[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

rätte K-Ahl. K-Al. K L P M S Po Lu Li J I (Kett. R-Lön.) ŕätte (I) rätti Lu Ke M, g rätee K M S Lu Li J rät̆tee M I rätie K L P
1. (pea-, kaela-, nina- jne.) rätt, rätik | vn (головной, шейный, носовой и т. д.) платок
M piäp sit̆toa rätte päh̆hää peab siduma räti pähe
L nuorikka antõ, tšellie rätte, tšellie povoinikka pruut andis (= kinkis), kellele räti, kellele tanu
L nuorikõll ovad rätiel silmät tšiin katõttu pruudil on nägu (silmad) rätiga (kinni) kaetud
M häilütti räteekaa lehvitas rätiga
I palat́eńt́soo vizgottii i rättelöjä vizgottii, kõikkõa vizgottii (pulmakomme:) käterätte visati ja rätte visati, kõike visati (pulmakingiks)
J paa omenõd rättee de sio rätee nurkõt tšiin pane õunad rätikusse (rätti) ja seo räti nurgad kinni
Lu marhad on rätel ja šarffil narmad on rätil ja sallil
Lu paan rätee kaglaa (~ kaglõllõ) panen rätiku kaela
Lu milla rätte kaglaᴢ mul (on) rätik kaelas
J paa rätte kõrviilõõ pane rätt pähe
K vanõpad antõvad rätee kuumalõõ vanemad andsid vaderile räti
Lu prikukkõin rätte täpiline rätt
I tšääri nasõvõisõõ rättee kääris ninarätikusse
P suuri rätte suurrätt
I suurõõ rät̆tee võt̆tii piholõõ võtsin suurräti õlgadele
Li kagla räted õltii šolkkaizõᴅ, neĺĺänurkkõizõᴅ kaelarätid olid siidist, nelinurksed
Lu on kõlminurkkõisiijõ kagla rättejä on (ka) kolmenurgelisi kaelarätte
Lu jalka rätte jalarätt, -narts
I no jalk ŕäteᴅ annõmmaɢ no jalarätid andsime (karjusele igast perest)
J ripa on mokoma rätte, ripa ebõ·õ pittšä, kauniid õltii sääremähis on niisugune rätt, sääremähis ei ole pikk, punased (= punast värvi) olid
2. käterätt, -rätik | vn полотенце, ручник
K räted iĺi varnikõᴅ käterätid või pühaserätid
M silmä rätte käterätt (näo pühkimiseks).
Vt. ka jalkarätte, kaglarätte, kõrvarätte, laikko-rätte, lõŋkarätte, lina-rätte, nenärätte, päärätte, silmärätte, šolkkarätte, tšäsirätte, tšäsärätte
Vt. ka rättä, rättü

rätti K-Ahl. K-Al. R-Eur. Ke M S Lu J I ŕätti Ke Ретти Tum., g rätii K-Al. M Lu Jrätte
1.
Lu rätti on pääzä rätt on peas
J panivaᴅ rätiikaa silmät tšiin (nad) panid (sidusid) rätiga silmad kinni
J tämä on laatinnud ümpär päätä kõik rätii ta on seadnud räti kõik ümber pea
K rätid da povoonikad (Al. 16) (pea)rätid ja tanud
R kalakauhtana kainalossa, tšapiä [= tšäpiä] rätti tšäezä (Eur. 33) rl peiukaftan kaenlas, ilus rätt käes
K suur rätti pantu pähää. muitez on suur rätti, a sill aikaa kutsuas [= kuttsuas] sitä rättiä tukkõ (Al. 32) (pulmakombestikust:) suurrätt on pandud (pruudile) pähe. Muidu on suurrätt, aga sel ajal (= pulmade ajal) nimetatakse seda rätti {t.} (= uig, suurrätt, millega kaetakse pruut, kui ta pannakse peigmehe kõrvale istuma)
M pojolõõ tuli min̆nua žaali, võtti nenä rätii, nõisi tšüüneliä pühtšimää poisil hakkas minust hale, võttis ninaräti, hakkas pisaraid pühkima
Lu rätii nurkaᴅ räti nurgad
2.
J silmää rätti käterätt (näo pühkimiseks).
Vt. ka jalkarätti, kaglarätti, lautarätti, nenärätti, silmärätti, šolkkarätti, tšesärätti, tšäsirätti, tšäsärätti, vöö-rätti
Vt. ka rättü


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur