[VOT] Vadja keele sõnaraamat

rätte K-Ahl. K-Al. K L P M S Po Lu Li J I (Kett. R-Lön.) ŕätte (I) rätti Lu Ke M, g rätee K M S Lu Li J rät̆tee M I rätie K L P
1. (pea-, kaela-, nina- jne.) rätt, rätik | vn (головной, шейный, носовой и т. д.) платок
M piäp sit̆toa rätte päh̆hää peab siduma räti pähe
L nuorikka antõ, tšellie rätte, tšellie povoinikka pruut andis (= kinkis), kellele räti, kellele tanu
L nuorikõll ovad rätiel silmät tšiin katõttu pruudil on nägu (silmad) rätiga (kinni) kaetud
M häilütti räteekaa lehvitas rätiga
I palat́eńt́soo vizgottii i rättelöjä vizgottii, kõikkõa vizgottii (pulmakomme:) käterätte visati ja rätte visati, kõike visati (pulmakingiks)
J paa omenõd rättee de sio rätee nurkõt tšiin pane õunad rätikusse (rätti) ja seo räti nurgad kinni
Lu marhad on rätel ja šarffil narmad on rätil ja sallil
Lu paan rätee kaglaa (~ kaglõllõ) panen rätiku kaela
Lu milla rätte kaglaᴢ mul (on) rätik kaelas
J paa rätte kõrviilõõ pane rätt pähe
K vanõpad antõvad rätee kuumalõõ vanemad andsid vaderile räti
Lu prikukkõin rätte täpiline rätt
I tšääri nasõvõisõõ rättee kääris ninarätikusse
P suuri rätte suurrätt
I suurõõ rät̆tee võt̆tii piholõõ võtsin suurräti õlgadele
Li kagla räted õltii šolkkaizõᴅ, neĺĺänurkkõizõᴅ kaelarätid olid siidist, nelinurksed
Lu on kõlminurkkõisiijõ kagla rättejä on (ka) kolmenurgelisi kaelarätte
Lu jalka rätte jalarätt, -narts
I no jalk ŕäteᴅ annõmmaɢ no jalarätid andsime (karjusele igast perest)
J ripa on mokoma rätte, ripa ebõ·õ pittšä, kauniid õltii sääremähis on niisugune rätt, sääremähis ei ole pikk, punased (= punast värvi) olid
2. käterätt, -rätik | vn полотенце, ручник
K räted iĺi varnikõᴅ käterätid või pühaserätid
M silmä rätte käterätt (näo pühkimiseks).
Vt. ka jalkarätte, kaglarätte, kõrvarätte, laikko-rätte, lõŋkarätte, lina-rätte, nenärätte, päärätte, silmärätte, šolkkarätte, tšäsirätte, tšäsärätte
Vt. ka rättä, rättü