[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aĺĺaᴢ M (Kett. vdjL) alĺas K-Ahl. aĺjaᴢ vdjI (I Ma Ku) aljas R-Eur. aĺge ~ alges Kr а́ллась Pal₂ А́лласъ K-reg₂, g aĺĺaa Kett. vdjL M aĺjaa vdjI Ma Ku aĺd́aa I, pl aĺgat Kr
1. toores, roheline | vn незрелый, зелёный
M aĺĺaad maazikkaaᴅ toored maasikad
M aĺĺaann võtamma panidorad vällää tomatid võtame rohelis(t)ena ära
2. haljas, läikiv | vn сверкающий
R alla aljas vahtšipookka, päältä kultasõlkkaukset (Eur. 40) rl all haljas vaskpook, peal (= ülal?) kuldnööringud

gruubõi P gruuboi J-Tsv., g gruubõi: gruuboi J toores, jäme; kare, jämedakoeline; rohmakas | vn грубый
P tämä on gruubõi ta on toores
J gruuboi inimizekaa or raŋkk elä toore inimesega on raske elada
J gruuboi sõna jäme sõna
J gruuboi sitts kare (jämedakoeline) sits
J gruuboi tüü rohmakas töö

leipäliha M Lu leipä-liha ~ leipliha ~ leib-liha Lu (toores v. toiduks valmistatud) maks | vn печёнка (печень как пища в сыром или приготовленном виде)
Lu onõ leipäliha, se on kõva, a mikä on pehmiä, se on kerkiäin on maks, see on kõva, aga mis on pehme, see on kops
Lu leipä-lihaa žaaritõtaa pekiikaa maksa praetakse pekiga
M kui on uusi, siz on petšoŋka, a kui tšihuttaaᴢ, sis kuttsuaz leipäliha kui on toores, siis on {p.}, aga kui keedetakse, siis kutsutakse {l.}

nepsiä M Lu
1. rõske, niiske | vn сырой, влажный
Lu tänävä on nepsiä ilma täna on rõske ilm
Lu nepsiätä sõppaa on parõpi ut́ugoittaa niisket pesu (rõivast, riiet) on parem triikida
2. toores, ebaküps | vn сырой, неспелый, незрелый
M veel on nepsiä nurmi, ep kõlpaa sit̆toa vihgolõ vili (põld) on veel toores, ei kõlba vihku siduda.
Vt. ka niiskõa, niissiä, niissü

raaka² [< sm?] J-Must., g raagaa toores, mitteküps | vn сырой, незрелый, неспелый

ruma M Lu Li J, g rumaa Lu rum̆maa M ruma J-Tsv. jäme, kore; räme; toores; rohmakas; halb, paha, jõhker, vilets; lihtne; vähenõudlik | vn простой; плохой; скудный; грубый; хриплый; скромный
J koto-suukkun on rumap õsõttua kodukalev on ostetust jämedam
J ruma leip kore (jämedast jahust) leib
J ruma kaŋgõᴢ jäme(dakoeline) kangas
J karull on ruma ääni karul on räme hääl
Li elä õõ nii ruma (käitumise kohta:) ära ole nii toores!
J ruma nägokaa rohmaka näoga (inimene)
J rumat sõnaᴅ toored sõnad
J tänä nii ruma ilm, sato, tuuli ja tuisku täna on nii halb ilm: sadu, tuul ja tuisk
J rumad inimizeᴅ jõhkrad inimesed
J roojõkõss tšiuttoa oŋ kuile ruma pann pääle musta särki on kuidagi paha selga panna
J ruma tüü pääle on ruma i kattsoa rohmaka töö peale on halb vaadatagi
Li oi ku se inemin süüb rummaa rookaa oi, küll see inimene sööb viletsat toitu
M ennee sõvad õltii rumaᴅ, kaŋkõizõᴅ ennemalt olid rõivad lihtsad, linased
M täm on ruma söömää, tällee anna hot́ aapõzõd algoᴅ, täm kõik sööʙ ta on söögi suhtes vähenõudlik: talle anna kas või haavahalud, ta sööb kõik (ära)

rumala J rumal J-Tsv., g rumalaa J jäme, toores, jõhker, mühakas | vn грубый, жёсткий, неприветливый
ted́d́e pooliim vätši om vähäize rumal teie kandi (teiepoolne) rahvas on natuke jämedavõitu
rumal inimin jõhker inimene
tämä on nii rumal, jot drastuvoittõmiss ebõ·õ kõnsait ta on nii mühakas, et tervitamist ei ole kunagi.
Vt. ka ruma

sõkõa Kett. K L I sõkkõa M Po Lu J-Must. (I) sõk̆kõa M Kõ S vdjI I Ma sõkkaa Lu Ra (J) sõkka Li J-Tsv. sõk̆kia I sokõa (J) sokkia Ku säkke Kr, g sõkkaa J
1. pime | vn слепой
Lu tämä nätšemissä näeʙ, ebõ·õ tükkünä sõkkõa ta midagi näeb (pisut näeb), ei ole täiesti (tükkis) pime
J tait menin sõkkassi, ku en näe niglaa lütšät vist jäin pimedaks, et ei näe niiti nõela taha ajada
L vahtšin mato on sõkõa i kurrõ vaskuss on pime ja kurt
J ku sinu silmä sõkkõa on, siis sinu koko ruumis on sõkkõa (Must. 156) kui sinu silm on pime, siis kogu su keha on pime
M pääzin sõk̆kõa lak̆kõalõ pääsesin, pime, lagedale (= sain selguse kätte, ununenud sõna tuli meelde)
2. harimatu, tume | vn тёмный, необразованный, непросвещённый
J vana vätši õli sõkkaa vanarahvas oli harimatu
Kõ miε õlõn sõk̆kõa kazelõõ tširjuttamizõlõõ ma olen tume selle kirjutamise poolest
3. toores, ebaküps | vn незрелый
M muragad on veel sõk̆kõaᴅ murakad on veel toored.
Vt. ka umpi-sõkõa

toora M, g tooraa toores | vn сырой
hoikukkõin pala omõnaa tooraa õhuke viil toorest kartulit.
Vt. ka toorõ, toorõᴢ

toorõ vdjL K M Lu Li J (Kõ) tuorõ P (K L) toore (Ku) toor J-Tsv. toorõᴢ J I tuorõᴢ P toorõh vdjI I Kl-Set. (Kett. J) tuorõh (L) Ту́ры Ii-reg₁ Турь Pal₂ Туоре́сь Pal₂, g toorõõ K Lu J tuorõõ K tuoryõ P
1. toores | vn сырой, неспелый, незрелый
Lu toorõ kanamuna toores muna
Li mikä on keittämättä, se on toorõ mis on keetmata, see on toores
Li leivää süämmee pantii toorõ liha, se autoz ahjoᴢ leiva sisse pandi toores liha, see haudus ahjus
I kapussaa možno tšihuttaaɢ, i toorõhta možno süüäɢ seemvõikaa kapsast võib keeta ja toorest võib süüa, taimeõliga
J miä ison toorõtta i soolõssa kallaa mul on isu toore soolakala järele
M toorõõd marjaᴅ, eb antaa valmissua (korjatakse) toored marjad, ei lasta valmida
M lämmittääs sauna toorõijõõkaa leppiikaa köetakse sauna tooreste leppadega
Lu ku toorõõ algoo paad ahjoo, ni va pisizeʙ kui paned toore halu ahju, siis vaid visiseb
Lu rooppa on jäänü topi toorõõss puder on jäänud päris tooreks
2. värske | vn свежий, сырой
J võtti vaa palaa toorõht leipää võttis ainult tüki värsket leiba
K väitimmä valua, tuorõõ valuo tšierämm ümpärikkua, siiz üvä on vedasime sõnnikut, värske sõnniku künname maasse (keerame adraga ümber), siis on (see) hea
M toorõ piimä värske piim
J toor ein värske hein
K toorõõss terveess (lihavõtteaegsel urvitamisel öeldi:) värskeks, terveks!
3. märg, niiske | vn мокрый, сырой, влажный
M kuza õli maa toorõ, siεll siz adraakaa lastii kanavikkõizõᴅ kus maa oli märg, seal siis lasti adraga kraavikesed (sisse)
M a brotkuzikko paikka, se on toorõ paikka, opõzõll et pääz üli, opõn vaj̆jooʙ aga vajuv koht, see on märg koht, hobusega ei pääse läbi, hobune vajub (sisse)
M sis kui sõvad ovat kõv̆vii kuivaᴅ, piäp pruizgata vettä, tehä sõvat toorõõssi kui pesu on (triikimiseks) väga kuiv, (siis) tuleb piserdada vett, teha pesu niiskeks
M roosõttu kuraᴢ, semperäss etti õli toorõõs paikkaᴢ nuga läks rooste, sellepärast et oli niiskes kohas
M talvi on toorõ talv on niiske
M toorõ sää niiske ilm
M ai ku toorõõd akkunaᴅ, palavaz akkunaᴅ oi kui märjad aknad, higis(ed) aknad
■
Lu toorõ talvi, eiko õlõ suur pakkan, eiko õlõ märtšä pehme talv: ei ole kõva pakane, ei ole sula (märg).
Vt. ka toora, toorõᴢ

toorõᴢ J I tuorõᴢ P Туоре́сь Pallas2, g toorõõ J tooryõ P toores | vn сырой
P levvät kahtšipuuss, mikä bõlõ kuiva, a on tuorõᴢ, tšäznää, sitä tšüsüvät kopittaa (kui) leiad kasepuu küljest (kasepuust), mis pole kuiv, vaid on toores, käsna, (siis) seda kästakse koguda
I kui vihko õli toorõᴢ, siis kahsi i kõlmõt päivää kuivatõttii rüissä kui (vilja)vihk oli märg, siis kaks ja kolm päeva kuivatati rukist.
Vt. ka toora, toorõ

uusi Kett. K-Ahl. K-Set. L M Kõ S Po Lu Li J uuᴢ L M Lu J, g uvvõõ S uvvee K-Ahl. uuvvõ M Lu Ra J uuvvõ J-Tsv.
1. uus | vn новый
Li uutta on parõp õmmõlla ku vannaa paikõtõ uut (rõivast) on parem õmmelda kui vana paigata
J uutõõ kaivoo pantii pihookaa soolaa uude kaevu pandi peoga soola
Lu masteri tetši uuvvõõ nootaa meister tegi uue nooda
Li meillee tuli uuz eläjä meile tuli uus elanik
Lu ku kuu sünnüʙ, siz on uus kuu kui kuu luuakse, siis on noor kuu
Li pluugaa kuraᴢ, se leikkaap, ku nõsõtaa uutta maata (raud)adra nuga, see lõikab (pinnast), kui küntakse uudismaad
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (talul) oli palju maad, siis söödi uue aastani oma leiba
Kõ uvvõss vuvvõss veerisseessaa uusaastast kolmekuningapäevani
J uutõnn vootõnn saap pet́alõõ tšümme voott uusaastal (1. jaanuaril) saab Petja kümneaastaseks
L vasuo uutta vuotta vana-aastaõhtul
M Po uusi joulu uusaasta (1. jaanuar)
Li uusiissa uusi tuliuus
Lu upi uus sõpa uhiuus rõivas
2. toores, värske, keetmata | vn свежий, сырой, неварёный
M uus muna toores muna
M võtan uuvvõõ mun̆naa i rikon võtan toore muna ja löön katki
M uus piimä värske piim
M koorin uusii omenoi i tšihunnuisia omenoi koorin tooreid kartuleid ja keedetud kartuleid
J uusi leipä (Must. 186) väheküpsenud, nätske leib
3. uudismaa | vn целина, новина
J kazell sütšüzüä algõtti tšüntä uuttõ sel sügisel hakati uudismaad kündma.
Vt. ka upiuusi

viherä Li viher J-Tsv., g viherää J roheline, toores, valmimata | vn зелёный, неспелый, незрелый
J kagrõd om veel vihereᴅ, ep saa niittä kaerad on veel rohelised (valmimata), ei saa niita