[VOT] Vadja keele sõnaraamat

brüŋgä L (K-Al.), g brüŋgää pruutneitsi | vn подружка
L issu nuorikkõ brüŋgijiekaa istus pruut pruutneitsitega
L nuorikka antõ kahõlyõ brüŋgäliesie tuožõ räteᴅ pruut andis ka kahele pruutneitsile rätid

kase¹ Kett. K U L M Kõ S Po Lu Li Ra J I kasse K-Ahl. M Lu J I kasõ K R L P V I (K M Kõ J) kaᴢ K P Lu kas K Lu kass L P Ка́се Pal₂ Ii-reg₁ Ка́сэ Ii-reg₁, g kazee M Lu Li J kaźee M kaz̆zee M I kasõõ K kasyõ P kajee ~ kaj̆jee ~ kaiee ~ kaijee ~ kaijjee I, pl kane L M Kõ Lu J I kanee M-Set. kan̆nee I kaneᴅ S Lu I kanneᴅ S kanneeᴅ Lu kanõ K-Al. R L P Li I kanõᴅ Al. K-Set. M see | vn этот, эта, это
L kase bõlõ üvä ińiehmiin, kass on paha voima see pole hea inimene, see on kurivaim
M vot mõnikkaad eb uzgottu kasta vaat, mõned ei uskunud seda
Po antaas pikari viinaa, juvvõs kase vällää antakse peeker viina, juuakse see ära
M kazell siz i lõpuʙ sellega siis lõpebki
M kase õltii mokomad rahvaaᴅ, etti täättii tehä paĺĺo pah̆haa need (see) olid niisugused inimesed, et oskasid teha palju paha
L starikka juttõli: võta, kane sinuu taat ütles: võta, need on sinu (omad)
S kummad on tultu kosimaa, kannelee annab räteᴅ kes on tulnud kosima, neile annab rätid
P kaz aźźa eb õnnissunuᴅ, meni üli tšäjee see asi ei õnnestunud, läks viltu (üle käe)
M viina vei viipurii kaz̆zee meh̆hee kk (joodiku kohta öeldakse:) viin viis selle mehe Viiburisse
P kanõi sõnoi laulõttii ain neid värsse lauldi alati
S meez jäi kas̆sõõ sõt̆taa mees jäi sellesse sõtta (= langes selles sõjas)
Lu vohma on kazell maalla pilgattava loll on selles maailmas pilgatav
I meez õli kaissa talossa mees oli sellest talust
I kajeza jõgõza matala vesi selles jões (on) madal vesi
Ra miä kazel talvia jäin gluhoissi ma jäin sel talvel kurdiks
K kasenna talvenna evät javot mahsa linnas kui kõlmii, nelĺii rubĺii (Ahl. 43) sel talvel ei maksa jahu linnas rohkem kui kolm-neli rubla
P kazõll aikaa tollal (sel ajal)
Lu kaniil päiviil neil päevil.
Vt. ka nät-kase

litšimein K M Lu J-Tsv. litšimäin L Ra litšimäine J-Must., g litšimeizee J
1. ligidane, lähedane | vn ближний, близкий
K litšimeisiilee sukulaisiilõõ anttaass [sic!] räteᴅ lähedastele sugulastele antakse (pulmakingiks) rätid
L tämä bõlõ litšimäin sukulain ta pole lähedane sugulane
J litšimein suku lähimad sugulased
2. üleaedne; lähedal elav, lähedalt inimene | vn смежник; человек, живущий поблизости
M oĺa õli litšimein, üφs talo õli väl̆liä Olja oli üleaedne, üks talu oli vahet
Ra ženiχ õli litšimäin, tuli kattsomaa peigmees elas ligidal (oli lähedalt inimene), tuli vaatama
M ämmä õli tootu kõrvõttuissa, õli toož litšimein ämm oli toodud Kõrvõttulast, oli ka lähedalt inimene.
Vt. ka litšemein, litši², litšiin

muu K R L P M Kõ Po Lu Li J I (Kett. Ra Ku), g muu K M Lu subst., adj. muu; teine | vn другой, иной, остальной
M soldatti, ku barabanaa kuuli, siz unosti kõikõõ muu sõdur, kui trummi kuulis, siis unustas kõik muu
M muuta en tää muud ma ei tea
M bõlõ muuta ku alga lüüvvä einää pole muud, kui hakka (aga) heina niitma
Lu siä õõd nii herkka, sinnua ep saa kerttää ni sõnal ni muull sa oled nii hell, sind ei saa puutuda ei sõna ega muuga
Lu se on izze nagrattava, mitä tämä nagrab muita ta (see) on ise naeruväärne, mis ta (veel) teisi naerab
Lu se talo eläb rikkaapassi muita see talu elab teistest rikkamalt
Ku mikä sis hään nii lust́śɪ, niisammaa nenän nall oŋ kahs aukkoa kui muillakkɪ kk mis ilus ta siis nii on, niisama on nina all kaks auku kui teistelgi
J elä tee muilõ sitä, mitä enellez et taho ära tee teistele seda, mida sa endale ei taha
J elä mee ettee muissa, elä jää mud́d́ee perääᴢ rl ära mine teistest (muudest) ette, ära jää teiste (muude) taha
J muu peräss võisõizin tull teilee, muut ebõ·õ aikaa muu pärast võiksin tulla teile, ainult pole aega
J muut juttua ebõ·llu siäll muud juttu seal ei olnud
Kõ kuza on muu pere kus muu pere on?
K a muullõ sugulõõ räted da povoonikaᴅ, õmalõõ pereelee rätekkõizõd (Al. 18) aga muudele sugulastele (anti) rätid ja tanud, oma perele rätikesed
J võitto võib õllõ sõaᴢ, karti mäŋgoᴢ, võittõmizeᴢ i muiᴢ d́eeloiᴢ võit võib olla sõjas, kaardimängus, jõukatsumises ja muudes asjades
L minie peräss senie puu võtaᴅ, ved́ on puita muita miks sa (just) selle puu võtad, on ju teisi(gi) puid?
■
M tämä niku muiza meeliizä ta (on) nagu (peast) segane
Lu tämä on nii muiza meeliᴢ, mikä hätä tuõb vai kõvassi on läsivä ta on nii endast väljas, (kas) tuleb mingi häda (= õnnetus) või on (ta) väga haige
Lu heittümizessä on inemin muuz meeliiᴢ kohkumisest on inimene ähmi täis
M piäb nõisa kuhjaa tetšemää, einäd on valmiiᴅ, muuta ku saap panna kuhjaa peab hakkama kuhja tegema: heinad on valmis, muudkui võib panna kuhja
M siz muuta kui tšedrääᴅ siis muudkui ketrad
J nütt oŋ kõig valmiᴢ, muut kui lähtä menemä nüüd on kõik valmis, muudkui minema hakata
M vargaz vargasaʙ hot́ seinäd jätäb, a tuli sööp kõik, muuta ku mullaa jätäʙ vs varas varastab, vähemalt seinad jätab (alles), aga tuli sööb kõik, ainult mulla jätab

nellänurkkõin M neĺĺänurkkõin M Li neĺĺe-nurkkõin (J-Tsv.) nelinurkne, neljanurgeline | vn четырёхугольный
M grooχotti õli nellänurkkõin suur mokoma sari oli neljanurgeline, niisugune suur
Li kagla räted õltii šolkkaizõᴅ, neĺĺänurkkõizõᴅ kaelarätid olid siidist (siidised), nelinurksed
M neĺĺänurkkõin tšülvüvakka neljanurgeline külvivakk.
Vt. ka nellinurkkain, nellänurkikko, nellänurkkainõ, nellänurkkinõ, neĺĺänurkkõlin, nellänurkkõn

noorikkõ Kett. K P M S Lu Ra J I nuorikkõ K R-Reg. L P nùorikkõ Po noorikk M Lu nuorikä ~ norik Kr, g noorikõõ K M S I nuorikõõ K nuorikyõ L P
1. pruut, mõrsja | vn невеста
M sõtamehed mentii niku lumi suli, noorikõd jätettii itkõmaa sõjamehed läksid, nagu lumi sulas, jätsid pruudid nutma
K luvattii tulla tätä tšäümää nuorikõssi (Al. 9) lubati tulla teda pruudiks kosima
S kui tullas kosimaa, noorikkõ annab räteᴅ kui tullakse kosima, kingib (annab) pruut (kaela)rätid
Lu pulmijõõ aikana noorikõl õllaa kõrvõllizõᴅ, a poigall õllaa druuškaᴅ pulmade ajal on pruudil pruutneitsid, aga peigmehel on peiupoisid
P iestää meneväd družgaᴅ, viskaavat siel d́eŋgoi nuorikõlõ kõigepealt lähevad peiupoisid, viskavad seal pruudile raha
P noorikkõa kaivolõõ väittääᴢ (pulmakomme:) mõrsja(t) viiakse kaevule
2. noorik | vn новобрачная, молодая, молодица
M nooriilõõ noorikkõilõõ pantii kolpotško päh̆hee noortele noorikutele pandi (abielunaise)tanu pähe

rätte K-Ahl. K-Al. K L P M S Po Lu Li J I (Kett. R-Lön.) ŕätte (I) rätti Lu Ke M, g rätee K M S Lu Li J rät̆tee M I rätie K L P
1. (pea-, kaela-, nina- jne.) rätt, rätik | vn (головной, шейный, носовой и т. д.) платок
M piäp sit̆toa rätte päh̆hää peab siduma räti pähe
L nuorikka antõ, tšellie rätte, tšellie povoinikka pruut andis (= kinkis), kellele räti, kellele tanu
L nuorikõll ovad rätiel silmät tšiin katõttu pruudil on nägu (silmad) rätiga (kinni) kaetud
M häilütti räteekaa lehvitas rätiga
I palat́eńt́soo vizgottii i rättelöjä vizgottii, kõikkõa vizgottii (pulmakomme:) käterätte visati ja rätte visati, kõike visati (pulmakingiks)
J paa omenõd rättee de sio rätee nurkõt tšiin pane õunad rätikusse (rätti) ja seo räti nurgad kinni
Lu marhad on rätel ja šarffil narmad on rätil ja sallil
Lu paan rätee kaglaa (~ kaglõllõ) panen rätiku kaela
Lu milla rätte kaglaᴢ mul (on) rätik kaelas
J paa rätte kõrviilõõ pane rätt pähe
K vanõpad antõvad rätee kuumalõõ vanemad andsid vaderile räti
Lu prikukkõin rätte täpiline rätt
I tšääri nasõvõisõõ rättee kääris ninarätikusse
P suuri rätte suurrätt
I suurõõ rät̆tee võt̆tii piholõõ võtsin suurräti õlgadele
Li kagla räted õltii šolkkaizõᴅ, neĺĺänurkkõizõᴅ kaelarätid olid siidist, nelinurksed
Lu on kõlminurkkõisiijõ kagla rättejä on (ka) kolmenurgelisi kaelarätte
Lu jalka rätte jalarätt, -narts
I no jalk ŕäteᴅ annõmmaɢ no jalarätid andsime (karjusele igast perest)
J ripa on mokoma rätte, ripa ebõ·õ pittšä, kauniid õltii sääremähis on niisugune rätt, sääremähis ei ole pikk, punased (= punast värvi) olid
2. käterätt, -rätik | vn полотенце, ручник
K räted iĺi varnikõᴅ käterätid või pühaserätid
M silmä rätte käterätt (näo pühkimiseks).
Vt. ka jalkarätte, kaglarätte, kõrvarätte, laikko-rätte, lõŋkarätte, lina-rätte, nenärätte, päärätte, silmärätte, šolkkarätte, tšäsirätte, tšäsärätte
Vt. ka rättä, rättü

sittsõvõin I (P) sitsõvõin (K-Al.) sittsõvoin (J-Tsv.), g sittsõvõizõõ sitsine, sitsist, sits- | vn ситцевый, из ситца
P nuorikkõ antõ bat́uškalõ rätie, matuškalõ rätie, sittsõvõizõd räteᴅ mõrsja andis ristiisale räti, ristiemale räti, sitsist rätid
J sai perelee sittsõvoizõt tšiutot päälee sai perele sitsist särgid selga
I sittsõvõizõt platjaᴅ sitskleidid.
Vt. ka sittsevoi

šauria J-Tsv., pr šaurin J, imperf šaurizin J loputada | vn полоскать, прополоскать
jalk räted on roojõᴢ – mee vähäize šauri veeᴢ jalarätid on mustad, mine loputa väheke vees
eestä šauri ušatti, siiz vass vala vesi maalõõ algul loputa toober, siis alles vala vesi maha.
Vt. ka šarautõlla

šolkkain (Li), g šolkkaizõõ = šolkkõn
kagla räted õltii šolkkaizõᴅ, neĺĺänurkkõizõᴅ kaelarätid olid siidist, nelinurksed