[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

i K U L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I Ku ii M Lu I
1. ja, ning, ega | vn и, да
L isuttii i tehtii tüötä istuti ja tehti tööd
L i tuli nõisi suur pilvi i jürü ja tuli tõusis suur pilv ja pikne
J miε teen tõizõõ munaa tširjavaa: sinisse ja rohoissõ, kõltaissõ i kaunissõ ma teen teise muna kirju: sinist ja rohelist, kollast ning punast
I kahõs̆saa ent̆tšiä lehmiä süütimmäg i juutimmag i lühzimmäɢ kaheksakesi (kaheksa hinge) söötsime ja jootsime ning lüpsime lehmi
Po pääss i jalkoissaa peast (ja) jalgadeni (= pealaest jalatallani)
M da i annõttii stokana no ja anti joogiklaas
Lu et saa õlla laisk i võõno sa ei tohi olla laisk ega aeglane
M la ep täätäiz eb iiri i araga kk et ei teaks (ärgu teadku) hiir ega harakas
Po kraaska päivüüssä eb vìežü, i pesäz eb vìežü värv ei pleegi päikese käes ega pleegi pestes
2. nii(hästi) .. kui (ka) | vn и – и, как – так и
Lu tämä teeb i pahhaa, teeb i üvvää ta teeb nii halba kui ka head
M i reteliᴅ i aaroᴅ, tšen kui kutsuʙ nii redelid kui ka sarrad, kes kuidas kutsub
3. ka, samuti, -gi, -ki | vn и, также и
M jumala võttõli, jumala i annaʙ kk jumal võttis, jumal ka annab
P mitä tšihutõttii uomniiz i süötii i õhtagonn mida keedeti hommikul, (seda) söödi ka õhtul
K pojo i meni poiss läkski
Lu bõõ i meelezä pole meeleski
Lu i võõraad naizõt tultii kattsõlaizil ka võõrad naised tulid katsikule
Lu heitütettü varõz i pehkoa peltšääʙ vs hirmutatud vares pelgab põõsastki
L i kase kõikk i õli ja kõik oligi nii
Po millen emä, mokom i tütär vs missugune ema, selline tütargi
J vejjää tšerikkoo omenaa, i veel i muutatši (õnnistamiseks) viiakse kirikusse õunu ja veel muudki
K kui tulõʙ, i juttõõn kui tuleb, (siis) ütlengi
nüd i võttaas siεlt vettä nüüdki võetakse sealt vett

kaa² Lu Li J ka, samuti | vn тоже
Lu lõhtši sõna meil kõlpaaʙ kaa, ku jutõllaa: jää meneb lõhtši sõna ‘lõhki’ kõlbab meil ka, kui öeldakse: jää lõheneb (= praguneb)
Li alõzõl on strotška, sõrmikkaal on, i sukal on kaa strotška labakindal on pära, sõrmikul on, ja sukal on ka pära
J karjušš ja pappi kaa mentii ümpär karjaa (karjalasketavadest jüripäeval:) ka karjus ja preester käisid ümber karja.
Vt. ka kaaᴢ

kera Ku ka, samuti | vn тоже
a kissᴀ kuuli i meni kera mettsää aga kass kuulis ja läks ka metsa
siz vunukk ott́śɪ kera baabuškaa külkiissᴀ̈ kiini siis lapselaps võttis ka vanaemal ümbert (külgedest) kinni
silmurüzät kera on ka silmurüsad on (olemas)

niisamoo Kett. niisa·moo M niisa·m̆moo M niisa·mmoo Li
1. niisama, (nii)samuti | vn так же, таким же образом
M lin̆naa tšülvettii niisa·m̆moo kui tõizõt tšülvüᴅ lina külvati niisama nagu teised(ki) külvid
2. (lihtsalt) niisama, muidu | vn просто так
M em miä mälestä itkua mittää, idgõn niisa·moo ei mina mäleta mingit itku, itken niisama
3. Kett. niisama, ilma põhjuseta | vn просто так, беспричинно.
Vt. ka niiže, niitesamoo, nisa·ma, nisa·moi

niitesamoo: niitesam̆moo M niisama, (nii)samuti, samal viisil | vn так же, таким же образом
tämä niitesam̆moo võtti vaĺĺat, tšäüsi tõizõz riheᴢ ta võttis niisama valjad (kätte), käis teises toas.
Vt. ka niisamoo, niisa·mottaa, niiže, nisa·ma, nisa·moi

niku K U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku niiku K P M Lu J neku P Kr
1. (samasugune v. samuti) nagu | vn (так, такой же) как
P õrazroho, tämä on niku rüttšie õraᴢ orashein, see on nagu rukkioras
P miä makazin niku kuolluᴅ ma magasin nagu surnu
M kase pojokkõin ep peznü kaglaa kaugaa, roojakaz niku saappõgaa varsi see poisike ei ole kaua kaela pesnud, (kael on) must nagu saapasäär
Lu suvvaat siä minnua niku koira keppiä kk sa armastad mind nagu koer keppi
I miä õõ päivizä, niku aaduza tših̆huu mul on palju tööd, nagu põrgus keen
2. nagu, just nagu, justkui | vn будто (бы), как будто
K niku äpiε neil tuli neil hakkas nagu häbi
Lu miε niku peltšäzin vähäizee ma nagu kartsin veidi
Po niku vihmaa õli satannu just nagu vihma oli sadanud
M niku täm õli just nagu tema oli
3. kui | vn когда
L stokanaakaa vettä akkunalõ pantii, etti niku nyõb heŋki lähtemεä, nii sis siin virauʙ pandi klaasiga vett aknale, et kui hing hakkab lahkuma, siis seal loputab ennast
4. nagu, kuivõrd, kuipalju, niipalju kui | vn как, насколько
J niku miä tään nagu mina tean
5. umbes, ligikaudu | vn около
M varrõõ õttsa on lõhgattu niku vaasaa pituutta varre ots on lõhestatud umbes vaksapikkuselt

nisa·ma K M Ra I niisa·ma P nii-sam̆maa niisammaa Ku
1. niisama, (nii)samuti | vn так же
P niisa·ma juoltii meiltši niisama öeldi meilgi
M talvõlla pannaᴢ nisa·ma raŋgaᴅ päh̆hää, sed́olka seltšää talvel pannakse samuti rangid pähe, sedelgas selga
I ženiχalla nisa·ma õlivad vettšerinaᴅ peigmehel oli samuti lahkumisõhtu
2. (lihtsalt) niisama, muidu | vn просто так
K nisa·ma lugõb iĺĺakkoozii, eb anna täätää, mitä lugõʙ niisama loeb tasakesi, ei ütle (ei anna teada), mida loeb
3. niisama (ilma milletagi), paljalt | vn просто так, без чего-либо
Ra sitä süüvvää, nisa·ma süüvvää seda (= kaerakilet) süüakse, niisama (ilma milletagi) süüakse.
Vt. ka niisamoo, niisa·mottaa, niiže, niitesamoo

nisa·moi nii-sa·moi K-Ahl.nisa·ma
1. niisama, (nii)samuti | vn так же
K ženiχa nii-samoi paab deŋgoita (Al. 32) peigmees paneb samuti raha
2. (lihtsalt) niisama, muidu | vn просто так
jeka õhtago tüttäret tšäütii isuta-tal̆loo töökaa, a pojod nisa·moi, ilmaa töötä igal õhtul käisid tüdrukud istjatel tööga, aga poisid (käisid) niisama, ilma tööta

samallaa J-Tsv. samuti | vn тоже, также
samallaa tahto i minnua tappa samuti tahtis (ta) ka mind tappa

samaltaa M samuti, vanaviisi, endiselt | vn то же самое, по-старому, по-прежнему
mitä teilee kuulup paraputta. – kõik samaltaa mida teil head kuulda on? – Kõik vanaviisi

samal-viittää J-Tsv. samuti, samaviisi | vn тоже, также
samal-viittää tait tämä puhassi i ted́d́ee rattii samuti ta vist puhastas (= varastas tühjaks) ka teie aida

samotta K-Al.: nii samotta samal viisil, samuti | vn также

toožõ R L M S Lu J I toože M I toožen[!] Al. toožo M Ku tooža Lu-Len. tuožõ L P Po tuože K-Must. L tuožo K toož P M Lu Li Ra J tuož P tuoš K-Ahl. tožõ K P Po I tožo K-Al. M Kõ Lu I tož K-Al. ka, samuti | vn тоже, также
L tšihlagonn toožõ tšihutõttii õlutta ka vastlapäevaks pruuliti õlut
K naizikot tožõ õlivad umalaza ka naised olid purjus
I mäntüpuussa tetši tožo assõita männipuust tegi (ta) samuti nõusid
J lampat jo oŋ kotonn, lehmet para·iko tooš tulla lambad on juba kodus, ka lehmad tulevad praegu
I sarafanaa toožõ izeg õmpõlimmaɢ ka sarafani(d) õmblesime ise
P no juollass tuož noh, öeldakse ka
õli tožo aika oli ka aeg


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur