[VOT] Vadja keele sõnaraamat

mättiissä Lu Li (Ra J) mättiss Ra J-Tsv. mätt́s´iissᴀ̈ (Ku), pr mättiin Lu Li Ra J mättin Ra J mätt́s´iin Ku, imperf mättiizin Lu Li mättizin Li J (vaevaga, raskustega) ronida; trügida, tikkuda, tungida | vn влезать, влезть, залезать, залезть, вталкиваться, втолкнуться
Li ku om õhzõᴅ, siz on üvä mennä puhhõõ, ku bõlõ õhsia, sis piäb mättiissä kui on oksad, siis on hea minna (= kerge ronida) puu otsa, kui pole oksi, siis peab (vaevaga) ronima
Lu miä mättiizin mäee pääl ma ronisin mäele
Lu elä mättii sinne, tokud maal, vikoitõd jalgaa vai tšäee ära roni sinna, kukud maha, väänad jala või käe (välja)
J elka mättiska kõiki kõrrõᴢ, – tulka vooroo ärge trügige kõik korraga, tulge ükshaaval (järjekorras)
Ra katti mättiib rihee kass tikub tuppa
Ku miä likemmäs karrua kerallᴀ mätt́s´iin, siz ampuziŋ kolmannee kerraa ma tungi(si)n samuti karule ligemale, (ja) siis tulistasin kolmandat korda
J mokom inotuᴢ, de mättip suut antõma niisugune jälk inimene, ja tikub (veel) suud andma.
Vt. ka mättäüssä, mättäütä