[VOT] Vadja keele sõnaraamat

pitää K L P M Kõ S Lu Li J I (Kett. R U Ja-Len. Ra Ku) pitεä L P pit̆tää M Kõ pittää Kõ Po Lu Li J pittä J-Tsv. pit̆tääɢ I Ma (vdjI), pr piän K P M Kõ Lu Li J piεn P M Kõ J, imperf piin K P M Kõ Ja Lu Li J Ku piizii vdjI
1. pidada, sunnitud v. kohustatud v. nõutud olla | vn быть должным, неминуемым, обязательным
Li hot́ lumi vühhessaa õli, a piti mennä škouluu oli lumi kas või vööni, aga kooli tuli minna (pidi minema)
Lu mõizas piti tšävvä tegoll mõisas tuli käia (pidi käima) teol
P tšähsiäss, sis piεp tehä (kui) kästakse, siis peab tegema
M näd́d́ee piti siälä tehä töötä koko suv̆võõ nad pidid seal kogu suve tööd tegema
Kõ minuu piti mennä pakoosõõ ma pidin pakku minema
K naiskuumall piεb õmmõlla lahzõlõõ tšiutto naisvader peab õmblema lapsele särgi
Lu jõka noorikõl õli kirstu, i täün piti õlla igal noorikul oli (rõiva)kirst, ja (see) pidi täis olema
Lu kõrvõllin piäb õlla tüttö pruutneitsi peab olema tüdruk
Lu piäb õlla tšesä vesi, ku nõistii lassa pesemää pidi (peab) olema leige vesi, kui hakati last pesema
Lu miä panin koikaa omalõ paikalõ, kuza tälle piäb õlla ma panin voodi oma kohale, kus ta peab olema
Li mill piäp se kerkiissä tehä ma pean jõudma selle (ära) teha
Lu minul piäb vasata tämässä mul tuleb tema eest vastutada
M kui paĺĺo teilee piεʙ kui palju tuleb teile maksta?
Lu roopaa pääl piäb võttaa vettä, ku eb õõ piimää pudru peale tuleb võtta vett, kui piima ei ole
P piäp tšiirepii süvvä, suppi jahuʙ tuleb kiiremini süüa, supp jahtub (ära)
J ep pitäiz unohtaa, a miä ain unohtõn ei tohiks unustada (ei peaks unustama), aga mina aina unustan
J siä elä häppee, ep pitäis häp-peessä sa ära häbene, poleks tarvis häbeneda (ei peaks häbenema)
Li täll piäb ikossaa teda ajab luksuma
2. vaja(lik) olla | vn быть нужным, надобным
Lu mihee sillõ piεb rihmaa milleks sul köit vaja on?
I siltaa vassõ kane lavvaᴅ pitiväᴅ põranda jaoks oli neid laudu vaja
Lu minnua ep piä õpõttaa, miä muitõštši tarkka mind pole vaja õpetada, ma (olen) niigi tark
Lu boltuška pajatab mitä ep piä lobamokk räägib, mida pole vaja
Li mill ep piä atškoi, miä veel näen üvässi mul(le) pole prille vaja, ma näen veel hästi
M ep piä nii itkõa ei ole vaja nii nutta
3. (kedagi v. midagi, kellestki v. millestki) kinni pidada v. hoida (ka impers.); hoida v. tagasi suruda | vn держаться (за что-либо или кого-либо; также безл.), держать (не пропускать), сдерживать(ся)
L varmad mehet pitäväd ovõss tšiini tugevad mehed hoiavad hobust kinni
Lu kahs ammõssa on tehtü, kummõt pitävät tšiini varroa kaks sälku on tehtud, mis hoiavad (kapa)vitsa kinni
Li nii õli raŋkka irsi, što en võinu pittää, lousauzi tšäsi oli nii raske palk, et (ma) ei jaksanud kinni hoida, käsi läks lahti
P piin tšäsiikaa vattsaa tšiin hoidsin (suurest naerust) kätega kõhtu kinni
S tšäjess pit̆tääš tšiin käest hoitakse kinni
J piä koonoas tšiin pea oma suu kinni!
Lu enne tehtii tohoss koššo, tämä on neĺĺänurkkõlin, daaže vettä piti ennemalt tehti tohust karp, see oli (on) neljanurgeline, isegi vett pidas
Ra välissä pelazimma kõrjua, ühs oli pitämäᴢ, a tõizõd menivät kõrjuu vahel mängisime peitust, üks oli (silmi kinni) pidamas, teised läksid peitu
J nüd jo kaugaa piäb üvää ilmaa nüüd peab juba kaua ilusat ilma
J pia tšiin pea kinni (= peatu)!
P miä piin tšiin aikuttõlõmiss ma hoidsin haigutust tagasi
P piin, piin tšiin i türzähtin nagramaa pidasin, pidasin (naeru) kinni ja purskasin (ikkagi) naerma
4. pidada, hoida, säilitada (kuskil, mingis olukorras v. seisundis) | vn хранить или держать (где-либо, в каком-либо положении или состоянии)
Lu astiais peettii kapussaa astjais hoiti (peeti) (hapu)kapsast
Lu akkunaa pääl peettää [sic!] kukkoja akna(laua) peal hoitakse (peetakse) lilli
M suvõlla peettii sõparattiiza talvisõppõi suvel hoiti rõivaaidas talverõivaid
P opõzõt piettii kammitsaᴢ hobuse(i)d peeti kammitsas
M lahs suv̆vaap pit̆tää sõrmõa suuza laps armastab hoida sõrme suus
I tšäellä piäp pit̆tääk keppiä keppi tuleb käes hoida (kepiga käies)
Lu müü piimme linnaa maaᴢ, kunniiᴢ päisere märtšeni me pidasime lina (seni) maas, kuni linaluu (ära) mädanes
P kuhilaas pitääss kahtšümmett viiz vihkua hakis hoitakse (= hakki pannakse) kakskümmend viis (vilja)vihku
P piti pitää tšäsii pääll pidi hoidma käte peal
Kõ tõin meeᴢ piäʙ tširvessä teine mees hoiab (peab) kirvest (käes)
Lu rootali meeᴢ piεb ruĺĺaa tüürimees hoiab rooli
Li miä piän taloo ülleel ma pean talu(majapidamist) üleval
Lu miä tätä piin üütä ma pidasin teda öömajal
Lu tämä piti maata rendill tema pidas maad rendil
Lu sadovnikka piäp saatua vaariᴢ aednik peab aeda korras
Lu piä kõrvad avõõ hoia kõrvad lahti!
M pittääs päätä maaᴢ hoitakse pead norus
M miä piän meeleᴢ ma pean meeles
5. (midagi) pidada, tähistada, pühitseda, korraldada, teha, (millegagi) tegelda | vn справлять, праздновать, устраивать, заниматься
L pulmõi piεttii koko näteli pulmi peeti kogu nädal
Lu müü veĺĺee autazimma i piimme pomitkoᴅ me matsime venna ja pidasime peied
K kotonn peettii risseeᴅ ristsed peeti kodus
P pappi piti moĺevenjaa preester pidas palvust
L räštoganna piettii piirua jõulu ajal peeti pidu
Lu õlut praaznikkaa piettii jürtšinn õllepüha peeti jüripäeval
I urppäivää üφs päivä piettii palmipuudepüha peeti üks päev
J ebõõ· aika pühää pittä pole aega püha pidada
M mama piti talkoi ema korraldas (pidas) talgud
J mentii tütöt i poigad jaanii tulta pitämää läksid tüdrukud ja poisid jaanituld tegema
M koko öötä piettii eittses tulta kogu öö tehti õitsil tuld
J mitä ammõttia nütt piäᴅ mis ametit (sa) nüüd pead?
Lu tüttö piti stirkkaa tüdruk pesi pesu
K lõunatt peettii eestää lõunat söödi kõigepealt
Lu piime [= piimmä] peenee remontii tegime väikese remondi
Lu tämä ain ommaa konstia piäʙ tema teeb aina oma tempe
P pittääš šutkaa tehakse nalja
Lu naizõt peetää juttua naised ajavad juttu
Lu tämä piäb ain läkinää ta aina lobiseb
M piettii illoa lõbutseti
Lu tämä piti petossa ta pettis
Kõ möö nüt võizimma pittää matkaa etes (Len. 213) me võisime nüüd matka jätkata
J kopeekaa peräss eb mahs spooraa pittä kopika pärast ei maksa tülitseda
J nõvvoa pitämä nõu pidama
6. (midagi seljas, peas, jalas jne.) pidada e. kanda; (midagi) kasutada; (koduloomi) pidada; (palgalist) pidada | vn носить, надевать; применять; держать (животных); держать (наёмника); Lu tämä piäp kaunissa platjaa ta kannab punast kleiti; M eezepää piettii mehed vöitä vööllä ennemalt kandsid mehed vöid vööl; Li kaglatunniᴅ, se on naisiijõ tunniᴅ, mehed evät peettü kaglatunnija kaelakell, see on naistekell, mehed ei kandnud kaelakelli; P talvõl pitääss hattua, suvõl furaškaa talvel kantakse talvemütsi, suvel nokkmütsi; Lu sapanaa peettii naizõt pääᴢ {s}-t (= linikutaolist peakatet) kandsid naised peas
Li rohkaapi karjušši piti jalgaᴢ paglatšentšiä enamasti kandis karjus jalas pastlaid
J piettü ~ pietüt sõvaᴅ kantud riided
Lu saunas piettii kolkkiije saunas kasutati kappasid
Ra pietää i puisii tullii kasutatakse ka puust tulle
J opõiziit, leh́mii, lampait pittä hobuseid, lehmi, lambaid pidada
Lu enne vähe kassin koiria peettii enne peeti siin vähe koeri
Lu soikkolas piettii paĺĺo mesi sampaita Soikkolas peeti palju mesipuid (= mesilasi)
M õli rikaz meez i treŋkiä piti oli rikas mees ja pidas sulast
7. pidada (millekski v. mingisuguseks), (kellestki v. millestki v. iseendast mingisugusel) arvamusel olla | vn считать (кого-нибудь или чего-нибудь кем-нибудь или чем-нибудь)
Po pìettii äppiäss peeti häbiks
J piäb ent suurõssi, ep taho tull med́d́ekaa parvõõ peab end tähtsaks (suureks), ei taha tulla meie hulka
J jõka tšülä poigõt pietä ent voimõkkann iga küla poisid peavad end tugevaks
P kahtši puu on jäkärikko, tätä pitääs kõikkõa kõvõpassi puussi kasepuu on sitke, seda peetakse kõige kõvemaks puuks
8. (kedagi) ülal pidada, (kedagi) hooldada v. toita; (midagi) hooldada e. korras hoida | vn содержать или опекать или кормить (кого-нибудь); содержать в порядке
Li poika piäb emmää i issää poeg peab ülal ema ja isa
J tänävoonnõ om med́d́e vooro pittä tšülä ärtšä tänavu on meie kord hooldada küla härga
J karjuššia tarviz üväss pittää karjust peab hästi toitma
Lu piεmmä võill da munõill toidame või ja munadega
J siεll vana baaba piäp kottoa seal hoiab vanaeit maja(pidamist korras)
9. (peaaegu) pidada (äärepealt midagi tegemast hoiduda) | vn едва удерживаться, -аться
P tämä piti türzähtää nagramaa ta pidi (äärepealt) naerma purskama
10. (mitte) tohtida (midagi teha) | vn (не) сметь, по- (делать что-либо)
L enäpεä ep piε lyõkkua troitsass suvistepühast (peale) ei tohi enam kiikuda
Lu ep piä nii paĺĺo hulkkua, piäp tehä tüütä ei tohi nii palju hulkuda, peab tööd tegema
Lu ep pitäiz õlla nii uhkaa ei tohiks nii uhke olla
11. (jumalat; üleloomulikke jõude) uskuda | vn веровать, уверовать (в бога; в сверхъестественные силы)
J baabuškat pitiväd jumalaa vanaeided uskusid jumalat
K nõitoi peettii usuti nõidu
■
Po tultii kottoo, pìettii lauta tuldi koju, söödi
J naapuris ku pietä üvä meelt küll naabrid rõõmustavad
J ep piä vaaria ei pea hoolt
Po piε õmmaa ùolta ole hoolas (pea oma hoolt)
J piäp tõizõ päälee vihaa peab teise peale viha
Lu mill ku on üvä kana, ep piä välliä küll mul on hea kana, ei pea (munemises) vahet
M kuh̆hõõ siε teetä piäᴅ kuhu sa lähed (teel oled)?
Lu drolli piti ääntä (plekist) krapp tegi häält (= kõrises lehma kaelas)
J vanass izäss müü piämm uvažeńńa vanast isast me peame lugu
K miä kurraa külḱee lopatkaa piin ma sihtisin vasemasse abaluusse
Po talopoigad pìettii ned́d́ee puolõss talupojad olid nende poolt
Kõ tšävvä eʙ või, jalgad evät piε (ta) ei saa käia, jalad ei kanna
J enne talopoik piti karjõmaat pomešikalt vanasti sai talupoeg karjamaad mõisnikult
M siä entää nii kehnossi piäᴅ sa pead end nii halvasti ülal
J vassaa pitämä vastu pidama
J vagoll pitämä (kedagi) vaos hoidma, talitsema
J vahõt pitämett vahetpidamata