindlal sammul astudes)
Lu toukkaz vennee menemää tõukas paadi minema
Lu menemizee meneʙ, en tää kõnsa läheb (küll, ainult ma) ei tea, kunas
P mennäss opõziikaa sõidetakse (minnakse) hobustega
Lu laiva meneʙ laev sõidab (läheb)
Li se staruhha meeb gorbiiza see vanaeit käib küürus
J menimm karavonaz ümpärikkoa käisime ringmängus (ümber)ringi
M pool maailmaa mentü ümperikkoa pool maailma (on) läbi (ringi) käidud
M škoĺnikka esimeizell vootta meni škoulua koolilaps käis esimest aastat koolis
2. minna (aja kohta) mööduda, kuluda | vn проходить, пройти (о времени)
P eb mennü sitä tševättä, ko sinne paikkaasyõ eb uponnu lehmä vai lammaz vai opõnõ ei möödunud seda kevadet, kui sinna paika poleks uppunud lehm või lammas või hobune
M nii meep täm̆mää elo nõnda möödub tema elu
M koko öötä piettii eittses tulta, etti tšiireep men̆neis pittšä öö kogu öö tehti õitsil tuld, et pikk öö mööduks kiiremini
M kannii meni õhtogo nõnda kulus õhtu
3. minna v. hakata (midagi tegema) | vn начинать, начать
M mentii tšiskõõmaa rinnotussõõ mindi rinnutsi kisklema
L kõikk vesi meni tšihumaa munõita kogu vesi läks mulle ajades keema
Kõ repo meni johsõmaa rebane pistis (hakkas) jooksma
Lu miä ookazin, saan mennä tšäümää ma puhkasin, saan (jälle) käima hakata
4. alata; tekkida, kujuneda | vn начинаться, начаться, возникать, возникнуть
M siz jo mäni tõinõ elo siis juba algas teine elu
M vätši eittü i nõistii kõikii õm̆maa tšeeltä pajattammaa; kazess meni ińeehmisilee õma juttu rahvas ehmus ja kõik hakkasid oma keelt rääkima; sellest tekkis inimestele oma kõne
5. minna, mahtuda; kuluda, tarvis olla | vn помещаться, поместиться; понадобиться
I nellä tšetverikkaa meeʙ värttsii neli setverikku (veerandikku) mahub (läheb) kotti
Lu sihe meeʙ liika vähä kramia selle peale kulub (läheb) väga vähe kraami
6. edeneda | vn спориться, преуспевать, преуспеть
M sinuu töö eb mene sinu töö ei edene
K ku domovikka ku eb nõizõ suvaamaa žiivattaa lehmää ili ovõssa, se nõõp kehnoss menemää kui majahaldjas ei hakka armastama looma, lehma või hobust, (siis) hakkab see viletsalt edenema (= kasvama, kosuma)
7. minna, muutuda, saada, jääda (millekski, mingisuguseks jne.) | vn становиться, стать, превращаться, превратиться (чем-либо, кем-либо, во что-либо, в кого-либо и т. д.)
M kultakuĺa meep süsikuĺassi (Set. 11) (muinasjutust:) kullakott muutub söekotiks
Lu meeb i kulta mullassi vs ka kuld muutub mullaks
Ku sis se maitᴜ meni lüpsikkoz jamakassɪ äkkiistää siis see piim muutus lüpsikus äkki hapupiimaks
Lu ku hullu koira purõʙ, inemin meeʙ hullussi kui marutõbine koer pureb, (siis) inimene läheb hulluks
P tämä on kõikkinaa tõizyõlaizõssi mennü ta on täiesti teistsuguseks muutunud
Lu vätši meni viisaapass rahvas muutus targemaks
Lu siä tšiiree meeᴅ vanassi ku paĺĺo tääᴅ sa jääd ruttu vanaks, kui palju tead
Lu sõkkassi meeʙ (inimese kohta:) jääb pimedaks
M lehmä meneb märjässi lehm läheb märjaks
P tämä nägoss meni nii bĺednõissi ta läks näost nii kahvatuks
Lu silla on äppiä, menit kauniissi sul on häbi, läksid (näost) punaseks
Lu miä ku heittüzin, nii maailma meni pimmiässi kui ma kohkusin, siis maailm läks pimedaks (silme ees)
■
Li mee siä helvettii mine (sa) põrgu!
J mee hitolõ käi kuradile!
J mee perkelee maalõõ mine põrgu (mine kuradi maale)!
J mee tää, kui paĺĺo tämä vargõssi raha mine tea, kui palju ta raha varastas
I meeɢ võtak tšiin, mitä siä pajatiᴅ mine võta kinni, mida sa rääkisid
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
J meni plehkuu pani plehku
M meni kukõrpalloa laskis kukerpalli
Li vizgattii menemää visati minema
S ep tahtonnu mennä sille pojolõõ ei tahtnud sellele poisile (naiseks) minna
P mõizanikka kopitti kõikk tšed nõisõvad naimaasyõ da meneväd mehelie mõisnik kogus kokku kõik, kes hakkavad naist võtma või (ja) lähevad mehele
Ku sell aikaa paha seittsemäd rautᴀkeŋgät kulutap kunis parrii mennäᴢ sel ajal (= selle aja jooksul) kulutab kurat seitsmed raudkingad, kuni paari minnakse
Ku jo päivᴀ̈ meni loojaa päike läks juba looja
K päivä meneʙ jumalalõ päike loojub
M sep̆pää paja meni vällää sepapaja hävis (= lagunes)
M lumi meeb vällää lumi sulab ära
L suppi maalyõ meni supp valgus (läks) maha
M piimä meni üli piim kees üle
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii kellel oli palju poegi, (siis need) läksid (suurperest) lahku
J menti lahkuu (Tsv.) mindi lahku
Lu savi-õja ja luutsaa tsülä mentii ühtee Savioja ja Luuditsa küla liitusid (läksid kokku)
P sill opõzõd eväd mene etezii sul hobused ei edene
Lu inemin väsü, tüü ennää eʙ mee nii eteeᴢ inimene väsis, töö ei lähe enam nii (hästi) edasi
Lu elämä meeb mukkaa loom kasvab (edeneb) hästi
Lu eväd mee mukkaa (nad) ei sobi kokku
Ku oikia jalkᴀ tarviz enstää keŋgettää, too eväd mee assiad laatuu parem jalg tuleb enne kängitseda, muidu asjad ei laabu
Lu lehmä meni hukkaa, se on kaiho lehm sai hukka, see on kahju
M mil mentii rahad õttsaa mul lõppes raha otsa
P täll aźźad menevät kehnossi tal lähevad asjad halvasti
M naizikko paksuss meni naine jäi rasedaks
Lu kõik ajatusõd eväd mee tõttõõ kõik ennustused ei lähe täide (tõeks)
M mentii umalaa jäädi purju
J miä meniŋ koiruu ma läksin ülekäte
Lu seilid mentii hõmmõõsõõ purjed läksid hallitama
Lu tämä ku süäntüüʙ, loba meep tšimaraa tema kui vihastab, (tal) läheb laup kortsu
Lu rüiz meeb ittee rukis läheb idanema
Lu miä rutin tallata, menin hikkõõ ma kiirustasin käies, läksin higiseks
Lu tšäed mennää kohmõõ käed lähevad (külmast) kohma
Li meil on siin ühs suku, kõikk mennää gorbaa meil on siin üks suguvõsa, kõik jäävad küüru
Lu tämä meni rüŋkküü ta jäi küüru
Lu kaŋgaᴢ meni kokkoo kangas läks (= tõmbus) kokku
P riitta laŋkõᴢ maalyõ, meni lad́d́alyõ riit langes maha, lagunes (läks) laiali
Lu vene meni kummoo, gili tuli päällee paat läks kummuli, kiil tuli peale
Lu vene meni ümpäri paat läks ümber
Lu uhs meni tšiini uks läks kinni
Lu laivõ meni põhjaa laev läks põhja
P nõizõd nagramaa, meneb uuli lõhtši hakkad naerma, läheb huul lõhki
P menep kattši rantšipuu rangipuu läheb katki
M meni uni üli uni läks üle
Lu pää meeb ümpäri pea käib ringi
Lu meep süämmel (toit) hakkab südamele (= ajab iiveldama)
Lu jo miä menin mettsää ma läksin (oma jutuga) juba metsa
Lu õõ vaiti, jo menid leppojjaa õmaa jutuukaa ole vait, juba läksid oma jutuga rappa (Lepaojja)
M tällä meni meeli mettsää tal läks mõistus segi
M miä nii kõv̆vii eittüzin, etti menin meeleltä mettsää ma ehmusin nii kõvasti, et mõistus läks segi
Ra menin meelelt vällää läksin peast segi
M üheᴅ sõnaᴅ õllaᴢ ühtää voimaa tšeelee päällä, a tõizõᴅ on mentü päässä vällä ühed sõnad on alatasa meeles (keele peal), aga teised on ununenud (läinud peast välja)
P kaz aźźa eb õnnissunuᴅ, meni üli tšäjee see asi ei õnnestunud, läks nurja
P tšülmää veriekaa, ep peltšää, eb mene veress vällää külma verega, ei karda, ei lähe verest välja
M tämä on üvä lahs, tämässä eb mee sõna päχχää ta on hea laps, ta ei aja hinge täis (tema pärast ei tule pahandada)
Lu kahs soikkolaa meessä mentii merree kaks Soikkola meest uppus merre
J mahaa menemä surema
J tulõsõõ menemä ~ tulõõ tšättee menemä ära põlema
Lu miko on mennä Miko on suremas

ohkaa M Kõ J, pr ohgan M Kõ J, imperf ohgin: ohkazin M
1. ohata | vn вздыхать, вздохнуть
J elä tuskaa tullõᴢ, siz ed ohgõ õllõᴢ rl ära tusatse tulles, siis (sa) ei ohka olles
2. oiata, ägada, soiguda | vn стонать
J inemiss ku kõvassi vaivattaaʙ, siz ohgaʙ kui inimesel on suur valu, siis (ta) oigab
Kõ läsivä alkõ ohkaa haige hakkas oigama.
Vt. ka ohgata, ohgiskõlla, ohkia, oigata¹, oikkia, ookua

tšiitellä L P tšiitelläɢ I, pr tšiittelen, imperf tšiittelin kiidelda, hoobelda | vn хвастаться
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
I kase on mokoma tšiittelejä see on selline kiitleja
I ep piäɢ tšiitelläɢ niin paĺĺo ei tohi nii palju kiidelda.
Vt. ka tšiisõlla

tulla Al. Kett. vdjL K R L P M Kõ S Po Lu Li J Ku (Kett. Len. U Ke V Ra Kr) tullaɢ vdjI I Ma Kl (Ko), pr tulõn Kett. K L P M Kõ Po Lu J tulen K-Ahl. tuõn Kett. K U M Kõ S Lu Li Ra J tuen K-Ahl. toon Li J tuan Ku tul̆lõõ vdjI I Ma tulyy Kl tuõ ~ tuu I, sg 3. p tooʙ Lu J tulap Kr, imperf tulin K R U P Ke M Kõ V Po Lu Li J Ku tul̆lii I Ko tulii Kl, sg 3. p tuli ~ tüli Kr
1. tulla, saabuda; hakata | vn приходить, прийти, прибывать, прибыть, наступать, наступить; становиться, стать
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
K neitsüeni, ainogoni, neitsüt ainagoanoni, tunsit tulla tunne ella [= õlla], taloo tarkuttaa pitää (Sj. 674) rl mu neiuke, mu ainus, neiuke, mu ainus hani, oskasid tulla, oska olla, talu tarkust hoida
Lu tulõb mees mere takkaa väĺĺää, nurmõ alt eb kõõsniit (Must. 160) vs tuleb mees mere tagant koju (välja), mulla (nurme) alt ei kunagi
P d́eda tuli tšüntämäss õhtagon i baba marjass tuli õhtagon kotuo taat tuli õhtul kündmast ja eit tuli õhtul marjult koju
Li siä mee eeᴢ, a miä toon takan sina mine ees, aga mina tulen taga
Li miä elläis teil enepää en too ma ei tule enam kunagi teile
J jovvu tšiirepii, ku õõt tulõjõ tule (jõua) kiiremini, kui oled tulija
P tämä tuli mokomaizyõ jürüükaa ta tuli niisuguse mürinaga
P šlääppi pääzä, tulõb niku herra kaabu peas, tuleb nagu härra
J tullaa kaglasuttaa tulevad kaelastikku
J müü tulimma kõlmõõ meie tulime kolmekesi
Lu tuut tänävä valloa loomaa (kas) tuled täna sõnnikut (koormasse) tõstma (= sõnnikut vedama)?
Lu tultii võõraaᴅ, võõrazii tulid külalised, võõrusele
Lu koźźolaizõt tultii kosimaa kosilased tulid kosima
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
J a müü tahomma sitä, mitä tulimmõ aga meie tahame seda, mille pärast tulime
K arvazi, ešto tultii tšäümää tütärtä ta arvas, et tuldi tütrele kosja
I kapoŕossa tulimmat tänneɢ Koporjest tulime siia (elama)
Lu mussajõki, se tuõp palokka i baabina järviss Mustjõgi, see tuleb Palokka järvest ja Jarvikoisjärvest
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
Lu kui kraappazit pitškaa, sis tuli nennää kehno haisu kui tõmbasid (kraapsasid) tikku, siis tuli ninna halba haisu (= väävlihaisu)
Lu tšivi ku tokub vettee, vesi tšulpahtaab i pullot tullaa päälle vee kui kivi kukub vette, (siis) vesi mulksatab ja mullid tulevad vee peale
Lu nii kõvassi tahtozin, kõik sültši tuõp suussa nii väga tahtsin (süüa), sülg lausa tuleb suust
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ vs luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
U troittsa tuõʙ nelipühad tulevad
M näd jo tullas pikkaraizõt kahuᴅ näe, juba tulevad kerged kahud
Lu tuõb ohtogo, meemmä makkamaa tuleb õhtu, läheme magama
M alki kahuttaa maata, taitaa tuõp tšiiress talvi hakkas maad kahutama, vist tuleb varsti talv
M lahs pani peigoo suχ̆χõõ, taitaa nõisaas tulõmaa tšiiress ampaaᴅ laps pani pöidla suhu, vist hakkavad varsti hambad tulema
Lu veri tuõb nenässä ninast tuleb veri
M tämä on natturi, nenässä tuõb natta ta on tattnina, ninast tuleb tatt(i)
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik teed
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal (kohale), tal(le) tuli mingi takistus (ette)
J tšennii ep taho vanutta, a tämä kõikkiilõõ tooʙ keegi ei taha vanadust, aga ta tuleb kõigile
Lu en nõis tüütä tetšemää, nältšä tuõp talloo (kui) ma ei hakka tööd tegema, (siis) tuleb nälg majja
S noorikkõa tuli žaali pruudist hakkas kahju
Lu millõ tuli süä ma sain vihaseks
J kõvassi johzin, de tuli vari kõvasti jooksin ja hakkas palav
K niku äpiε neil tuli neil hakkas nagu häbi
M milla tuli alu, etti tämä minu päälee turhaa juttua pajataʙ ma solvusin (selle peale), et ta räägib minu peale tühja juttu
K emintimälee tuli paha meeli võõrasema sai kurjaks
Ku minuu käell tuli kippiä minu käel hakkas valus
I millõõ parapit tuli mul hakkas parem
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
P murrap tulla mussa pilvi murrab tulla (= tuleb kiiresti) must pilv
J inimin valup tull inimene tuleb aeglaselt (venib tulla)
M alkõ tulla suurilla jalkoilla hakkas tulema suurte sammudega
J veelko siä tullõizid millõõ naizõssi kas sa tuleksid mulle naiseks?
J poik tuli jo tšehs kazvosõ poeg sai juba keskealiseks
J tüttö jo tuõb voosiisõõ, a veel miltäiss-tši pridanaa bõõ kopitõttu tüdruk on juba aastates, aga veel pole mingisugustki kaasavara kogutud
K ko saadut tulivaᴅ, meniväd vargassamaa õunõi i ugrittsoi kui puu- ja juurvili valmis aedades, läksid (poisid) õunu ja kurke varastama
J laizga izäka talo tšiire tuõb ävitüsse laisa isaga läheb talu ruttu hukka (hävingusse)
Ra võõnoizõõ tüü tuõp tehüssi, a laizgaa va ep kõnsa vs aeglase töö saab (lõpuks) tehtud, aga laisa oma ei kunagi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
M kalliissi kane kapusat tultii need kapsad läksid palju maksma
Lu ku leipozit sis tšäet tultii vet́ taitšinaakaa kui (sa) sõtkusid (leiba), siis said käed ju tainaseks
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt (välimusest) näha, et poiss hakkab haigeks jääma
L ženiχa i nuorikkõ läsimεä tulivaᴅ peigmees ja pruut jäid haigeks
Kett. tuõb läsimää silmässä jääb haigeks silmamisest (halvast silmast)
I ühstõšmõtta vootta tuli millõõ ma sain üheteistkümneaastaseks
Lu tultii ühtee nõvvoo lepiti kokku (tehti ühine otsus)
M lehmä on tuntumizõlla, etti tšiireess tuõp kantõõmaa lehmast on tunda, et varsti hakkab poegima
P lehmä tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= lehm tuleb lüpsma), kui poegib, pärast poegimist
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõp tõtta see on meeste asi (jutt), ma ei tea, kuidas on õige (tõsi)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma mõistusega nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
K ühez õttsaz õli nellä, i tõizõz nellä, kõikii tuõp kahõsaa meess ühes otsas oli neli ja teises (otsas oli) neli, üldse (kokku) on kaheksa meest
J rapsiga tätä, la tuõb enesee raputage teda, las tuleb meelemärkusele
J miä laŋkõzin maalõõ i jedva·a ku tulin elosõõ ma kukkusin maha ja vaevalt tulin meelemärkusele
J tuli meelee tuli meelemärkusele
Li ep tuõ meelee ei tule meelde (ei meenu)
2. (vihma, lund) tulla, sadada | vn идти, падать (о дожде, снеге)
M nüt paap šlottua, tuõb lunta i vihmaa üheᴢ nüüd sajab lörtsi, tuleb lund ja vihma koos
I vihmaa tuõʙ vihma sajab
J tuõb (saab) lunt sajab lund
Li eglee tuli vihmaa eile sadas vihma
P pitšäld on põvvaᴅ, ep tulõ vihmaa pikalt on põuad, ei tule vihma
Lu tuõp suur vihma tuleb suur vihm
3. juhtuda, tulla | vn случаться, случиться, происходить, произойти
L i nii tulitši ja nii juhtuski
Lu tuõpku mittää kas (sellest) tuleb midagi?
J en duuman, što mokomat pulmõt tullaa lehmääkaa (ma) ei osanud arvata (ei mõelnud), et lehmaga tuleb niisugune häda (udarapõletiku tõttu)
J miä en tää, kuippäi see võisi tulla ma ei tea, kuidas see võis juhtuda
I mit̆täid ebi tulluɢ midagi ei juhtunud(ki)
K mitä lieb naizõlõ tullu, võtti nain kuoli midagi pidi naisega juhtunud olema, (et) naine võttis (kätte ja) suri
P mikä sillyõ tuli mis sinuga juhtus?
J tšättee tulõma juhtuma, kätte tulema
4. muutuda, (millekski) saada, jääda | vn превратиться, стать
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
P miä tulin sõtamehessi minust sai sõdur
M en näe mit̆tää, kõikkinaa jo vanass tulin ma ei näe midagi, olen jäänud juba päris vanaks
P i uotitta minuat, etti õnnõva lienen, a õnnõtuo tulin ja ootasite minust, et saan õnnelikuks, aga sain õnnetuks
M pilved arvagoitti, taivas tuli seltšiässi pilved läksid laiali, taevas muutus selgeks
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti (savist) piiluparte põletati ahjus, siis tuli(d) tugev(ad) ja ilus(ad)
I kui inehmine vanassit tuuʙ, ivuhsõt tuuvaᴅ halliᴅ kui inimene jääb vanaks, (siis) lähevad juuksed halliks
I kehnossit tuli jäi kõhnaks
I kõõs sõizõp kaugaa, niin tämä tuõp kõvassik ku saahhari kui (mesi) seisab kaua, siis ta muutub kõvaks nagu (pea)suhkur
I läntüpiimä piäp pannag ahjoo, sis tuõp varogassi hapupiim tuleb panna ahju, siis muutub kohupiimaks
Lu läsivä tuli terveessi haige sai terveks
J laa makkaaʙ, tšiirep tuõp seltšässi las magab, saab kiiremini kaineks
M õzra tuli valmiissi oder sai valmis
M ińeehmiin tuli terveessi inimene sai terveks
L jumala lähetäp sillõ linnuu i seness linnuss siε tulõd raskaassi (muinasjutust:) jumal saadab sulle linnu ja sellest linnust jääd sa rasedaks
I per̆rää groomua ilma tuli tšülmä pärast äikest läks ilm külmaks
5. tekkida, tulla, ilmuda, sigineda | vn возникать, возникнуть, появляться, появиться, заводиться, завестись
P rokkalintu lazzõʙ mokomaisii munõi i sis tulõvaᴅ maoᴅ liblikas muneb selliseid mune ja siis tulevad (neist) ussid
M ko ilatas põltoa, väittääs tšived ühtee-kok̆koo, vot se i tuõp tšivirõukko kui puhastatakse põldu, (siis) veetakse kivid ühtekokku, vaat sellest tulebki kiviraun
M saivõrõssa tuõvat täiᴅ saerde(i)st tulevad täid
Lu kaugaa ku et tšäü saunaᴢ, pää algab mennä roojakkaassi, sis päχ́χ́ää tuõb libla kui (sa) kaua ei käi saunas, (siis) hakkab pea minema mustaks, (ja) siis tuleb pähe kõõm
Lu ilmõd mentii soojõssi, tuli paĺĺo sääskiä ilmad läksid soojaks, tekkis palju sääski
Lu miä tahon panna kannaa issumaa, tultais puipuᴅ ma tahan panna kana hauduma, (et) tuleksid tibud
J peh́miäss villõss tulla soojõd alõtsõᴅ pehmest lõngast tulevad soojad kindad
Li naisijee lõŋkasukil enne üllääl õli toož strotška, tšen kui tetši, kahsi vai pari santimetraa, a siiz jo tuli sukaa varsi naiste villastel sukkadel oli enne üleval samuti pära, kes kuidas tegi, kaks või paar sentimeetrit, aga siis algas (tuli) juba suka säär
I ku tšiv̆vii päälee tallazi, nii tulivad jälleᴅ (muinasjutust:) kui kivi peale astus, siis tekkisid jäljed
M i sis sai juvva, tuli üvä taari ja siis sai juua, tuli hea kali
Lu tšeelee õttsaa tuli napukka keele otsa tuli vistrik
M kazessa lahzõssa tuõb maailmaa üvä inehmin sellest lapsest tuleb ilmatu hea inimene
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullu mitäit parapaa ma riidlesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
6. pidada, tarvis olla | vn быть нужным, приходиться
M välissä kõlmisõõ tuõp ševeĺittää einää vahel tuleb kolm korda heina kaarutada
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu (vanasse) kaevu, (sellest) tuleb (veel) vett juua
Kett. minuu tulõb mennä ma pean minema (= mul tuleb minna)
M kui kane bukvat tuõp panna kuidas need tähed tuleb asetada (panna)

tuzgata L M Kõ Lu Li J (K-Ahl. K-Sj. U P Ra) tuzgõta ~ tuzgõtõ Lu tuzgõt J-Tsv. tuzgataɢ (I), pr tuskaan K U L P M Kõ Lu Li J, imperf tuskazin Lu Li tuskõzin Lu J
1. muretseda | vn беспокоиться
Kõ hukko i hakka tuskaavaᴅ: kui nõõmma elämää, mitä nõõmma söömää taat ja eit muretsevad: kuidas hakkame elama, mida hakkame sööma
M elä tuskaa, ilma töötä ed lee ära muretse, ilma tööta sa ei jää
Lu luizõ nõisi kõvass tuskaamaa, jott tämä suvvaajõ .. on märännüü tervüükaa Luise hakkas väga muretsema, et tema armsam .. on viletsa tervisega
2. kurvastada, kurvaks muutuda | vn печалиться, тосковать
Li nainõ kooli i meez alki tuzgata naine suri ja mees muutus kurvaks
Lu itšävässä inemin võip tuzgõtõ, a kurttaa, kurttõmin, se rohkaap on läzüssä igatsusest võib inimene kurvastada, aga kiratseda, kiratsemine, see on rohkem haigusest
Kõ emä tuskaab ilma lahsai ema kurvastab ilma lasteta
J elä tuskaa tullõᴢ, siz ed idgõ õllõᴢ rl ära kurvasta tulles, siis (sa) ei nuta olles
3. igatseda, igatsust tunda | vn тосковать, чаять
Lu että tuskaa kottoa, ebõ·õ itšävä kas te ei igatse kodu järele, kas (teil) pole igav?
4. norutada, norus olla | vn унывать, уныть
Ra kõviss ent, elä lazzõ nii tuskaamaa ent võta end kokku, ära hakka nii norutama (ära lase end nii norgu!)
I tämä ainõ läsi ainõ tuskazi, tuskazi. mitäᴅ lehmä tuskaaʙ tema aina põdes, aina norutas, norutas. Miks lehm norutab?

õnnõtuᴢ P M Lu Li J õnnituᴢ Lu, g õnnõtuhsyõ P õnnõtusõõ J õnnõtuzõõ Lu õnnõttuzõõ Li õnnetus | vn несчастье, беда
P õnnõtuz eb ŕεäga tullõᴢ õnnetus ei hüüa tulles
Lu nähtii pelüssä. laivas pelehteeʙ, siz jutõltii, se aluz meep tšiiree rikkii, tuõb õnnituᴢ nähti kummitust. (Kui) laevas kummitab, siis öeldi: see purjelaev saab kiiresti hukka, tuleb õnnetus
J ku kana laulaʙ, se ep tää üvää, tääb õnnõtussa kui kana laulab, (siis) see ei tähenda head, tähendab õnnetust.
Vt. ka õnnõttomuᴢ