[VOT] Vadja keele sõnaraamat

mikäiᴅ P M (Kett. K R L Kõ Lu J I) mik̆käiᴅ M Kõ, g miz̆zeiᴅ M, part mitäiᴅ Kett. K R L P M Lu mitäitä K-Ahl. mit̆täiᴅ M Kõ I mittäiᴅ M Kõ Lu I J mittäitä I
1. miski | vn что-то, что-нибудь, что-либо
P põllol mikäid ain tulõʙ põllult miski ikka tuleb (= põld mingit saaki ikka annab)
I antagaa mit̆täiᴅ millõ andke mulle midagi
M tämä miz̆zeit teeʙ, nii maailmaa makuzassi (kui) ta midagi (= mingi söögi) teeb, siis väga maitsvalt
Kõ tõin kõõs sööʙ mit̆täiᴅ kuivaa, siz ikotaʙ kui mõni sööb midagi kuiva, siis luksub
2. mingi, mingisugune | vn какой-то
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal, tal(le) tuli mingi takistus
Kõ siäl on domovikka niku inehmiin mik̆käiᴅ seal on majahaldjas, nagu mingi inimene
I ženih̆haa tetšiväᴅ, oppõõs tetšiväᴅ migässäissä puissa (jaanipäevanaljana:) tegid peigmehe, tegid hobused mingisugustest puudest
3. (ei) miski | vn ничто
I tüttäreᴅ antõvaᴅ lekarstvoo, eb mit̆täit tälle avittannuᴅ tütred andsid arstimeid, miski ei aidanud teda
J nii on upŕamoi lahs, jot tšettäit i mittäit ep kuuntõõ on nii kangekaelne laps, et ei kuula kedagi ega midagi
M bõlõ mit̆täät pah̆haa pole midagi halba
I millissäiᴅ mittäiᴅ näväᴅ eväᴅ antannuuᴅ meilee nad ei andnud meile mitte midagi
M miε en peltšää millizee mit̆täiᴅ ma ei karda mitte midagi
4. (ei) mingi, (ei) mingisugune | vn никакой
M tämä on nii tülppä ińeehmin, täm̆määsee ep tartu mik̆käid õpõtuᴢ ta on nii nürimeelne inimene, talle ei hakka külge mingi õpetus
■
P tšizgob mitäit säätä kisub nagu tormi(le)
M oottõõ, miä sillõõ juttõõn mit̆täit salajuttua oota, ma räägin sulle ühte salajuttu
M tširppa bõõ mit̆täiᴅ kirpe pole sugugi
M täll eb õõ ram̆moa millizee mit̆täiᴅ tal pole üldse jõudu.
Vt. ka ebmikäiᴅ

püütö¹ Lu J-Tsv., g püüvvöö Lu J püüöö J
1. (kala)püük, kalastamine | vn лов, рыбная ловля, рыбачество
J perält püüvvöö võrkot piäp praavitta pärast püüki tuleb võrgud parandada
2. (kala)saak | vn улов (рыбы)
Lu eglee õli suur püütö eile oli suur (kala)saak
Lu tševätpoolõõ õli vähä püütöä kevade poole oli vähe (kala)saaki
J noh, kui tänävoonn kalaa püüvvöᴅ noh, kuidas tänavu (on kala)saagid?
Vt. ka kalapüütö, kalaapüütö, mäletüspüütö
Vt. ka püüttši, püütämin, püütü

püütü Kõ-Len. Lu, g püüvvüü Lu (kala)saak | vn улов (рыбы)
Lu ku pantii kala pannulõ tšihumaa i kalalt nõisi tšihumizõõ aikana häntä üleᴢ, siz jutõltii, se tääb üvvää püütüä kui kala pandi pannile keema ja kalal tõusis keemise ajal saba üles, siis öeldi, (et) see ennustab head (kala)saaki
Kõ kala püütü siäl on üvä, järviä on pallo (Len. 219) kalasaak on seal hea, järvi on palju.
Vt. ka kalapüütü
Vt. ka püüttši, püütö¹

roho Kett. K L P M S Lu Li Ra J I Ku (R-Eur.) rooho (Kõ-Len.) roh ~ rohi ~ roi ~ rou Kr Ро́го K-reg₂ Ii-reg₁ Pal₁ Руо́го Pal₁ Рого Tum., g rohoo P M Lu J rohuo L P roh̆hoo M I
1. rohi (taimestik) | vn трава (растительность)
L vaataʙ, on lintu, rohuosõ nitaunnu, ep pääze lentämää vaatab: on lind, rohusse takerdunud, ei pääse lendama
S kaŋgaš tšev̆vääl roholõõ pannaᴢ, siz üv̆vii valkõnõʙ (linane) kangas pannakse kevadel rohule, siis pleegib hästi
M sikoo sööttääz rohookaa sigu söödetakse rohuga
Lu ku katti vaaĺaittõõʙ maaz i griziʙ rohta, siis sooviʙ tormia kui kass aeleb maas ja närib rohtu, siis (see) ennustab tormi
Ku kezällᴀ̈ rohollᴀ pääzeʙ, siz johzeʙ (kui) suvel pääseb (lehm) rohule (= rohtu sööma), siis hakkab indlema (paaritub)
Lu roho lüüvvää, a ruiss niitetää rohi niidetakse, aga rukist lõigatakse (sirbiga)
K rohot tänävuon üväd on rohi (rohud) on tänavu hea
Lu mettsäroho on üvä roho, a se on sooroho, oŋ kehv roho metsarohi on hea rohi, aga see on soorohi, on halb rohi
Li kalhia roho kare, kõva rohi
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maarohust, pikem metsapuudest? – Tee
J meri roho mererohi
Tum. Рого карва rohukarva, roheline
J roho tširppu rohukirp
J rohoo sirkk rohutirts
2. umbrohi | vn сорная трава, сорняк
J durnõi roho umbrohi
K meill roho võtab volii meil võtab umbrohi võimust
K kõlmisõõ tšünnettü da valot pantu, siiz roχta bõlõ, vot siiz i leipää saab uottaa kolm korda küntud ja sõnnik pandud, siis umbrohtu pole, vaat siis võib ka saaki oodata
3. (roht)taim, rohi | vn трава, растение
M kase on mokoma roho, ku tulõb itšävä, sitä tolki ńuuhaa, siz leed vesola (Set. 3) (muinasjutust:) see on niisugune taim: kui jääd kurvaks, ainult nuusuta seda, siis muutud rõõmsaks
Lu vanall aikaa veel vähepii tävettii neiss roholoiss vanal ajal teati neist taimedest veel vähem
Lu osokka roho on soos, pittšä roho tarn on (= kasvab) soos, pikk rohi
Lu sooz on leikkava roho, ku tõmpaat siz leikkaaʙ, sitä oŋ kehno praavittaa soos on lõikhein, kui tõmbad (seda käega), siis lõikab; seda (haava) on raske ravida
M pisselikko roho takjas
I piimä roho piimohakas
Lu jänesee roho jänesekapsas
Ra maarjaa roho nõmm-liivatee
K on taaz mokomad ampaa rohoᴅ on taas niisugused hambarohud [?]
M klop̆pii rohoᴅ sookailud
K tšimoo roho käbihein
4. (arsti)rohi, arstim | vn лекарство
J väliss i dohtõrii rohod eväd avit vahel ei aita ka arstirohud
Lu tikoppi on tšülmää roho sookail on külmarohi
■
P lehmä tuli tõizyõ rohuo kantamaa lehm tuli teist korda poegima
M kõlmõttomaa roh̆hoo ärtšä kolmeaastane härg.
Vt. ka apo-mettsroho, elizejäroho, iiree-roho, jovanaroho, jussiroho, jušširoho, juššoroho, kalganaroho, kasõroho, klopiiroho, kloppiroho, koiroho, kupoĺaroho, kupoĺo-roho, kuppiroho, leppäroho, lihakatkõ-roho, luhtaroho, luukkaroho, lõikatuzroho, meriroho, mettsäroho, meättüroho, muroroho, nikauzroho, piimäroho, pisoroho, punaroho, punatautiroho, pökköroho, rantaroho, rapaamuzroho, rapauzroho, rautaroho, rissi-roho, rüizroho, rümäroho, satavootisroho, savviroho, sooroho, sorkkaroho, süätavviiroho, taikaroho, tšelläroho, tširppuroho, tšöhäroho, tšülmäroho, täi-roho, ublikka-roho, umpiroho, uni-roho, vaattiroho, varsapõlviroho, vehkaroho, veri-roho, vesiroho, viharoho, virttsaroho, vääneliäzroho, õnni-roho, õrazroho, õõhkaroho
Vt. ka rohto

saattši Lu Ra J-Tsv. (Li) saattš J-Tsv., g saatšii Lu J
1. jahi-, kalasaak | vn (охотничья) добыча, улов (рыбы)
J tänävä peen saattš, va kahs kuropatkaa ampuzin täna on väike (jahi)saak, ainult kaks põldpüüd lasksin
Lu poikoil bõlõ saat-tšia, kallaa bõõ mittää poistel pole saaki, kala pole sugugi
J kalaa saattši voosi-vooõlt lähep peenepessi kalasaak jääb (läheb) aasta-aastalt väiksemaks
2. tulu, sissetulek | vn доход, прибыль
Lu täll on se pikkarain saattši tal on see väike sissetulek
■
J menti rahaa saatšilõõ mindi raha hankima.
Vt. ka kala-saattši, raha-saattši

tševätpoolõõ Lu kevade poole | vn к весне
tševätpoolõõ õli vähä püütöä kevade poole oli vähe (kala)saaki

tšüntää K P M Lu Li Ra J (Kett. vdjL R U Ke Kõ) tšüntεä L tšüntä ~ tšüntää J küntää (Salm₁ 772 Ja Ku Kr) -tääɢ I (vdjI) Чю́нта Pal₂ K-reg₂ Цю́ндаме Pal₂ Цю́ндамэ Ii-reg₁ Кю́ндаме́ Pal₂, pr tšünnän K R P Lu tšünnen J, imperf tšünnin P Lu J tšüntäzin Lu künda | vn пахать
Lu tšen maata tšünti, se õli maameeᴢ kes maad kündis, see oli põllumees (maamees)
J aivoi, jo tšülvemä piäb nõiss, a paarńatši veel tšüntemett oi-oi, juba peab külvama hakkama, aga kesagi veel kündmata
Lu minuu mälehtüzez eb õllu ühtää vaŋkkuria, eb õllu ühtäätši pluugaa, adraakaa tšünnettii minu mäletamise järgi ei olnud ühtki vankrit, ei olnud ühtki raudatra, puuadraga künti
J adraka tšüntemin võtab rohkap aika ku pluugaka puuadraga kündmine võtab rohkem aega kui raudadraga (kündmine)
Lu anna millõ adra tšüntää anna mulle ader kündmiseks (künda)
P tšünnettii sorkkaadraakaa künti harkadraga
Li kõik tšünnettii talvõssi kõik (koristatud põllud) künti talveks (üles)
K kõlmisõõ tšünnettü da valot pantu, siiz roχta bõlõ, vot siiz i leipää saab uottaa (Mäg. 137) (kui) kolm korda on küntud ja sõnnik pandud, siis (umb)rohtu pole, vaat siis võib ka saaki (vilja) oodata
P siš tšüntääss valo maa süämmie siis küntakse sõnnik maa sisse
Lu se põlto tšünnetää sütšüzüssä viimizessi, jätetää paarńassi see põld küntakse sügisel viimasena (ja) jäetakse (järgmisel aastal) kesapõlluks
M paarńumaa üh̆hee vuuvvõõ ookaaʙ, siis taas tšüntääᴢ kesapõld puhkab ühe aasta, siis taas küntakse (üles)
Li säŋki nüt piäp tšüntää kõrrepõld tuleb nüüd künda
K siis tševääll äesäᴅ i siis kõrtaaᴅ, pluugaakaa tšünnäᴅ (Mäg. 138) siis kevadel äestad (sügiskünni) ja siis kordad (= teed korduskünni), raudadraga künnad
Lu tšünnetää sarkaa, mennää peräz äessämää küntakse sarga, pärast minnakse äestama
M se on tšünnettü nurmi see on küntud põld
P seiväd opõzõᴅ, menin miä tšüntämää kahõll opõzõll hobused sõid, (siis ma) läksin kahe hobusega kündma
J arga opõizõka om pask tšüntä ara hobusega on vilets künda
P miε enäpää tšüntää ev või hailiikaa i apuo-piimääkaa ma enam ei jaksa künda silkude ja hapu kohupiimajoogiga (= viletsa toiduga)
M hulluita ep tšüntää ep tšülvää, a izze süntüväᴅ vs lolle ei künta ega külvata, aga ise sünnivad