[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aapazikko M Lu Ra aapasikko K-Ahl. aapõzikko J-Tsv., g aapazikoo: aapõziko J haavik, haavamets | vn осинник
M aapazikkoza ovaᴅ enäpältä aimaᴅ aavaᴅ haavikus on enamasti ainult haavad
M aapazikko mettsä haavik

aarakaᴢ (M), g aarakkaa haruline, okslik | vn развилистый, ветвистый
põdraa sarvõᴅ ovaᴅ aarakkaaᴅ põdra sarved on harulised
aarakkaaᴅ puuᴅ harulised puud

ahjo Kett. Len. Por. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I (R) ah́jo J-Tsv. Аг̧ ïо Pal₂ Агъï͡о Tum., g ahjoo M Kõ S Po Lu Li J I ahjuo K L P ahjo J ahi | vn печь
I piäb var̆rai nõissaɢ üleeᴢ, ahjoa lämmittämää tuleb vara üles tõusta, ahju kütma
P iezepii õlivad musad ahjoᴅ vanasti olid mustad (= korstnata) ahjud
Lu esimein piimä, ku lüpstää, sis pannaa umpi ahjoo kui lüpstakse esimene piim (pärast lehma poegimist), siis pannakse (see) kinnisesse ahju
J leip ah́jo leivaahi
Lu vennää ahjo vene ahi
J mõnikkais taloiᴢ ahjo lava on tehtü puuss mõnedes taludes on ahju alus (lava) tehtud puust
M puinõ ahjoo aluᴢ puust ahjualus
Lu ahjo päälin on tehtü heenossa tšivessä (sauna)ahju pealne (= keris) on tehtud väikestest kividest
J ahjoo päälüᴢ ahjupealne
J ahjoo taguᴢ ahjutagune
J ahjoo perᴢ ahju tagumine osa
M ahjoo tuluᴢ ahju peerulõhik (= pilu ahjuseinas peeru põletamiseks)
M ahjoo lõõska ahjulõõr; kummialune [?]
M ahjoo truba korsten
M ahjoo suu ahjusuu
M ahjoo põhja ~ ahjoo põrmata ahju põrand
I ahjoo lauta ahjupelt
M ahjoo južgaᴅ ahju kriskad
M saunaza ovaᴅ ahjoo tšiveᴅ saunas on kividest laotud keris.
Vt. ka kotoahjo, riigaahjo, saunaahjo, tšiviahjo, tõrvaahjo, umpiahjo
Vt. ka ähjü, ähü

aima M Lu J-Must. I (Li), g aimaa ainult (adjektiivselt), pelk, paljas | vn один (лишь, только)
M aapazikkoza ovaᴅ enäpältä aimaᴅ aavaᴅ haavikus on enamasti ainult haavad
M täm sei aimoo obahkoo, eʙ tahtonu omenaakaa ta sõi paljaid seeni, ei tahtnud kartuliga
Li väliss tehtii i aimõssõ kapusõssõ piirõgõ, a too kapussaa pantii alla, ailia pantii päällä vahel tehti ka ainult kapsast pirukas, aga mõnikord pandi kapsast alla, räime pandi peale
Lu kõikk õli aimaata šiškaa kõik olid puha kaltsud
J aima tulta puhub (Must. 167) puhub selget tuld

alumõin K-Al. M Kõ Li J-Tsv. (Kett. R Ra I) alumein Ränk, g alumõizõõ R Li alumõizõ J alumine | vn нижний, исподний
I štanaᴅ ovaᴅ päälümeizeᴅ, a kaatsaᴅ ovaᴅ alumõizõᴅ štanaᴅ püksid on pealmised, aga aluspüksid on alumised püksid
Li alumõin venttsa alumine palgikord
Kõ perennaa isub alumõizõz lavvaa õttsaᴢ perenaine istub laua alumises (= uksepoolses) otsas
Ränk alumein avanto (Ränk 82) alumine jääauk (= jääalusel kalapüügil jääauk, mille kaudu noot veest välja tõmmati).
Vt. ka alimain, alumain, alõmain, alõmiin

asõlautoo ~ asõlauto M nõuderiiul | vn полка для посуды, посудник
asõlautoolla ovaᴅ as̆sõõᴅ nõuderiiulil on (toidu)nõud.
Vt. ka azõlautoo

atpe·ettõi I, g atpe·ettõi (inimene, kellele preester on tema arvatava surma eel pidanud vastava kirikliku talituse, kuid kes on haigusest siiski pääsenud ja elab pärast seda juba aastaid; niisuguseid inimesi kardetakse, neid arvatakse teistele halba toovat või soovivat) | vn отпетый (человек, которого во время тяжёлой болезни соборовали и отпели, но который всё же выздоровел; такие люди внушали страх окружающим)
sabo·orovannõiᴅ. atpe·ettõiᴅ ovaᴅ. niku pool pokkoinikkaa {s}-d. {a}-d on (olemas. Nad on) nagu pooleldi surnud

baŋkka² P M bankka M, g baŋkaa P M pank | vn банк
M pani rahaᴅ baŋkaa pani rahad panka
M rahad ovad baŋkkaᴢ raha(d) on pangas
P antõ tällyõsyõ koko baŋkaa deŋgoita andis talle kogu panga(täie) raha.
Vt. ka deŋgabaŋkka

bruussa M I bruuss J-Tsv. bruuša J-Must., g bruusaa M J
1. tahutud palk, pruss; plank; tala | vn балка, брус; толстая доска; стропилина
J teemme kazett [sic!] irress kahs bruussa teeme sellest palgist kaks prussi
J viska bruuss lävennalaa, kuivõp rihee tull viska plank läve ette, (on) kuivem tuppa tulla
M rautazõd bruusad ovad rautateesiltolailla raudtalad on raudteesildadel
2. (seebi)kang | vn брус (мыла)
M bruussa mõilaa, bruusaz õli viiz naglaa kang seepi, kangis oli viis naela
3. luisk | vn точильный камень, брус(ок)
I annaɢ millõ vikahtõõ bruussa anna mulle (vikati) luisk.
Vt. ka raut-bruussa
Vt. ka bruska

bubentšikka M I bubentšikkõ Li bubentšikk J, g bubentšikaa J
1. kuljus; (hobuse) kaelakell, õitsikell, kelluke | vn бубенчик
J tšellod ja bubentšikat trälissä lookkõᴢ kellad ja kuljused kõlisevad looga küljes
Li sis panti virkõ bubentšikkõitõ õpõzõllõ kaglaa siis pandi rida kuljuseid (pulma)hobusele kaela
I bubentšikaᴅ ovaᴅ. paaᴅ opõzõllõ kaglaa, kõõz mettsäzä tabunaza, štoby ep hävviüssiɢ opõnõ kellukesed on. (Need) paned hobusele kaela, kui (ollakse) metsas hobusekarjas, et hobune ei kaoks ära
Li bubentšikkõ, .. siäl süämmez eb õõ tšeeli, a mikä-nibut́ om pantu .. mokomain ümmärkõin, mikä siäl häülüʙ niku erne .., sis see guditõʙ kelluke, .. seal sees ei ole keel, vaid miski on pandud .. niisugune ümmargune, mis seal liigub nagu hernes, siis see täriseb
2. M kullerkupp | vn купальница
■
I läpii tšül̆lää meeʙ, kaunis sarafana. tätä niin i narrittii, kutsuttii bubentšikka läbi küla läheb, „punane sarafan”. Teda nii narritigi, kutsuti {b.} (= külakell)

duuma P M Lu I duum J-Tsv., g duumaa P M Lu J mõte; mõtlemine | vn дума, мысль; раздумье
P kas duuma õli üvä meil see mõte oli meil hea
M milliss nüd duumaa duumaaᴅ millist mõtet nüüd mõtled?
Lu ühs duuma üvä, kahs veel parõpi üks mõte on hea, kaks (on) veel parem
Lu suurõss duumass meni hullussi suurest mõtlemisest läks hulluks
I min̆nuu duumat tühjäd ovaᴅ minu mõtted on tühjad (= asjatud)

dvuju·urudnõi P dvojurodnoi M, g dvuju·urudnõi nõbu | vn двоюродный брат, двоюродная сестра
P sõsaruχsii i velleχsii lahzõd ovad dvuju·urudnõiᴅ õeste ja vennaste lapsed on (omavahel) nõod
P dvuju·urudnõi veĺĺi meesnõbu
P dvuju·urudnõi sõzar naisnõbu

fjokla L P M Li vjokla S föklä Lu Li Ra fökl J-Tsv. vöklä Lu fekla K-Ahl. sfjokla M sfiokla I śv́jokla (M) svjokla Lu (M), g fjoklaa P M sfjoklaa M föklää Lu Li J vöklää Lu peet | vn свёкла
P suurõt kauniit fjoklaᴅ suured punased peedid
I sfioklaa õli vähä taraza peeti oli vähe aias
J avvottu fökl om makuzõp ku toor hautatud peet on maitsvam kui toores
Li fjoklal on naatti peedil on pealsed
M stalovyi sfjoklad ovat kauniiᴅ söögipeedid on punased
M saaχarnyi sfjoklad ovad valkõaᴅ suhkrupeedid on valged
M fjoklaa lehoᴅ peedilehed

garnizona M Lu Li garńizona J-Tsv., g garnizonaa M Lu Li garńizona J garnison | vn гарнизон
M ovad garnizonaᴅ, sõtalaisii garnizonaᴅ on garnisonid, sõdurite garnisonid
J petterii garńizona on õikõ suur voisk Peterburi garnison on õige suur sõjavägi

gribavakka Li J seenekorv | vn грибная корзина
Li einävakka, gribavakka, munavakka, marjavakka, kane ovaᴅ pärevakaᴅ heinakorv, seenekorv, munakorv, marjakorv, need on peergkorvid

grusta: grust M, g grustaa (M) kaseriisikas | vn груздь
grustõd ovad valkõad i lip̆põat päältä; nävät suvavat kazvaa kazgõõ lehtojõ alla kaseriisikad on valged ja pealt libedad; nad armastavad kasvada kaselehtede all.
Vt. ka gruzagriba

guža I, hrl pl gužaᴅ I rangiroom, pl. -roomad | vn гуж
raŋkõloilla ovad gužaᴅ, rakõttaaᴢ, i gužõloissa pannass lookka rangidel on roomad, rakendatakse ja roomadest pannakse look (läbi)

haakki M Lu Li J I (Ra), g haakii M Lu Li J I haaki J
1. voki lüht; lühi haru | vn дуга веретена (на водской самопрялке)
J vokilla on haakki, värttenä pannaa haakkii vokil on lüht, värten pannakse lühti
Li haakki on pulikkoje väliᴢ, nahkoikaa pantu lüht on pulkade (= lühipostide) vahel, nahkadega (kinni) pandud
I värttänä on haakii süämmezä. haakki on puinõ i tällee ovaᴅ niku ampaaᴅ tehtüᴅ värten on lühi sees. Lüht on puust ja talle on nagu hambad tehtud
M värttenällä on kahs haakkia värtnal on kaks lühi haru
I vok̆kii haakki voki lüht
M Lu haakii ampaaᴅ lühi konksud e. hambad
2. konks, haak; (voki)lühi konks e. hammas; ahingu haru; õngekonks | vn крюк; крючок на дуге веретена (на самопрялке); зубец остроги; рыболовный крючок
Ra lühez õllaa tšiini rautakokaᴅ, ne õllaa haakiᴅ lühis on kinni raudkonksud, need on lühi hambad
Lu astragalla õli kahstõ·ištšümmett haakkia ahingul oli kaksteist haru
3. västar, ahing | vn острога
J haakika püüvvetä veess kala västraga püütakse veest kala
4. kõblas, kabli | vn мотыга
J haakki lähsi varrõss väĺĺä kõblas tuli varre otsast ära
5. (ristamisi asetatud lattidest) kärbis | vn прясло (положенные крест-накрест палки, жерди)
J linad om pantu haakki linad on pandud kärbisele (kuivama)
J ärüt kuivap põlloll haakkiiᴢ ristikhein kuivab põllul kärbistel
6. J (võrgu-, nooda)vabe | vn вешало, шесты, на которых высушивают невод.
Vt. ka vokiihaakki

hoikukkõin M J-Tsv., g hoikukkõizõõ J peenike, kleenuke; sihvakas, sale; õhuke; tilluke [?] | vn тонкий, тоненький; стройный; крохотный [?]
M hoikukkõizõd reevenii naatiᴅ peenikesed rabarberivarred
M hoikukkõin rihma peenike köis (nöör)
J pittš ja hoikukkõin riuku pikk ja peenike ritv
M hoikukkõin niku rooska, roozgaa varsi peenike nagu piits, piitsavars
M pah̆hain, mokom hoikukkõin hakka kõhn, niisugune kleenuke eit
M nii nõdra, hoikukkõin ku kahtši puu nii nõtke, sihvakas nagu kasepuu
M alõtsõᴅ ovaᴅ villassa tehtü, a tšintaaᴅ ovaᴅ nahgassa, hoikukkõizõssa nahgassa labakindad on villast tehtud, aga {tš}-d on nahast, õhukesest nahast
M hoikukkõin pala omõnaa tilluke [?] tükk kartulit

ilma K L P M Kõ Ja-Len. Lu Li Ra J I (R-Lön. R-Reg.) ilmõ J ilm Lu Li Ra J Илма Pal₁, g ilmaa P Lu J
1. ilm | vn погода
Kõ millaizõd ilmad ovad ümpär joulua i veerisseetä, mokomad ilmad ovad ümpär kupoĺua missugused ilmad on jõulu ja kolmekuningapäeva paiku, niisugused ilmad on jaanipäeva paiku
J ilm lähep sulalõõ ilm läheb sulale
J ilm lei vilussi ilm lõi viluks
J ilm on pilveᴢ ilm on pilves
Kõ ku päivä laskõup tširkkaassi, siz leeb üvä ilma kui päike loojub selgelt, siis tuleb ilus ilm
Lu tomakall ilmall laivoill on kehno meres seilata uduse ilmaga on laevadel kehv merel purjetada
Lu pädrää pühänä ja jaanin nallõ õllaa üväᴅ päivüü ilmõᴅ peetripäeval ja enne jaanipäeva on ilusad päikesepaistelised ilmad
Lu ain ku on vihma ilm, siz ain pokoinikkaa unõᴢ näeᴅ alati, kui on vihmane ilm, siis alati näed surnut unes
Lu tänävä on utu ilma täna on udune ilm
Lu egle õli tormi ilma eile oli tormine ilm
Lu sää ilma oŋ ku tuulõʙ, tuiskaaʙ tuisune ilm on, kui puhub tuul, tuiskab
Li siitiä ilm selge ilm
Lu tüüni ilma vaikne ilm
Lu sooja ilma soe ilm
Lu vari ilma kuum ilm
J vaĺĺud ilmõᴅ jäised, lõikavkülmad ilmad
Lu kehno ilma ~ paha ilma ~ Li kurja ilm ~ märännü ilm halb ilm
Lu ränttü ilma ~ rojukaz ilma lörtsine ilm
Ra kohm ilm kergelt pakasene ilm
2 õhk | vn воздух
Lu ilma kojjooʙ, kaukaal näüʙ õhus peegeldub, kaugele on näha
J isä ilmõᴢ, poika purjõᴢ. ahjo lämpiiʙ mõist isa õhus, poeg purjes? – Ahi köeb
Lu raŋkk ilma raske õhk
3. maailm, ilm | vn мир, свет
K itšä pittšä, ilma lad́ja vs (elu)iga pikk, maailm lai
J miε õõn viištšümmet seitsee voott elänüd ilmalla ma olen viiskümmend seitse aastat maailmas elanud
J meni sõtamehessi, meni jumala ilma harkkima läks sõjameheks, läks (mööda) jumala maailma astuma
K siin ilmaᴢ siin ilmas
J itšiiss bõõ mittäit maa ilmõᴢ maailmas ei ole midagi igavest
J ebõ·õ ilmalla izüttä rl pole maailmas (= elus) isakest
J ilmõlõ sünnüttemä ilmale sünnitama
■
Lu kurissunõõd eväd õõ ilozaz ilmaᴢ poonud pole taevas (ilusas maailmas)
Lu tämä ep tää ipo ilmaa ta ei tea maad ega ilma
M nii prokutoo, eb mälestä ipo ilmoja (on) nii totter, ei mäleta ilmast ega maast
J kannimokomõit brüllikkait uulii ilmõz enõõ nähnü niisuguseid pakse (pruntis) huuli pole ma ilmaski näinud
L jumal üvä siunatkuo sinuu õnnõata kõikõss itšεässi ilmassi hea jumal andku sulle õnne (õnnistagu sinu õnne) kogu eluajaks, igaveseks.
Vt. ka maailma, mörü-ilma, raju-ilma, sato-ilma, tormi-ilma, umpi-ilma, utu-ilma

jaavoli L, g jaavolii L saatan, kurat | vn дьявол, чёрт
nämä jaavolii nõmaᴅ ovaᴅ nad on kuradi omad

kaappi K M Kõ Lu Li J škaappi K-Ahl. P I (Ku), g kaapii Lu Li J škaapii P
1. kapp | vn шкаф
Lu kassin kirstuz on kõiɢ rautameno, a siin on kaappis kõik süükkimeno siin kirstus on kõik raudesemed, aga siin kapis on kõik toiduained
I leipää pannaɢ škaappiloissõõɢ leib(a) pannakse kappidesse
M kaappiz ovaᴅ lautooᴅ kapis on riiulid
Lu bufetii kaappi puhvetikapp
Lu glazi kaappi klaasustega kapp
Lu piimä kaappi piimakapp
J rook kaappi toidukapp
Lu sõpa kaappi riidekapp
Lu ala kaappi alumine kapp
2. sahtel, laegas | vn ящик (стола)
Lu lavval oŋ kaappi laual on sahtel
M Lu lavvaa kaappi lauasahtel
Lu aarikoo kaapis peettii tšäpüjä i kaluvija võrguhargi (aluses olevas) sahtlis hoiti võrgukäbisid ja kalaseid.
Vt. ka alukaappi, asukaappi, azõkaappi, glazikaappi, kuunikaappi, laut-kaappi, piimäkaappi, sõpakaappi, üläkaappi

kaatsaᴅ K L P M Kõ Po Lu Li J I kaatsõᴅ Lu Ra J-Tsv. kaat́śiaᴅ Ku kaasat ~ kaasjat R-Reg. Кацатъ Tum. pl t
1. (meeste)püksid (peamiselt kodukootud linasest riidest), murd. kaltsad | vn штаны (чаще всего холщёвые)
L kahõssõmaa pai-kaakaa kaatsad jalgaza kaheksa paigaga püksid jalas
P viskas kaatsad jalgass vällεä viskas püksid jalast (ära)
J kaatsõd menti pakaroi päält lõhtši püksid läksid tuharate pealt lõhki
M kaattsoll on kahs red́d́üssä pükstel on kaks säärt
J ved edõõ pikkarain, jot kaattsoitt häülüᴅ sa ei ole ometi (enam) väike, et püksata käid
J meez nurkkõs kaatsõt kaglõs. se on obrõzõ ja varnikk päälle mõist mees nurgas, püksid kaelas? – See on ikoon ja käterätt peal
M kondrat kõlkkas kaatsat kaglas. avu (Set. 18) mõist Kondrat nurgas, püksid kaelas? – Ahjuluud
Lu kaatsõᴅ jutõltii, ku õli tehtü koton ja kotokaŋkaassa (pükste kohta) öeldi {k}-d (siis), kui (need) oli(d) tehtud kodus ja kodukootud linasest riidest
Kõ valgazimma kaŋkaa, õmpõlimma tšiuttai i kaattsolai pleegitasime linase kanga, õmblesime (sellest) särke ja pükse
Lu kaŋkaizõᴅ kaatsaᴅ õltii olid linased püksid
J viirukkoizõt kaatsõd jalgõᴢ triibulised püksid jalas
I hoikat kaatsaᴅ õhukesed püksid
R emüd seizob uhzualla, tširja tšiatikko tšäezä, kala kaasat kainalosa (Reg. 23) rl emake seisab künnisel (ukse all), tikitud särk käes, peiupüksid kaenlas
Lu merimehiil õltii öljü kaatsaᴅ meremeestel olid õliriidest püksid
Lu kaattsojõõ persüsed rippuvaᴅ püksitagumik ripub
J kaattsojõ kormun püksitasku
Lu kaatt-sojõõ kagluᴢ ~ M kaattsojõ gašnikka püksivärvel
M kaattsojõ reisi, kaattsojõ red́d́eᴅ püksisäär, püksisääred
2. aluspüksid | vn подштанники
I štanaᴅ ovaᴅ päälümeizeᴅ, a kaatsaᴅ ovaᴅ alumõizõᴅ štanaᴅ püksid on pealmised, aga aluspüksid on alumised püksid
Lu enne õli alukaatsad i päälikaatsaᴅ, nüd on kaatsad ja štanaᴅ ennemalt olid alumised püksid ja pealmised püksid, nüüd on aluspüksid ja püksid
Li kaatsaᴅ i tšuutto, se on alusõpa aluspüksid ja särk, see on aluspesu
J kaattsoi(t) pietä jalgõz va meheᴅ aluspükse kannavad (peavad jalas) ainult mehed
■
J kaatsõd värissä püksid sõeluvad püüli.
Vt. ka alukaatsaᴅ, aluskaatsaᴅ, kalakaatsaᴅ, kotokaatsaᴅ, päälikaatsaᴅ

kahtšiurpa M kasepung | vn берёзовая почка
kah-tšiurpa, näitä tožo lekarstvoissi korjataᴢ. nävät tšut́ pirastavat puussa, i näväd ovad mokomad niku tõrvõzõᴅ, nii kleijaavaᴅ kasepung, neid ka korjatakse ravim(e)iks. Nad vaevalt puhkevad puus(t), ja nad on niisugused nagu vaigused, nii kleebivad

kala Kett. K R-Eur. R-Reg. L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr (V vdjI Ko) Кала Tum. Ка́ла Pal₂ K-reg₂ Ii-reg₁ kalla ~ kaala Kr, g kalaa Kett. K P Lu Li Ra J kal̆laa M Kõ vdjI I kala J
1. kala | vn рыба; S kal̆laa söötii suurõs pühäᴢ kala söödi suure paastu ajal; M kase on kori, kazella kalamehet püüvvettii kal̆laa see on ruhi, sellega püüdsid kalamehed kala; M üvä püütü kal̆laa õli tänännä täna oli hea kalasaak (kalapüük); M tuli kalanikka tšül̆lää, meemmä õssamaa kal̆loita kalakaupmees tuli külasse, läh(e)me kalu ostma; Ra kala on rookõᴢ, a liha on luukõᴢ kala on luine, aga liha on kondine; Lu kakkotuuli veep kalaa kattilassa poiᴢ kk. kagutuul viib kala katlast ära; Lu kala algap pillaussa päässä vs. kala hakkab riknema peast; R eb lepu [= lõpu] meri kaloss süvä auta ahvakkais [= ahvakkoiss] (Reg. 40) rl. ei lõpe merest kalad, sügavast haua(koha)st ahvenad; M jõka kalall on õma tuŋkoaika igal kala(liigi)l on oma kudemisaeg; J tuõp kalaa kuto-aikõ, siz on kalat kõikõllaizõᴅ rl. (kui) tuleb kala(de) kudemisaeg, siis on kalu kõiksuguseid; Li kala pellaaʙ kala mängib; M kala kuttõõʙ ~ Lu kala kuttiiʙ ~ J kala kutõõb (Must. 172) kala koeb
Lu omaz rannas püvvettii suurta kallaa oma(s) rannas püüti suuri kalu
M kutuhaili on laiha kala kudemisaegne räim on lahja kala
M sütšüzül ovad razvakkaat kalaᴅ sügisel on rammusad (rasvased) kalad
J miä ison toorõtta i soolõssa kallaa mul on isu toore ja soolase (= soolatud) kala järele
Lu elävä kala elus-kala
M kaptšo·nnyi kala suitsukala
J soolõttu kala soolatud kala
Li maukuukaa kala isakala, niisakala
Li marjaakaa kala emakala, marjakala
J isä kalal on totku isakalal on niisk
P meri kala merekala
J marjõ kala emakala, marjaga kala
J soomus kala soomustega kala
J muta kala mudakala
J kalaa rakko ~ M kal̆laa rakko kala ujupõis
K kalaa marja ~ M kal̆laa marja kala mari
M kal̆laa mahso kala niisk
Lu kalaa žaabraᴅ kala lõpused
Lu kalaa siivõᴅ ~ M kal̆laa siiveᴅ kala uimed
Ra J kalaa roo ~ M kal̆laa roo ~ J kalaa rooto kala luu; kala rood
M kal̆laa seltšäroo kala seljaluu e. rood
M kal̆laa õimõᴅ, näitä on paĺĺo, hoikukkõizõd niku niitiᴅ kala luud, neid on palju, peenikesed nagu niidid
Lu rauta korissa ajõtaa kalaa razvaa raudkiisast aetakse kalarasva
Lu kalaa kutu kalakudu
Lu kalaa mutukõᴢ ~ peen kalaa poika kalamaim
Lu kalaa raassõli kalade ülesostja
J kala pullu ~ Lu J kala rakko kala põis, (kala) ujupõis
Lu kala äntä ~ J kala änt kala saba
J kala soomuss kurasõõkaa revitää i torkaakaa kala soomuseid (-soomust) kraabitakse (rebitakse) noaga ja riiviga
Lu kala siiveᴅ kala uimed
J kala rooto kala luu
Lu kala mukkura ~ kala marja ~ J kala marjõ kala mari
J siä õõd vohm, niku kala pää sa oled loll, nagu kala pea (on sul otsas)
Lu kala razva ~ J kala razvõ kalamaksaõli
Lu kala poigaᴅ kalapojad, -maimud
M meil eb õõ kala men̆nua meil (sisemaal) ei tegelda kalapüügiga
M kala kuttõõʙ, sis täm tuõʙ suurõõkaa artteliikaa; sitä aikaa kuttsuas kala tuŋku (kui) kala koeb, siis ta tuleb suures parves; seda aega kutsutakse kala(de) kudemisaeg
J kala püüös tšävve kalapüügil käia
J med́d́e poolõ rahvõz oŋ kala püütšill meie kandi rahvas on kalapüügil
P on kala võrkod ripusõttu kalanikkoil kuivamaa kalavõrgud on kalureil kuivama riputatud
Lu kala püütäjä kalapüüdja, kalastaja, kalur
Kõ bõ kala voos (Len. 214) ei ole kala-aasta
J tehtii kala piirgaa tehti kalapirukat
J keitettii kala suppia keedeti kalasuppi
2. fig kala (peigmehe v. venna hellitusnimi rahvalauludes) | vn рыба (ласкательное название жениха или брата в народных песнях)
K tšülve, tšülve, velvüeni, kasivu, üvä kalani (Al. 45) rl vihtle, vihtle, mu vennake, pese ennast, mu hea kala
K ühsi meni velvüeeni, kahe tuõp üvä kalani (Salm₁ 772) rl üksi läks mu vennake, kahekesi tuleb mu hea kala (= vend)
J kavassu kala üväni rl jäi kauaks mu hea kala (= peig)
R kauka on tullut kalani (Reg. 15) rl kaugelt on tulnud mu kala (= peig)
R püüti veljeltä isäni, kasvattajaa kalaltani, jätti peenenä peräle (Eur. 36) rl võttis (püüdis) vennalt (mu) isa, kasvataja mu kalalt, jättis (ta) väikesena järele
R emüd seizob uhzualla, tširja tšiatikko tšäezä, kala kaasat kainalosa (Reg. 23) rl emake seisab künnisel (ukse all), tikitud särk käes, peiupüksid kaenlas
■
Li hoono kala, i vee päällä lentääʙ kiil, ka vee kohal (peal) lendab.
Vt. ka bokšukala, emäkala, hailikala, isäkala, kaarnkala, karassikala, kuhakala, kulta-kala, kurvikala, kutukala, lahnakala, liŋka-kala, lõhikala, maõkala, merikala, minoga-kala, mukkurakala, niiskakala, noottakala, opokala, pokša-kala, pühäkala, ŕaapuškakala, razvakala, rautkala, silmukala, särtšikala, treska-kala, tuŋkukala, valaskala, võrkkokala
Vt. ka kalo, kaluᴅ

kiiska L P M Lu Li, g kiizgaa M kiiskaa P Lu
1. tutt, tups | vn кисточка
M eellä peettii mehet tšiutoo päällä vöötä, õttsaz õltii ilozaᴅ kiizgaᴅ ennemalt kandsid mehed särgi peal vööd, otsas olid ilusad tutid
L nuorikka õssi naolyõ kaunii vüö kiiskoikaa pruut ostis naole punase tupsudega vöö
Lu rohkapassi peettii kauniita kiiskoja enamasti kanti (peeti) punaseid tutte
Lu kiiskad õltii ümmärkõizõᴅ tutid olid ümmargused
P šĺejat kiiskoikaa tuttidega leid
2. (marja)kobar | vn гроздь, кисть
M ai ku sor̆rõat kiizgad on kauniilla smarodalla oi kui suured kobarad on punasel sõstral
M taramarjaᴅ ovaᴅ kõiɢ kiiskojõkaa, kiiskojõ päällä, semperässä näitä piäʙ ak̆kõa kiizgaakaa, piäʙ katkoa kiiskojõkaa aiamarjad on kõik kobaratega, kobarate peal (= kobaratena), sellepärast peab neid kobaraga noppima, peab murdma kobaratega
M pihlagal on kiiska, a pähtšänäl on truuppa pihlakal on kobar, aga pähklil on lüdi
M smarodaa kiizgaᴅ sõstrakobarad
3. M munasari | vn яичник

kniška I, g knižgaa I raamat | vn книга, книжка
bukvat knižgaza ovaᴅ tähed on raamatus
ovad meeleväd rahvaaᴅ, tširjuttivaᴅ paĺĺo kniškoo (nad) on targad inimesed, on kirjutanud (kirjutasid) palju raamatuid
miä jo õlin kaijjee knižgaa lugõnnuɢ ma olin selle raamatu juba (läbi) lugenud

koira Kett. Ränk K L P Ke M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I Kr (Pi vdjI) koirõ Lu J koire Kr koir Lu Li Ra J kõira K-Ahl. koera P Ku koerᴀ ~ koer Ku Коира Pal₂ Ко́эра K-reg₂ Ii-reg₁ Ко͡ера Tum., g koiraa P M Lu Li I koira J
1. koer | vn собака
M koira annab äältä koer haugub
Lu enne vihmaa koira pekerteeʙ enne vihma koer püherdab (maas)
Lu ku koira süüb rohtua, sis tääp kehnoa ilmaa, tääb vihmaa kui koer sööb rohtu, siis (see) ennustab halba ilma, ennustab vihma
Lu siä õõᴅ niku koira, ain nällizä sa oled nagu koer, aina näljas
M ahnas söömää niku koira ahne sööma nagu koer
Lu õõn väsünnü niku koira kk olen väsinud nagu koer
Lu nii eletää niku katiikaa koira kk elavad nii, nagu kass ja koer
Kõ koira koiraa tääʙ kk koer koera tunneb
Lu koir koiraa i suvvaaʙ vs koer koera armastabki
Lu suvvaat siä minnua niku koira keppiä kk sa armastad mind nagu koer keppi
Lu nät siä teiᴅ, katid i koirad nagrõvaᴅ kk näe, (mis) sa tegid, (isegi) kassid ja koerad naeravad
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei hammusta
Lu koira haukkuuʙ, a tuuli kannaʙ vs koer haugub, aga tuul kannab
M siε aukud niku mõizaa koira kk sa haugud nagu mõisa koer
J haukub niku viho-viimiŋ koir haugub nagu vihuviimane (kõige hullem) koer
Ku sill on elo niku papii koerallᴀ kk sul on elu nagu preestri koeral
J niku koira elo: jõgass leivä palass verrõta nagu koera elu: iga leivapala pärast näägutatakse
Lu silla tšeeli tšäüb niku koiraa äntä kk sul käib keel nagu koera saba
Ra koiraa pulmad ovaᴅ, siiᴢ joonitõllaa mõnt koiraa ühes paikkaa, kuza on emikko (kui) koera pulmad on, siis jooksevad mitu koera ühes kohas, kus on emane (koer)
P ärnäkäs koira ~ Lu Ra pagana koira tige koer
Lu hullu koira hull (= marutõbine) koer
Lu talo koira õuekoer, (maja) valvekoer
Lu lintu koira linnukoer
Lu tsepaa koira ketikoer
Lu ohotnikaa koira jahi(mehe)koer
Lu emikko koira ~ koira emikko emane koer
Lu kulli koira ~ koira kulli isane koer
M koiraa poika ~ Lu koira poika ~ I koira penikka kutsikas
2. subst., adj. koer, üleannetu, ulakas, häbematu | vn бесстыдник, наглец, собака; наглый, бесстыжий
Lu ep tunnõ lassa õpõttaa üvvii, lahzõd õpõtaʙ koirassi ei oska last hästi õpetada, õpetab lapsed koeraks (= häbematuks)
Lu nütt on vätši mennüt koirassi nüüd on rahvas läinud ülekäte
J elä õõ koirõnn ära ole häbematu
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled küla(s) hea, kodu(s) koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
Li see õlitši mokoma koira poika see oligi niisugune koer (= üleannetu) poiss
Lu koira inemin tahop tõissa ain narria i pilkõta koer (= häbematu) inimene tahab teist aina narrida ja pilgata
3. voki keps, murd. karguti | vn шатун (самопрялки)
M se, mikä vokkia veeretäʙ, on koira see, mis vokki ringi ajab, on keps
M vok̆kii koira veeretäb ratassa vokikeps ajab ratast ringi
4. Ränk võrgukoer, -kutsikas (väike puust v. luust ese, mis võrgu kudumisel kinnitatakse võrgu serva, et ta oma raskusega võrgu silmad lahti hoiaks) | vn собачка (в сетевязании)
■
Lu inemin ku hulkub ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa: siä tšäüt koiriil einää süüttemäᴢ kui inimene hulgub ilmaasjata (ringi), siis öeldakse talle: sa käid koertele heinu söötmas
Lu isä oŋ koirill einää antamaᴢ (vallaslapse kohta öeldakse:) isa on koertele heinu andmas
Lu siä teet koiraa nõjall tüütä sa töötad vastumeelselt
K koiraa ublikaᴢ ~ J koiraa õhsõnõmuᴢ koerapöörirohi, maruhein
M koiraa näärä ~ Po koiraa nääri ~ P M Lu koiraa nännä ~ Lu koira nänne odraiva
P Lu koiraa kagla koerakaelanurk (hoonel)
Lu koiraa väärä kiviluts e. emakala
Lu koir paalikka noodakoer (noota avali hoidev puu)
Lu Ra laiska koira laiskvorst, vedelvorst, venivillem.
Vt. ka emikkokoira, emäkoira, isäkoira, jahtikoira, karjakoira, ketti-koira, koppakoira, kotokoira, kullikoira, laiskakoira, lintukoira, nältš-koira, peni-koira, pää-koira, sukkakoira, tsepa-koira, tšülää-koira, vokiikoira
Vt. ka koirain

kummullaa Lu Li Ra J-Tsv.
1. kummuli | vn вверх дном, опрокинувшись; ничком
Li kane lännikoᴅ ja kõig nee .. ovaᴅ kummutõttu ili kummullaa õllaa need lännikud ja kõik need (puunõud) .. on kummuli keeratud või on kummuli
J kummullaa maaᴢ (inimene oli) kummuli maas
Lu vene meni kummullaa paat läks kummuli
J paa paŋki kummullaa pane pang kummuli
2. kummargil | vn согнувшись, наклонившись
Ra miä õlin kummullaa i nõizi päätä vaivattamaa ma olin kummargil ja pea hakkas valutama
Ra kummullaa kaivazin maaᴅ kummargil kaevasin maad.
Vt. ka kummollaa, kummoo

kurtši Kett. K P M Kõ S V I (Ke vdjI) kurki Lu Li Ra J (Ko Ku) Курчи Tum., g kurgõõ K P M Lu Li J kurgyõ P kurgõ J kurjõõ (K-Ahl.) kurõõ J-Tsv. (hall-, soo-)kurg | vn серый журавль
Lu kurgõd ovaᴅ valkaa-harmaaᴅ, jalgad ovaᴅ näilä kauneeᴅ kured on helehallid, jalad on neil punased
Lu kurki on pitšää kaglaakaa kurg on pika kaelaga
P meillä on kurgõt tuhgaa karvaa, bõlõ kahõllaisii meil on kured (ainult) tuhakarva, ei ole kahesuguseid (= teistsuguseid)
J sütšüzüll kurgõd lennetä soojiilõ mailõ sügisel lendavad kured soojadele maadele
Lu meill kurkia eb ammuttu meil kurgi ei lastud
P jätid minua ühsinää, nüᴅ niitän põllol niku kurtši nokiʙ (sa) jätsid mu üksinda, nüüd niidan põllul nagu kurg nokib
■
M tänän tšääntü tuuli kurtši põhjaasõõ täna pöördus tuul põhja
J kurõõ marjõᴅ (Tsv.) jõhvikad [?]
M kurgõõ erne (Set. 67) kurehernes [?].
Vt. ka nurmikurtši
Vt. ka kurko

kähäräzä: kähäräᴢ M adv käharas, lokkis | vn в кудряшках
täll ovad aivoo üv̆vii ivussõᴅ kähäräᴢ tal on juuksed väga kenasti käharas

lahsi Kett. K R L P M Po Lu Li J I Ku (Kõ Ja-Len. Ra vdjI Kl) lahhsi J-Must. lahzi Len. R-Reg. Lu-Must. J-Must. lahs Al. P M Lu Ra J laχsi P (M Kõ) laχs U lachs ~ laxe Kr Ла́хси K-reg₂ Ii-reg₁ Лахси ~ Лахсъ Pal₁ Лахсь Ii-reg₂, g lahzõõ Kett. K M Lu J lahsõõ Kett. I lahse J-Must. lahzee Ku
1. laps | vn ребёнок, дитя
M miä õõn takaämmä, minuu unukalla on lahzõd jo mina olen vanavanaema, minu lapselapsel on juba lapsed
Ku rikkaallᴀ rahhaa a laisal lahsiitᴀ vs rikkal (on) raha, aga laisal lapsi
M lahzõõ piäʙ emältä tšüs̆süä antõõssi laps peab emalt andeks paluma
I pikkõzõlõ lahsõlõ piäp kuullõtaɢ vanapia väike laps peab kuulama vanemaid (inimesi)
Po lahzõll õli ǜö-itku laps nuttis öösiti
Lu lahz eb makkaa, lahz on sõnahuzõᴢ laps ei maga, laps on ära sõnutud
Lu miä jo lahzõõ murõtin ma söötsin juba lapse ära
Lu tätä kutsuttii sauna nain, kumpa sünnütti lahzõõ seda kutsuti nurganaiseks, kes sünnitas lapse
M saunaasõõ veetii lassa tetšemää sauna viidi last sünnitama
Ku perednikaa tokut́śid eessᴀ̈, t́śüttönnᴀ̈ lahzee teeᴅ (kui) põlle pillasid eest, saad tüdrukuna lapse
J pani peenenn piikuõõsõõ, lahsõnn lassa kattsomaa rl (ema) pani väikesena teenijatüdrukuks, lapsena last hoidma
J lahzõlõ nännää (rintaa) antõma lapsele rinda andma
J lahs on rinnõss veerotõttu laps on rinnast võõrutatud
J elä han siä õõ õmiiz lahsiijõ kõhta nii pagan ära sa ometi ole oma laste vastu nii halb!
Ra ep se omii lahsii tää see ei hooli (tea) oma lastest
Ra se viskaz omad lahzõd niku jänes poigaa see jättis oma lapsed maha nagu jänes poja(d)
Li lahzõss tahoᴅ laulajaa kk lapse töö on ju teada! (tahad lapsest lauljat!)
M täll on rinnaa imevä lahsi tal on rinnalaps
Lu itkuri lahz mörnäb aina nuttur laps aina karjub
J terävä lahsi (Must. 184) elav(aloomuline) laps
Lu tuhmapäin lahsi kõva peaga (= vähese taibuga) laps
M kummaᴅ ovaᴅ vähäkkõizõ vähämeelellizeᴅ lahzõᴅ, neillä valuʙ kohlo suussa kes on natuke puuduliku mõistusega lapsed, neil valgub ila suust
P kuultamattomõinõ lahsi sõnakuulmatu laps
R vaivanõ lahsi ~ M armatoo lahᴢ vaenelaps
J võõrõz lahs (Tsv.) kasulaps
J saatu lahs (Tsv.) vallaslaps
P tämä on tüttärikuo laχsi ta on vallaslaps (tüdrukulaps)
Lu rinta lahsi imik (rinnalaps)
J süntü ko poik vai tüttö lahs kas sündis poeg või tütar (poiss- või tüdruklaps)?
J tuutu, tuutu, tüttrikko lassa, veel parõpassi kui poikalassa (Must. 161) {t., t.}, tütarlast, veel paremini kui poeglast
Lu lahzõõ kattsoja ~ J lahzõõ oitõjõ lapsehoidja
J lahzõõ müttsü lapsemüts
P lahsajõõ kaaska ~ Ku lahsii kaaska laste muinasjutt
J lahzõõ põlvi (Tsv.) lapsepõlv
I lahsõõ tila päramised
2. (looma, linnu jne.) poeg | vn птенец, детёныш
M õli noori põdra, neitä lahsia oli noor põder, (üks) neid poegi
M sika sööb õmad lahzõᴅ siga sööb oma pojad (= põrsad) ära
L kuolõvad linnuu lahzõᴅ linnupojad surevad ära
M rahnopakkoz on õma pere, a õma peressä täm lazzõb lahzõᴅ mesipuus on oma pere, aga oma perest ta heidab peret.
Vt. ka marrazlahsi, oppi-lahsi, piikalahsi, poikalahsi, pojolahsi, pojoklahsi, riiv-lahsi, rintalahsi, rissilahsi, tüttärikkolahsi, tüttärikoo-lahsi, tüttölahsi, tütärlahsi, vagazlahsi, vaival-lahsi

lakkapuu M Lu lakkõpuu Li, pl lakkapuuᴅ M I õrs, penn | vn насест
Lu kukko meni lakkapuullõ makkaamaa kukk läks õrrele magama
M kanad mak̆kaavaᴅ lakkapuul ~ lakkapuilla kanad magavad õrrel
I lavahsimõᴅ ovaᴅ õvvõza, lakkapuuᴅ ovaᴅ lauttaza laudi on (kinnises) siseõues, õrs on laudas.
Vt. ka lakkopuu

lavahsimõᴅ I pl t = latti
lavahsimõᴅ, pitšäᴅ riuguᴅ õvvõza laudi, pikad ridvad siseõues (= siseõue kohal)
lavahsimõᴅ ovaᴅ õvvõza, lakkapuuᴅ ovaᴅ lauttaza laudi on siseõues, õrs on laudas
kane kolkušiᴅ võtaᴅ nõsaᴅ lavahsimilõõ; ühsi siällä isuʙ lavahsimilla i võtaʙ vassaa i sinneɢ räätoo i paaʙ need õlekood võtad tõstad laudile; üks on (istub) seal laudil ja võtab vastu ja panebki sinna ritta

lemmüᴢ Kett. K L P Kõ S Po J lemmüs J-Must. lemmuᴢ M I, g lemmühsee: lemmühsie L P lemmüssee Kõ lemmüsee S lemmuhsõõ I
1. kratt, pisuhänd, tulihänd | vn нежить (дух-обогатитель, летающий с огненным хвостом)
M lemmuz on mokoma tulimato kratt on niisugune lohe
I lemmuᴢ, tämä lennäʙ ku tulilintu kratt, tema lendab nagu tulilind
I ku tul̆lõõ voimaza, nii lennäʙ, a tak̆kaa ku pataluzikka. se õli lemmuᴢ nagu tules, nii lendab, aga tagant (oli) kui kulp. See oli kratt
K lemmüz on inehmiin, nõita kratt on inimene, nõid
K lemmühsed ovaᴅ mokomat saatanaᴅ kratid on niisugused kuradid
L koldunat tetšiväd lemmühsie nõiad tegid krati
L lemmüz õli med́d́e tšüläs senes taloᴢ kratt oli meie külas selles talus
P miε ize näin lemmühsie ma ise nägin kratti
Kõ perennain vei rooppaa tõisõõ rih̆hee lemmüsselee perenaine viis teise kambrisse kratile putru
L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui leivale pole risti (peale) tehtud (= pole enne ahju panemist ristimärki peale vajutatud), siis kratt võtab ära
S lemmüs kannaʙ, mitä vai saaʙ, rikkaalõõ tooʙ kratt kannab (kokku), mida vaid saab, rikkale toob
Po lemmüs kantõ mõnikkaalõ rikkahussa kratt kandis mõnele varandust
I lemmuhsõt kantõvat piimää kratid kandsid piima
Kõ lemmüz võtti piimää vällää i annap tõizõlõõ kratt võttis (ühelt) piima ära ja andis (annab) teisele (= viis teise tallu)
L lemmüš tšellie tämä tšäüs, piti pellätä kelle juurde kratt käis, seda (inimest) tuli karta
M lemmus tulõp tal̆loosõõ, ku jürizeb i sütäp põlõmaa kratt tuleb tallu, kui müristab, ja süütab (talu) põlema
2. J-Must. äkiline seljavalu, kõnek. lendva | vn прострел.
Vt. ka lennoᴢ

lookka K Ke-Set. M S Lu Li Ra J I (Kett. Ränk Kõ-Len.) lookkõ Lu Li J lookk J luokka P (K-Al. L) lùokka Po Лоокъ Tum., g lookaa M Lu Li Ra J I luokaa P
1. look | vn дуга
P jalaja puussa painaass luokkaa jalakapuust painutatakse looka
I raŋkõloilla ovad gužaᴅ, rakõttaaᴢ i gužõloissa pannass lookka rangidel on roomad, rakendatakse, ja roomadest (läbi) pannakse look
K opõzõll lookat kõikk ehitettü (pulmasõidul on) hobus(t)el loogad kõik ehitud
L luokkaz õlivad lintiᴅ looga küljes olid lindid
J tšellod ja bubentšikat trälissä lookkõᴢ kellad ja kuljused kõlisevad looga küljes
Po ženiχaa opõzõlõõ palatenttsa pannaz lùokkaasõõ peigmehe hobusele pannakse käterätt looga külge
I lookka murtu look murdus
J looja isub lookaa päällee, armollinõ aizaa päällee rl looja istub looga peale, armuline aisa peale
J mid lustit kulmõᴅ: paksuᴅ, musaᴅ, koverõd niku lookõᴅ mis(sugused) ilusad kulmud: paksud, mustad, kaarjad nagu loogad
2. vibu, amb | vn лук (для стрельбы)
L miε annan teilie luokad i siŕkaᴅ, nüt tüö hampugaa ma annan teile vibud ja nooled, nüüd te ambuge
J lookk püssü vibupüss
3. (saani) kaar (eritüübilisel laudkerega saanil oli viis kaart) | vn лучок саней
Lu saanii lookka saani kaar
4. Ränk painard, reeraami põikpuu | vn вязки дровней
■
J iko lookka on ohtogonna vassaa päivää vikerkaar on õhtul vastu päikest
J ikoo lookkõ, se võtab vette lähteesse vikerkaar, see võtab allikast vett
P jumalaa luokka vikerkaar.
Vt. ka ikalookka, ikilookka, ikolookka, ikoo-lookka, jõtši-lookka, pikilookka, ukoo-lookka
Vt. ka lookkapüssü

lähe Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I (R-Lön. R-Reg.) ĺähe R läheɢ vdjI (Kl) läheh vdjI I lähes ~ lähtin ~ lähtiń Kr, g lähtee Kett. K R P M Kõ S Po Lu Li Ra J I lähtie L P lähtii (Kl) allikas, läte | vn родник, ключ, источник
Kõ kõikkiiᴢ tšül̆liiᴢ kaivod ovaᴅ, med́d́ee tšüläz on lähe kõikides külades on kaevud, meie külas on allikas
Kõ lähe virtaab vassaa päivää allikas voolab vastupäeva
J lähteed õllaa virtavaizõᴅ rl allikad on voolavad
P lähtiez on suvõl tšülmä vesi, a talvõl on suoja vesi allikas on suvel külm vesi, aga talvel on soe vesi
Li lähteezä on üvä vesi allikas on hea vesi
K lähteesee veetii võraa allikasse viidi ohvrit
J lähteez õltii χaltiaizõᴅ allikas olid haldjad
J nii õli tšüüneltä tšivellä, niku vettä lähteeᴢ rl nõnda (palju) oli pisaraid kivil nagu vett allikas
M eb õõ sitä lähettä, kuza b emä vettä joonnu rl ei ole seda allikat, kust ema (ei ole) joonud vett
M tšül̆lää lähe küla allikas
I pestii lähtee veellä pesti allikaveega
P lähtie servä allika äär
J lähtee haltialain allikahaldjas
■
P opõn vajoᴢ lähtie silmääsie hobune vajus mülkasse
P siäl vesi bõlõ rohuo pääl, a se paikka lyõkuʙ, ko menet päälie, sitä juoltii lähtee silmäᴅ vai lähtie silmässi seal vesi ei ole rohu peal, aga see paik õõtsub, kui astud (lähed) peale, seda kohta nimetati mülkaks
Lu lähtee silmää võit tokkua i poiz et pääᴢ mülkasse võid kukkuda ja välja (sa) ei pääse.
Vt. ka lähte

maama U L M Lu Li Ra J Ku (K P) maamõ Lu J maam Lu Ra J-Tsv. maamma S mama K U P M Kõ Po mamma Po, g maamaa U Lu J maammaa S mamaa P M ema | vn мать, мама
Li vanõpõᴅ ovaᴅ maama i taatta vanemad on ema ja isa
P enne õli enne, a nüd on mama (ema) oli (= kutsuti) ennemalt {e.}, aga nüüd on (= kutsutakse) {m.}
J maamalt õlõn õppinnu virreᴅ emalt olen laulud õppinud
Lu ihan alassi niku maama sünnütti täiesti alasti, nagu ema sünnitas
P maamanim maalõõsünnüttelijeine rl mu ema, (mu ilmale)sünnitajake
Lu minnua maama piimällä juutti, välillä anti vettä rl ema jootis mind piimaga, vahel andis vett
J meri on med́d́ee maama rl meri on meie ema
Lu maama, se on leipä leikattu poolittaa (kui poeg on juba abielus, siis öeldakse ema kohta:) ema, see on pooleks lõigatud leib
Lu miä õlin maamaa mina olin emasse (läinud)
M se on mamaa kaaliskakku (viimase lapse kohta peres öeldakse:) see on ema kaapekakk (= pesamuna).
Vt. ka maamo

matokko M, g matokoo M vihmauss, limukas | vn дождевой червь
matokod ovad maaᴢ; kummaakaa õntšiaz ovad matokoᴅ vihmaussid on maa sees; millega õngitsetakse, (need) on vihmaussid

meelevä Kett. K-Ahl. R-Lön. M Kõ J I (K-Al. K-Salm₁ R-Reg.) mielevä L P, g meelevää M tark, arukas | vn умный, разумный, толковый
K meriveellä meelevässi, laukazveellä laaskavassi, kaivoveellä kauniissi (Al. 45) rl mereveega targaks, Lauga veega lahkeks, kaevuveega kauniks
L liet siε mieleväpi da õnnõvapi õmiiz velliitä sa saad oma vendadest targemaks ja õnnelikumaks
M hullu pajatap tarkõpassi meelevää vs hull räägib targemini kui tark
J tootii meilee meelevä mińńa meelevällee vellelee rl toodi meile tark minia, targale vennale
M nät, ko rahvaz õltii meeleväᴅ vaat, kuidas rahvas oli tark
I ovad meeleväd rahvaaᴅ, tširjuttivat paĺĺo kniškoo (nad) on targad inimesed, on kirjutanud (kirjutasid) palju raamatuid
M meelevä inehmin tark inimene
M tämä on meelevä meeᴢ ta on tark mees
M meelevä, tarkka naizikko, eb õllu niku hölöpää tark, arukas naine, ei olnud nagu tuulepea
M meelevä, viizaᴢ lehmä tark, kaval lehm
M täll on meelevä pää tal on tark pea.
Vt. ka meelellin, meeloi

milläin Lu J (Li) millain Kõ Lu (J) millainõ Li, g milläizee Lu millaizõõ Li
1. relat milline, missugune | vn какой
Lu konosamenttiš tširjotõtaa, milläin onõ lasti, kui paĺĺo onõ lastia, kuss on laitattu lasti, kuhõõ meeb lasti lastikirjas kirjutatakse, milline on last, kui palju on lasti, kust last on saadetud, kuhu last läheb
2. milline (koos eelneva pronoomeniga ‘kes’) | vn какой (с предыдущим местоимением ‘кто’)
Lu tšellä milläin tuõp tauti mis haigus kellele(gi) tuleb
J tšen millaisõõ surmaa vaa õli koollu, kõikkii pominoitõttii tšerikkoza kes mis surma oli surnud, kõiki mälestati kirikus
3. milline ( .. selline) | vn какой ( .. такой)
Kõ millaizõd ilmad ovad ümpär joulua i veerisseetä, mokomad ilmad ovad ümpär kupoĺua millised ilmad on jõulu ja kolmekuningapäeva paiku, sellised ilmad on (ka) jaanipäeva paiku
4. interrog milline, missugune | vn какой
Lu milläin onõ laivaa lasti milline on laeva last?
5. (ei) mingisugune | vn никакой
Li tervüssä ed õsa milläizillä rahoilla, ni kullal tervist ei osta (sa) mingisuguse raha ega kulla eest

möö² Kett. K P M Kõ S Lu J vdjI I müö K U L P M Kõ mǜö Po müü K Lu Li Ra J I Ku
1. mööda, piki | vn по, вдоль
I teetä möö meeʙ läheb mööda teed
L tämä sõvvab vettä müö ta sõuab mööda vett
Lu jõvikkaal on pitšäᴅ varrõd ja hoikaᴅ, tämä kazvoʙ maata müü jõhvikal on pikad ja peened varred, ta kasvab maadligi (maad mööda)
I risit tehtii uhsia müü ristid tehti uste peale
Lu roznošikat tšäütii tšülijä müü müümäs kõikkõlaiss tavaraa rändkaupmehed käisid külasid mööda kõiksugust kaupa müümas
J ińemized ettsiväd appia doχtorii müü inimesed otsivad abi arstide käest (arste mööda)
K lahzõd eliväd lidnoita müö, sinne i jäiväᴅ lapsed elasid linnades (linnu mööda laiali) ja sinna jäidki
L siltaa müö ovad luuᴅ luud on põrandal (põrandat mööda laiali)
Kõ mõnikkaaᴅ mehet parrat püssüä korsazivaᴅ nurkkõi möö mõned mehed, habemed püsti, norskasid nurki mööda
2. vastu, mööda | vn по
K potšitõttii, annõttii viinaata i õlutta, i niskaa müö annõttii, ku tahoᴅ kostitati, anti viina ja õlut, ja (ka) vastu kukalt anti, kui tahad
I jalkoloilla annõttii paŋkõjõõ müü i vesi valaujõ maalõõ (pulmakomme:) anti (= löödi) jalgadega vastu pangesid ja vesi valgus maha
K tämä võtti tširvee i lööp sitä sammass möö ta võttis kirve ja lööb vastu seda posti
Kõ koira kraappi seinää möö koer kraapis seina (mööda)
3. järgi, järele, mööda, kohaselt, vastavalt | vn по, согласно (чему-либо)
M sis pantii soolaa mak̆kua möö siis pandi maitse järgi soola
P jumal anti mind́jaa meeltä möö jumal andis meelepärase minia (andis minia meele järele)
Lu tämä sai entä müü tehä ta sai oma tahtmise järgi teha
I kase harttšu eb õlg [= õlõg] min̆nua müü see toit ei ole mulle meele järele
L õpõta entäz müö õpeta enese järgi
Kõ suvi meep talvõa möö suvi käib (= suve ennustatakse) talve järgi
Lu kantoa müü i võsa vs kännu järgi on ka võsu (= käbi ei kuku kännust kaugele)
M meessä müö i hattu vs mehe järgi on ka müts
M tunnõd linnuu laulua müö vs lindu tunned laulust
P miε näin silmii müö, etti tämä petteleʙ ma nägin silmadest, et ta valetab
M äältä möö õtsiʙ hääle järgi otsib
P sis kerääjät kõikk sõisozivad äärezä räätüä müö kõrval seisid siis kõik kerjused reas
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõõ taloz voorua müü, ni ku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste kodudes (talu(de)s) kordamööda, nii nagu karjus käib korda (on korral)
K karjušši tšäüs ümpär karjaa päivää möö karjus käis ümber karja päripäeva
■ M postia möö lähätän saadan posti teel; P tšäsii müö saatõttii deŋgoi käest kätte saadeti raha (edasi); (noomeniga liitunult | vn в составе композиты:) P satsaakaa sõittii, päätämüö rad́d́ottii rl. {s}-ga (= tuurataoline riist) sõditi, vastu pead raiuti.
Vt. ka möi, möötää, müütele, müüteli, müütällä

niin Lu-Len. I
1. nii, nõnda | vn так
I niin ainõ i elettii nii üha elatigi
I niin puhaz mesi kui jenta·ŕ nii puhas mesi nagu merevaik
I ep piäɢ niin kaugaa levätäɢ ei tohi nii kaua pikutada
I ep niin paĺĺo, a pantii mitte nii (= eriti) palju, aga (ikka) pandi (võid karjusele kaasa)
2. niisama (ilma milletagi) | vn просто так, без (чего-либо)
I i niin pantii ül̆lee niisamagi (= vaalimata, triikimata) pandi selga
I sõdgoᴅ, sis formaᴅ paaᴅ ili že niin sõtkud (leivataina), siis paned vormid(esse) või siis niisama (= pätsidena ahju põrandale)
3. siis | vn тогда
I ku roojakkaad riheᴅ, niin rihilöizä klopid ovad i tširpud ovaᴅ kui (on) räpased toad, siis on tubades lutikad ja on kirbud.
Vt. ka nii¹, näi

niini K-Ahl. P M Kõ Lu Li Ra J-Tsv. (K-Al. Ja-Len. I) Нини Tum., g niinee J niinepuu, pärn | vn липа
I mustalainõ meni, võtti tšerveellä lõikkaz niiniä mustlane läks, võttis, raius kirvega niinepuid
J luzikk on teh́tü niiness lusikas on tehtud niinepuust
J niinee koorõss tšizgota vennää niinepuu koorest kistakse niint
J tšeriko ad́d́a süämeᴢ kazvovõd niini ja vaahtõr puuᴅ kirikuaias kasvavad pärna- ja vahtrapuud
2. niin | vn лыко, луб
Kõ määtala on niinell siottu tšiin luud on niinega kinni seotud
M õmassa niinessä kõiɢ punottii, kuh̆hõõ õli vaj̆jaa mitä oma niinest punuti kõik, kuhu mida oli vaja
M niineᴅ ovaᴅ pitšäᴅ, senessä pun̆noaᴢ paglaa niined on pikad, sellest punutakse nööri.
Vt. ka näsäniini

nõma Kett. L P Lu Li Ra J I noma (Lu), g nõmaa pron oma | vn свой, принадлежащий (кому-либо, чему-либо)
L nämä jaavolii nõmad ovaᴅ nad on kuradi omad
J tõizõõ nõma võttõma teise oma võtma
P tšenie nõmiilõõ kelle omadele (= kelle perele)
Li enne-vannaa meijjee nõmat tšäütii mõizaa tüüsee ennevanasti käisid meie omad (= käis meie küla rahvas) mõisas(se) tööl(e)
Lu neit õli paĺĺo viromaaz rüsümää nõmii neid oli palju Eestimaal, Rüsümäe omi (= Rüsümäe küla rahvast)
J liivtšülää nõmad narrittii jõgõperää nõmia bombo Liivtšülä omad narrisid Jõgõperä omi ujuriteks (= sitikateks, kes elavad poris)
J herrvalla nõmiil õlivad õmat põlloᴅ, õmad niitüt kõik (Jõgõperä) mõisa valla rahval olid omad põllud, omad niidud kõik.
Vt. ka õma

paltõ (Li), g palttõõ Li vokiratta äär(ekõrgendus) | vn (высокий) край колеса прялки
veeroo palttõõᴅ ovaᴅ ühezä kaivõttu vokiratta äär(ekõrgendus)ed on (rattaga) ühes (tükis) treitud

perila P (J), g perilaa J (silla) käsipuu, (redeli) külgpuu jne. | vn перила (моста, лестницы и т. д.)
J buĺksahtaaᴢ üli perilaa vettee sulpsatas üle (silla) käsipuu vette
J turpaal ovaᴅ perilad i stupenkaᴅ redelil on külgpuud ja pulgad
J sillaa perilõᴅ silla käsipuud

piimäammaᴢ (M) piimammaᴢ (Ra J-Tsv.), hrl pl piimäampaaᴅ M piimampaaᴅ Ra piimampaᴅ J-Tsv. piimahammas | vn молочный зуб
M esimeizeᴅ ovaᴅ piimäampaaᴅ esimesed (= kõige varasemad hambad) on piimahambad
J piimampat tšiire mätänessä piimahambad lagunevad (mädanevad) kiiresti

pooli Len. K M Lu Li Ra J (Kett. R-Eur. I) pool K M Kõ S Lu J I Ku puoli R-Reg. (K U L V) pùoli Po puol K P Kr puul Lu puole Kr, g poolõõ Lu Li J I poolõ J-Must. poolee M-Set. poole J-Must. puolyõ L puole R-Reg.
1. pool, pool- | vn половина; пол-
Li tämä võtti kalaa i sei poolõᴅ, i tõizõõ poolõõ viskas takazõõ ta võttis kala ja sõi poole ja teise poole viskas tagasi
J pool ammõss mätäni, juurõd jääti itšemese pool hammast mädanes (ära), juur jäi (juured jäid) igemesse
P õssaass puol paŋkõa viinaa ostetakse pool pange viina
M pool maailmaa mentü ümperikkoa pool maailma (on) läbi (ümber) käidud
V nellä vuotta puolyõkaa sluužizin turḱestaniza neli ja pool aastat teenisin Turkestanis
K puol tõiss vuotta õli millõ poolteist aastat olin vana
K pooli kõlmatta (Ahl. 43) kaks ja pool
M pooled neĺĺättä (Set. 77) (kell on) pool neli
L pεälie puolyõ saa virstaa üle poolesaja versta
Li miä menin kõhalliizõõ tee poolõs tunniᴢ ma läksin otseteed (mööda) poole tunniga
J poolõõ päälee poole peale
S pool kuu poolkuu
I nämäᴅ ovaᴅ atpeettõiᴅ tšerikkoza, niku pool pokkoinikkaa neile on kirikus matusetalitus ära peetud, (nad on) nagu pooleldi surnud (= surnuks peetud)
P tšülää poisiᴅ, poolõd velleᴅ rl külapoisid, poolvelled
M anna poolõd millõ anna pool(ed) mulle
M vähäp poolta vähem kui pool
M poolõd õli karu, a poolõd õli ińehmiin pool(eldi) oli karu, aga pool(eldi) oli inimene
Lu siä kuuntõõt poolie kõrviõkaa sa kuulad pool(t)e kõrva(de)ga
J poolõll sõnall luppama poole sõnaga lubama
2. kesk- | vn пол- (в значении ‘в середине’)
Lu kukko nõisi laulomaa poolõll üüllä kukk hakkas laulma keskööl
Lu se jo õli litši poolt päivää see oli juba keskpäeva paiku
M täm tuli poolõza päiväzä ta tuli keskpäeval
J pool itšiin keskealine
3. pool, külg | vn сторона, половина
M ühtä poolta nii vaivattaaʙ, etti eb anna tšäekaa kerttaa üks pool (peast) nii valutab, et ei või käega puutuda
P tšääntääss ümpär tõizõt puolõᴅ i taas tappaass (rehepeksu kohta:) käänatakse ümber teised pooled (= käänatakse vili ümber, alumine pool peale) ja jälle pekstakse (kootidega)
J jõka mat́erill päälüs pooli on lustip ku murna pooli igal riidel on pealmine pool ilusam kui pahem pool
Lu kase on õikaa pool, a tõin on murna pool see on parem pool, aga teine on pahem pool
J pinnaa pooli pindmine pool
J tämä on tšülmä pooli see on külm pool (= vilupoolne nõlvak)
Lu taka pool on püllillää tagapool on uppis
4. pool, kant, maanurk | vn сторона, сторонка, край
J med́d́e poolõ rahvõz oŋ kala püütšill meie kandi rahvas on kalapüügil
M se on võõras pooli see on võõras kant
Lu maa poolõõ vätši (sise)maa poole (= Kattila ja selle lähikülade) rahvas
J vad́d́aa pooli fig vadja pool (= Luuditsa ja Liivtšülä koos lähiküladega)
Lu vennää pool fig Vene pool (= Kattilalt lõuna poole jääv vene külade ala)
■
M teilee mehiilee, mehee poolõlõõ ain leeb aikaa teil(e), meestel(e), meessool(e) jääb alati aega
Lu vanaa poolõõ meeᴢ vanapoolne mees
Lu nii kõiɢ räimittii, jott lakkia pooli on pääl lõhuti (löödi) kõik nii (puruks), et häda on käes (= midagi ei jäänud alles)
M tõizõd poolõd (Set. 12) paharetid.
Vt. ka ahtõri-pooli, alapooli, alupooli, erätsipooli, esipooli, etel-pooli, hoonopooli, itäpooli, kakko-pooli, kura-pooli, liha-pooli, lounat-pooli, länsi-pooli, meespooli, naispooli, nenä-pooli, ohtõgo-pooli, pahapooli, pahnuppooli, paskapooli, peräpooli, pohja-pooli, pää-pooli, päälepooli, päälipooli, rintapooli, sisi-pooli, sisäpooli, süämmeepooli, takapooli, takupooli, varjopooli, üläpooli, üvä-pool
Vt. ka poolikko²

pulma K P M Kõ Po Lu J vdjI I Ii (R-Reg. S Ku) pulm J-Tsv. Пу́льма Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁ Пулма Tum., hrl pl pulmaᴅ Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku (U P Po) pulmõᴅ Lu J
1. pulm(ad) | vn свадьба
Lu tüttö kozittii ja piεttii pulmaᴅ tüdruk kositi ja peeti pulmad
Po nùorikko menep kuttsumaa õmmaa sukkua pulmõisõõ pruut läheb oma sugulasi pulma kutsuma
M tultii tšerikossa, nõistii pulmaa pitämää tuldi kirikust, hakati pulmi pidama
S pulmaa piettii kõm päivää pulmi peeti kolm päeva
J pulmad õllaa, siz annõtaa lahjaᴅ (kui) pulmad on, siis antakse (= jagatakse) kinke
Lu ku siä kuulõt tšakkoa õikõss poolla, sis pääzet pulmaa kui sa kuuled kägu paremalt poolt, siis satud pulma
Lu sell on elo niku pulmaᴢ sel on elu nagu pulmas
Lu õltii vetšernoiᴅ, pulmaa vetšernoiᴅ olid pulmaeelsed poissmehe- ja neiupõlveõhtud
Lu i nüd õllaa laulõjõᴅ, laulõvõᴅ pulmaa lauloja ka nüüd on lauljad, laulavad pulmalaule
J pulmaa virsi pulmalaul
M katill on pulmaᴅ kassil on pulmad
Ra koiraa pulmad ovaᴅ, siiz joonitõllaa mõnt koiraa ühes paikkaa, kuza on emikko (kui) koerapulmad on, siis jooksevad mitu koera ühes kohas, kus on emane koer
Lu pahaa pulmõᴅ, päivüᴅ paisab i vihmaa saaʙ, paha piäp pulmia vanapagana pulmad, päike paistab ja vihma sajab, vanapagan peab pulmi
2. raskus (raske v. keeruline olukord), häda | vn затруднение, беда
J en duuman, što mokomat pulmõt tullaa lehmääkaa (ma) ei osanud arvata (ei mõelnud), et niisugune häda tuleb lehmaga (udarapõletiku tõttu).
Vt. ka lõppupulma
Vt. ka puńtikka

punoa M Lu J (K-Ahl. P Ja-Len. Li) punua K-Ahl. P Lu pun̆noa M punnoa Lu punoaɢ (I), pr punon K P M Lu J, imperf punozin P M Lu J punõn [sic!] M-Set. punuda | vn плести, сплести, вить, свить
M linolaiss kehnopiissa punottii kammitsaᴅ viletsamatest linadest punuti kammitsad
P piäb opõziilõ kammittsoi punua peab hobustele kammitsaid punuma
J karjušši punob roozgaa siima karjus punub piitsa keelt
J tšääri jaššikk nät kaze punotuu paglaka tšiin seo kast näe selle punutud nööriga kinni
Lu rossi on punottu päivää mukkaa, kaabeĺi on vassaa päivää punottu tross on punutud päripäeva, kaabel on vastupäeva punutud
M niineᴅ ovaᴅ pitšäᴅ, senessä pun̆noaᴢ pagla, paglassa tehäᴢ mõrttsua niined on pikad, sellest punutakse nöör, nöörist tehakse märss
J tovvi on tehtü, punottu pajuu vittsoiss (silmumõrra) tõu (= köis, tross) on tehtud, punutud pajuvitstest
Lu kui paĺĺo ni rihmaa puno, a õttsa tuõʙ vs kui palju ka köit ei punu, aga lõpp tuleb (ikka kätte).
Vt. ka punõa

põhku M Kõ, g põhguu M
1. põhk | vn солома
Kõ siε niku sika põhkuza mak̆kaaᴅ sa magad nagu siga põhus
2. (looma) pesa(paik), ase | vn берлога; лежбище
M karu talvõll mak̆kaab õmas põhguᴢ karu magab talvel oma pesas
M siğgaa põhku sea pesa(ase põhus)
3. pesakond; perekond, sugukond | vn выводок; семейство, родня
M nävät sõitõllaᴢ, elä mene näd́d́e väl̆lii, näväd ovad õm̆maa põhkua, a siä välizä leed väärä nemad riidlevad, ära mine nende vahele, nad on oma perekonnast, aga sina jääd vahepeal süüdlaseks
■
M on varma vaattaa päälee, a ize niku rapatšivi: kui tšut́, nii taaz on pää põhguza, taaz läziʙ on pealtnäha tugev, aga ise nagu rabe kivi: (nii) kui vähe (midagi on), siis on jälle asemel maas (pea põhus), jälle on haige

päälümein M päälümeine (I), g päälümeizee = päälimein
M vatruška on ilma päälümeissä koorta, va serväd on vähäkkõizõõ tšäänättü kohupiimakorp on ilma pealmise koorikuta, ainult servad on veidike (peale) keeratud
I štanaᴅ ovaᴅ päälümeizeᴅ, a kaatsaᴅ ovaᴅ alumõizõᴅ štanaᴅ püksid on pealmised, aga aluspüksid on alumised püksid
M päälümein uuli ülemine huul

ramka Ränk M Lu I (Kõ) ramkka K raamka (M), g ramkaa Lu
1. (akna, pildi jm.) raam | vn (оконная, портретная и пр.) рама
Lu miä en tunnõ tehä ramkojõ ma ei oska (akna)raame teha
M patretti on ramkaasõõ pantu foto on pandud raami sisse
I tšimopakkoza ovad mokomaᴅ ramkaᴅ, i siheɢ ramkoloisii tšimot tetševäᴅ mettä mesipuus on niisugused raamid, ja sinna raamidesse teevad mesilased mett
Lu akkunaa ramka aknaraam
M patretii ramka pildiraam
Ränk Lu ätšee ramka äkkeraam
2. võre, võrestik | vn решётка
Kõ aivoo kõrkõall õltii ramkaᴅ päris kõrgel olid võred.
Vt. ka akkunaramka, talviraamka
Vt. ka raama, raami

razvakaᴢ M Li I (Kett.) razvõkõᴢ Ra, g razvakkaa Kett.
1. rasvane | vn жирный
M ai ku on razvakas suppi oi, küll on rasvane supp
Ra razvõkõᴢ tarelkka rasvane taldrik
Ra kauga eväd õõ pestü ivusõᴅ, kõik õlla razvõkkaaᴅ juukse(i)d ei ole kaua pestud, on puha rasvased
2. rammus, rasvane, lihav | vn жирный, мясистый, тучный
M sütšüzül ovad razvakkaat kalaᴅ sügisel on rammusad kalad
I razvakas sika rammus siga
3. rammus, mahlane (heina kohta) | vn жирный, сочный (о сене)
M razvakaz einä rammus hein.
Vt. ka razvain, razvanõ, razvikaᴢ, razvokaᴢ

rautarešotka M raudvõre; pl. raudtrellid | vn железная решётка
täm̆mää akkunad ovaᴅ rautarešotkoissa tema aknad on (tehtud) raudvõredest
türmäz on rautarešotkaᴅ vanglas on raudtrellid

risikkoza: risikkoᴢ M Li
1. ristis, ristamisi | vn кресто-образно, крест-накрест
M täm piäp tšäs̆sie risikkoᴢ ta hoiab käsi ristis
M milla ovaᴅ jalgaᴅ risikkoᴢ mul on jalad ristis
2. sassis | vn (наречие со значением запутанности, ‘в запутанном виде’)
M niitid ovad risikkoᴢ, näitä leeb raskaš tšer̆riä lõngad on sassis, neid on raske kerida.
Vt. ka risikkoo, rissii, rissiippäi, rissilöissä, rissimii, rissimittää, rissizä

rohokaᴢ Lu Li (J) rohokõᴢ J-Tsv., g rohokkaa Lu J rohune, rohtunud, rohtu kasvanud | vn травянистый, заросший, поросший (травой)
Lu säŋki, ku õli rohokaᴢ, lüütii, süütettii žiivatal kõrrepõld, kui oli rohtu kasvanud, niideti, (rohi) söödeti kariloomadele
J uguritsaᴅ ovaᴅ rohokkaaᴅ, piäp tšitkõa kurgi(peenra)d on rohtunud, tuleb (puhtaks) kitkuda
J rohokõs tara rohtunud aed.
Vt. ka rohoin

roojakaᴢ Kett. K-Ahl. M Lu Li J I ruojakaᴢ L P roojakõᴢ Lu Ra J I roojikas ~ roojõkaᴢ M Lu I (Li) roojõkõᴢ Lu Li J-Tsv. rooikaᴢ (Lu), g roojakkaa M Lu Li Ra J I ruojakkaa L roojõkkaa M Lu J rooikkaa Lu
1. porine | vn грязный
J jõgõperää tšülä on roojakõᴢ, senperässä jõgõperää nõmia narritaa bombo Jõgõperä küla on porine, sellepärast narritakse Jõgõperä omi porikärbesteks
J matka pittšä, tee roojakõᴢ rl teekond pikk, tee porine
2. must, määrdunud, räpane, pesemata | vn грязный, нечистоплотный, запачканный
M sõittõluz on sõn̆noita, a roojakkaaz rätteez roojaa vs tülis on (halbu) sõnu nagu määrdunud rätikus mustust
M kase pojokkõin ep peznü kaglaa kaugaa, roojakaz niku saappõgaa varsi see poisike ei ole kaua kaela pesnud, (kael on) must nagu saapasäär
Lu mikä eb õõ puhaᴢ, se jutõllaa on kõik roojõkõᴢ mis ei ole puhas, see, öeldakse, on kõik must (räpane)
Lu ai ku se on roojõkõᴢ nain oi, kui must (räpane) naine see on!
I azõtta roojakassa paĺĺo õli musti (= pesemata) toidunõusid oli palju
I ku roojakkaad riheᴅ, niin rihilöizä klopid ovad i tširpud ovaᴅ kui on mustad toad, siis on tubades lutikad ja kirbud
Ra roojakkaaᴅ silmäᴅ must (= pesemata) nägu (silmad)
I kõittši sõvaᴅ roojakkaaᴅ tuõvaᴅ kõik rõivad saavad mustaks
L pani sõrmyõ tšiin ruojakkaa šižgaakaa sidus (pani) sõrme kinni määrdunud lapiga
■
M roojakas süä must süda(metunnistus).
Vt. ka roojõin

rullakeppi M vaalikaigas | vn ручной каток, скалка (для катания белья)
ühs on rullapaalikka, tällä ovaᴅ ruptsaᴅ. a tõin on rullakeppi üks on vaalikurikas, sellel on sälgud. Aga teine on vaalikaigas.
Vt. ka rullapuu

ruptsa M S rupts J-Tsv. rupsa (Kõ) krupsa Lu J-Must. (Li) krups J-Tsv., g ruptsaa ~ ruptsa J krupsaa Li J täke, sälk; (sarve)pügal; arm | vn насека; рубец; шрам; зазубрина
M rullapaalikka, tällä ovaᴅ ruptsaᴅ vaalikurikas, sellel on sälgud
J med́d́ee taloo merkki oŋ kahs krupsa meie talu õuemärk on kaks sälku
J uhzõõ piina on lõikõttu krupsõd, minu kazvo merkiᴅ uksepiita on lõigatud täkked, minu kasvumärgid
J kõns siä õõt tšäed lõikkonnu, ku kõig on ruptsoi täünö kunas sa oled (oma) käed vigastanud (katki lõiganud), et kõik on arme täis?
J kuza on lõikõttu, siäll jääb rupts, õlko see puu, dalisko jalkõ kus(t) on lõigatud, sinna (seal) jääb arm, olgu see puu või (inimese) jalg
M sarvõõ ruptsaᴅ (aasta)pügalad lehma sarvedel

rätte K-Ahl. K-Al. K L P M S Po Lu Li J I (Kett. R-Lön.) ŕätte (I) rätti Lu Ke M, g rätee K M S Lu Li J rät̆tee M I rätie K L P
1. (pea-, kaela-, nina- jne.) rätt, rätik | vn (головной, шейный, носовой и т. д.) платок
M piäp sit̆toa rätte päh̆hää peab siduma räti pähe
L nuorikka antõ, tšellie rätte, tšellie povoinikka pruut andis (= kinkis), kellele räti, kellele tanu
L nuorikõll ovad rätiel silmät tšiin katõttu pruudil on nägu (silmad) rätiga (kinni) kaetud
M häilütti räteekaa lehvitas rätiga
I palat́eńt́soo vizgottii i rättelöjä vizgottii, kõikkõa vizgottii (pulmakomme:) käterätte visati ja rätte visati, kõike visati (pulmakingiks)
J paa omenõd rättee de sio rätee nurkõt tšiin pane õunad rätikusse (rätti) ja seo räti nurgad kinni
Lu marhad on rätel ja šarffil narmad on rätil ja sallil
Lu paan rätee kaglaa (~ kaglõllõ) panen rätiku kaela
Lu milla rätte kaglaᴢ mul (on) rätik kaelas
J paa rätte kõrviilõõ pane rätt pähe
K vanõpad antõvad rätee kuumalõõ vanemad andsid vaderile räti
Lu prikukkõin rätte täpiline rätt
I tšääri nasõvõisõõ rättee kääris ninarätikusse
P suuri rätte suurrätt
I suurõõ rät̆tee võt̆tii piholõõ võtsin suurräti õlgadele
Li kagla räted õltii šolkkaizõᴅ, neĺĺänurkkõizõᴅ kaelarätid olid siidist, nelinurksed
Lu on kõlminurkkõisiijõ kagla rättejä on (ka) kolmenurgelisi kaelarätte
Lu jalka rätte jalarätt, -narts
I no jalk ŕäteᴅ annõmmaɢ no jalarätid andsime (karjusele igast perest)
J ripa on mokoma rätte, ripa ebõ·õ pittšä, kauniid õltii sääremähis on niisugune rätt, sääremähis ei ole pikk, punased (= punast värvi) olid
2. käterätt, -rätik | vn полотенце, ручник
K räted iĺi varnikõᴅ käterätid või pühaserätid
M silmä rätte käterätt (näo pühkimiseks).
Vt. ka jalkarätte, kaglarätte, kõrvarätte, laikko-rätte, lõŋkarätte, lina-rätte, nenärätte, päärätte, silmärätte, šolkkarätte, tšäsirätte, tšäsärätte
Vt. ka rättä, rättü

rüppü K-Ahl. K L P M Lu Li Ra J, g rüpüü P Lu J rüp̆püü M hõlm | vn пола, фалда
Li paĺtol ovaᴅ rüpüᴅ palitul on hõlmad
J meni tämä teet müü, kopitti tšiviite rüpüü täünö (ta) läks mööda teed, korjas hõlma kive täis
M kamaĺkaa rüppü jaki või pluusi hõlm
L paĺtuo rüppü palitu hõlm
Lu penžikaa rüppü pintsaku hõlm
P šuubaa rüppü kasuka hõlm

saaχarnõi Lu saaχarnyi M, g saaχarnõi suhkru- | vn сахарный
M saaχarnyi svjoklad ovad valkõaᴅ suhkrupeedid on valged

saatana Kett. K L P M Ra I saatõn J-Tsv., g saatanaa L Ra saatõnaa ~ saatõna J saatan, kurat | vn сатана, чёрт, дьявол, бес
Kett. sinua murtõõp saatana sind vaevab saatan
J saatõm veitep süntii saatan veab (inimest) patuteele (pattu)
J sai umalaa de nütt loizgib niku saatõnaa voimiiᴢ jäi purju ja nüüd mürgeldab nagu saatana võimuses
K lemmühsed ovaᴅ mokomat saatanaᴅ pisuhännad on niisugused kuradid.
Vt. ka saakeli, saatõlain, sarvikko, sarvipää, sarviško

sotina I, hrl pl sotinaᴅ I kärg, kärjed | vn соты
tšimopakkoza ovad mokomaᴅ ramkaᴅ, i siheɢ ramkoloisii tšimot tetševäᴅ mettä; sotinaᴅ, siinä sotinoiza on mesi mesipuus on niisugused raamid, ja sinna raamidesse teevad mesilased mett; kärjed, seal kärgedes on mesi
kõõs mettä võtimmas sotinoissa kui võtsime kärgedest mett
kase mesi võõttsõ hämmeltääss. kase sotina nõizõb üleeᴢ ku umala, a kase mesi jääb orkoo astikkoo see mesi (= meekärg) võetakse segatakse (segi). See kärg tõuseb üles (= pinnale) nagu humal, aga see mesi jääb alla astjasse

stupenka: stupeńk J-Tsv., hrl pl stupeńkaᴅ Li stupenkaᴅ ~ stupeńkõᴅ J
1. J (trepi)aste | vn ступень
2. redelipulk | vn (лестничная) ступенька, перекладина
J turpaal ovaᴅ perilad i stupenkaᴅ vai trappuuᴅ redelil on külgpuud ja pulgad
3. pl trepp | vn лестница
Li kane ovat prosto stupeńkaᴅ, kriĺttsoi meil eb õõ see on lihtsalt (välis)trepp, tuulekoda meil ei ole
J krintsaa stupeńkõᴅ tuulekoja trepp
J ahjoo stupenkaᴅ ahjutrepp (= astmed ahjule ronimiseks)

suuri K R-Reg. L P M Kõ V Lu Li J I Ku (Kett. Sj. R-Eur. R-Lön.) suur Len. K R-Reg. U L P M Kõ S V Lu Li Ra J I Ku śuhri, komp suhrampa Kr Су́ури Pal₂ K-reg₂, g suurõõ K U P M Lu Li J I suuryõ L P suuree Ku
1. suur; tugev; pikk; sügav; arvukas | vn большой; крупный; сильный; длинный; высокий; глубокий; многочисленный
Lu panin õpõzõl suurõõ koormaa, piäb vähettää panin hobusele suure koorma (peale), peab vähendama
M üvällä lehmällä suur uhar heal lehmal (on) suur udar
I ärtšä suurõji sarvõjikaa suurte sarvedega härg
Ra ku suurõp arja, se on kukko kui (kanapojal) on suurem hari, (siis) see on kukk
Li suuri pala suu revitäp, peeni külläizen piäʙ vs suur tükk ajab suu lõhki, väike peab küllasena
P suukaa tämä tiep paĺĺo, a tšäeᴢ, tšämmälez on suur peukko kk suuga ta teeb palju, aga käes, kämblas on (ainult) suur pöial (= suuga teeb suure linna, käega ei käopesagi)
I suuri sõrmi pöial
J suuri sõrmi (Must. 183) keskmine sõrm
I suurõõ vatsaakaa suure kõhuga (rase)
M suurõt silmäd niku opõizõl suured silmad nagu hobusel (= väga suured silmad)
Li tšezällä püvvettii suurta kallaa suvel püüti suurt kala (= suuri kalu)
Lu sütšüzüll on lainõõt suurõpõt ku tšezällä sügisel on lained suuremad kui suvel
Lu täll on suur rikasuᴢ, a tämä ain rohkaap tahoʙ tal on suur rikkus, aga tema tahab aina rohkem
Lu se on suur sünti see on suur patt
M täll on taitaa suur tuska tal on vist suur mure
K emäz on suurõd vaivad nähnü rl (su) ema on suuri vaevu näinud
M kase on min̆nua vartõõ suur alu, suur abida see on minu jaoks suur solvang, suur ülekohus
M suur ooli suur hool, hoolitsus, mure
Lu suurõss duumass meni hullussi suurest mõtlemisest läks hulluks
J kase oŋ kumm: pikkõrain lahs de nii suur paametti pääᴢ see on (alles) ime: väike laps ja nii suur mõistus peas
P i uulõõ lõhkazi suurõss nagrussa huulgi läks lõhki suurest naerust
Lu miä suurt üvvää meelt idgin ma nutsin suurest rõõmust
M suur kolamin on kujalla suur kolin on õues
J on suur pouta, maa lõh-kõõʙ on suur põud, maa lõheneb
J suurõd vihmaᴅ, sis pillaab viĺĺaa (kui on) suured vihmad, siis rikub vilja (ära)
Ra tänävä on nii suur utu täna on nii suur (paks) udu
Lu suur tuuli suur (tugev) tuul
K tüttärikod laulõttii suurõll äälell tüdrukud laulsid suure häälega
I naizil õltii vikahtõõᴅ peenepäᴅ i mehilä suurõpaᴅ naistel olid vikatid väiksemad ja meestel suuremad
P menin tällie pajattamaa, tämä tetši suurõt silmäᴅ, mitäid ep tää läksin talle rääkima, (aga) tema tegi suured silmad (= ta imestas), midagi ei tea(dnud)
I menivät pro-gonallõõ, kaiee astik̆koo panivat suurõlõ kepile (nad) läksid karjamaale, selle (tõrva)tünni panid pika teiba otsa
I rohot siälä suurõt kazvivaᴅ kõrge rohi kasvas seal
I lumi suuri lumi (on) sügav
J suurõll (pitšäll) harkkamuzõll tšäümä suurte (pikkade) sammudega käima
M miä tap̆paalin tätä suurõõkaa rutuukaa ma jõudsin talle suure rutuga järele
I meeᴅ .. kuhõɢ suurõõ teχχee lähed .. kuskile pikale teele
J suuri uni sügav uni
P suku õli suur suguvõsa oli suur
Lu suurissa on suur on väga suur
Lu suur-suuri koto suur-suur maja
2. täiskasvanu, suur | vn взрослый, большой
Kõ sukkaa teen, suurõlõõ piäp tehä kahõsatšümmett silmä teen sukka, täiskasvanule (= täiskasvanu sukale) peab tegema kaheksakümmend silma
Kõ kokalla tehäz i aluzjupkõita, suuria vartõ i lahsilailõ heegelnõelaga tehakse (ka) alusseelikuid, suurte jaoks ja lastele
M lahs pajatap suurijõ juttujõ väl̆lii, siᴢ juõllaᴢ elä tuŋkõõ, var̆raa vananõᴅ, kazvap pittšä parta (kui) laps räägib täiskasvanute juttude vahele, siis öeldakse: ära sega, vara vananed, kasvab pikk habe
I lahsõt kõittši suurõd i eloza ovaᴅ lapsed on kõik suured ja on elus
K suurõt tüttäred i noorõd naizõt tšäüsivät kõltaa täiskasvanud tüdrukud ja noored (abielu)naised käisid kolda korjamas
I suuri inehmine täiskasvanud inimene
J karjõ on suuriõ sikojõ, a tõin on sigaa põrsait rl kari on suuri sigu, aga teine (kari) on sea põrsaid
3. tähtis; suur | vn важный; великий; большой
P suur vid́d́es-päivä suur reede
M se tšihlago jo nätilpäivää päivännä, suur tšihlago see vastlapäev (on) ju pühapäevasel päeval, suur vastlapäev
M siis tuli suur pühä, seitsee näteliä enipäiväässaa siis tuli suur paast, seitse nädalat lihavõteteni
Kõ suur võõras pantii lavvaa õttsaa issumaa tähtis külaline (võõras) pandi laua otsa istuma
J piäb ent suurõssi, ep taho tull med́d́ekaa parvõõ peab end tähtsaks, ei taha tulla meie hulka
L harkkolaz õli suur tεätäjä Harkkolas oli suur külatark (~ teadjamees)
M täm on suur lurvi, ep kehtaa tehä milliz̆zee mit̆täiᴅ ta on suur laiskvorst, ei viitsi teha mitte midagi
J määretöin suur tšivi määratu suur kivi
J elä lõikka ilmõtoi suurt pala (leipä) ära lõika ilmatu suurt pala (leiba)
Lu suuri rikaᴢ väga rikas
■
Lu noorõn on suurõᴅ silmäᴅ, meeᴅ vanassi, mittä ʙ õõ tarviᴢ noorena tahad kõike, (aga) jääd vanaks, midagi ei ole (enam) tarvis
J miä pääzin suurõpõssi ma kasvasin suuremaks (= sain vanemaks)
J kõik tervüs tuli suurõpõssi tervis muutus tugevamaks
K sünnitid minuu suurilõ päivilee (itkust:) sünnitasid mu suurteks päevadeks (= raskeks eluks)
M mitä nii kaugaa mak̆kaaᴅ, jo suur päivä mis sa nii kaua magad, juba suur päev (väljas)
M alkõ tulla suurilla jalgoilla hakkas tulema suurte sammudega
I siiᴢ mois̆siossa tuõmmak kot̆too suurta teetä müü siis tuleme mõisast koju suurt teed (= maanteed) mööda
Lu siz jõgõz nõsap suurõõ vee siis tõuseb jões suurvesi
J suur vesi ~ suurõd veeᴅ suurvesi, kõrgvesi, tulv
Lu J suur meri avameri, ulgumeri, ookean
Lu suur meri ain šumizõʙ, siäll ain on lainõ avameri aina kohiseb, seal on alati laine(d)
Lu suurõõ meree aluᴢ kaugesõidulaev
I suurõza rättezä suurrätis
J suur nigl sukanõel, kotinõel
M suurõᴅ tšiitossõᴅ suur tänu, suured tänud
Lu suur leppä sanglepp, must lepp
Lu suur poltikaᴢ kõrvenõges
K suur põtkõᴢ harakputk
I suur putkõ naat
Ra suur tšärpein porikärbes, lihakärbes
J suurõt tükit seissa bataris suurtükid seisavad patareis
M suur ruikko (Set. 80) rõuged

sütšüzüllä M Lu Li J sütšüzülle J-Tsv. sütšüzüll Lu J-Tsv. sütšüzül M Lu sügisel | vn осенью
M sütšüzüllä tõmpias sfjoklaᴅ sügisel võetakse (tõmmatakse) peedid (maast) üles
Lu sütšüzüllä tšävvää jevikkaaᴢ sügisel käiakse jõhvikal
Lu sütšüzüll on lainõõt suurõpõt ku tšezällä sügisel on lained suuremad kui suvel
J sütšüzülle lahzõd algõta škoulus tšävve sügisel hakkavad lapsed koolis käima
J kadrinapäivä on mokoma pühä sütšüzüllä kadripäev on niisugune püha sügisel
M sütšüzül ovad razvakkaat kalaᴅ sügisel on kalad rammusad.
Vt. ka sütšüzee, sütšüzellä, sütšüzenä, sütšüzönnä, sütšüzünä, sütšüzüssä, sütšüzüü

taatta Lu Li Ra Ku taattõ Lu Li J taatt Lu J-Tsv., g taataa Lu Ra J Ku taata J isa, taat | vn отец
Li vanõpõᴅ ovaᴅ maama i taatta vanemad on ema ja isa
Lu näväd on jäätü armattomassi, taatta i maama koolivaᴅ nad on jäänud orbudeks, isa ja ema surid
J millõ ebõõ maamaa, epko taattaa mul ei ole ema ega isa
Lu taatta mörähti lahzil: elkaa pelatkaa isa käratas lastele: ärge mürage!
J minu taattõ oŋ kõvassi ättšü minu isa on väga äkiline (äge)
Lu tämä õli taattaa ta oli isasse (läinud)
J taattõ toop tõizõõ maamaa rl isa toob teise ema (= isa võtab uue naise)
J vana taatt vanaisa (vanataat)
Lu taataa emä isaema, isapoolne vanaema
Lu taataa veljee nain isa venna naine.
Vt. ka taatti, taatto, t́at́a

trappu M Lu J-Must. J-Tsv. (Kett. K-Ahl. Li), hrl pl trapuᴅ M Lu Li J-Tsv. (K-Ahl.) trappuuᴅ Kett. J trappuᴅ J-Tsv.
1. trepiaste | vn лестничная ступень
2. trepp; (madal) välistrepp; (väike) ahjutrepp (ahjule ronimiseks) | vn лестница; (низенькое) крыльцо; лестница, приступок печи (ступенька для залезания на печь)
J starikk livessü trappuilt de vikkoitti tšäe vanamees libises trepist (alla) ja vigastas käe
J lenti trappuilt päittää lendas, pea ees, trepist (alla)
Li trapud õllaa matalat turpaaᴅ {t.} on madal (välis)trepp
M krintsoo trapuᴅ tuulekoja trepp, välistrepp
M mee trappuit möö ähüppäälee mine ahjutreppi mööda ahju peale
Li nõis trappuillõ astus (tõusis) ahjutrepile
Li trappujõ müü mööda treppi
3. redel, tormiredel (laeval) | vn лестница, штормтрап (на судне)
Lu tormi trappu (trossist) tormiredel
4. (redeli)pulk | vn лестничная ступенька
J turpaal ovaᴅ perilad i stupenkaᴅ vai trappuuᴅ redelil on külgpuud ja astmed või pulgad.
Vt. ka laivatrappu, taivaa-trappuuᴅ, tormi-trappu, tšeerotrappu, vintt-trappu

tšimopakko Ränk I mesipuu, pakktaru | vn улей
I talvõlla pannaᴢ tšimopakkoloissiiɢ saahhariliivaa talvel (= talveks) pannakse mesipuudesse peensuhkrut
I tšimopakkoza ovad mokomaᴅ ramkaᴅ, i siheɢ ramkoloisii tšimot tetševäᴅ mettä mesipuus on niisugused raamid, ja sinna raamidesse teevad mesilased mett.
Vt. ka tšimokolo

tširppu Kett. K-Ahl. K P M Kõ S Lu J (Ra vdjI I), g tširpuu M Ra J kirp | vn блоха
J mikä-le häülüp tšiutonn all, taita tširppu miski liigub särgi all, vist kirp
Lu tširpud elävät tilaᴢ, on näitä i sõvaᴢ kirbud elavad voodis, on neid ka rõivas
I ku roojakkaad riheᴅ, niin rihilöizä klopid ovad i tširpud ovaᴅ kui on mustad toad, siis on tubades lutikad ja kirbud on
M tširput tulõvad liivassa (uskumus:) kirbud tulevad liivast
J ebõ·õ tširppua eb lutikkaa pole kirpu ega lutikat
J roho tširppu rohukirp
■
Ra tširpuu kuusi, kõikkaa suurõp puu õli koko mettsäz med́d́e aikan tš. kuusk, (see) oli kõige suurem puu terves metsas meie ajal
J tširpuu tširjaᴅ kirbukiri (tikand vadja naistesärgi käisesuul)

tšitkõa Kett. P J (K-Ahl.), (sõnatüvi основа слова:) tšitkõ- J-Must. -aɢ I, pr tšidgõn Kett. K J tšidgõõ I, imperf tšidgin J katkuda, kitkuda, rohida | vn полоть; дёргать (лён)
J uguritsad ovaᴅ rohokkaaᴅ, piäp tšitkõa kurgid on umbrohus, peab rohima
P maamunat piεp tšitkõa kartulid on tarvis rohida
I tšidgõõ peentaroo katkun peenraid
J lina eestää tšülvetää, siis tšidgõtaa kõigepealt lina külvatakse, siis kitkutakse
J sino idgõp tšitkõmissa rl lina nutab (= ootab) kitkumist

tšürpä P kürpä P M kürp J-Tsv., g tšürvää ~ tšürvεä P kürvää M kürvεä P kürvä J kürb, peenis | vn мужской член
P jaailla on tšürpä i munad ovaᴅ täkul on kürb ja munad on
M sigall toož on kürpä seal on ka kürb
M opõzõõ kürpä hobuse kürb
■
J noh, mitä sillõ sud́d́õ vassõᴢ? – mitä kürpää tämä vassõᴢ: lei vaa pihakaa noh, mida kohtunik sulle vastas? – Mida {m}-i ta vastas: kehitas vaid õlgu

tšütše Kett. K-Set. M Lu J tšütšeᴅ Kett. J, g tšüttšee Kett. K M Lu J tšüttše J-Tsv. kütke | vn привязь
J lehmäll on tšüttšeeᴅ lehma(de)l on kütked
M lauttaz ovad lehmät tšüttšeet kaglaza laudas on lehmad, kütked kaelas
M eestee õli rihmõn tšütše lauttaza, a nüd on ahilaᴅ ennemalt oli laudas (lehmadel) köiest kütke, aga nüüd on kettkütked
M lehmääkaa annõttii tšütše kaasa lehmaga anti (ostes) kütke kaasa
M paa tšütše kaglaa pane kütke kaela
J tüü-kse päässelitt leh́met tšüttšeiss kas teie päästsite lehmad kütke(i)st lahti?
M lehmää tšütše on rihman, rihmassa, vai nahkõn lehma kütke on köiest või nahast.
Vt. ka tšütšöᴅ, tšütšüᴅ

tulkka M Lu I tulkk J-Tsv., g tulkaa Lu J
1. (ratta)puks, murd. puss | vn втулка
M tulkad ovad rattaa rummuu süämmeᴢ puksid on rattarummu sees
I pöörä pannassõ rattaa tulkkaa, tulkkaza nõizõp pöörimää pöörä võll pannakse ratta puksi, puksis hakkab ratas pöörlema
2. tull | vn уключина
J airoo tulkk katkõõᴢ, ei saa sõutoa aeru tull katkes, ei saa sõuda.
Vt. ka rauttulkka

turvaᴢ¹ M Lu Li Ra J I (P Ja-Len.) turvas K-Ahl. M-Set. turvõᴢ J-Tsv., hrl pl turpaaᴅ Lu Li J-Tsv. turpaat Lu-Must.
1. sg, pl redel | vn лестница, трап
J lesnitsa ontši turvaᴢ. tšen kui kutsuʙ redel ongi {t.} Kes kuidas kutsub
J turpaal ovaᴅ perilad i stupenkaᴅ vai trappuuᴅ redelil on külgpuud ja astmed või pulgad
Ra mõnt turvass on seinää nõjall mitu redelit on seina najal
Ra meil eb õõ ühtätši turvass meil ei ole ühtki redelit
I riheppäälee meet turvassa müü pööningule (toapealsele) lähed redelit mööda
J laskõska turpait müü maalõ laskuge redelit mööda alla (maha)
Lu seinää onõ lüütü turvaᴢ seina külge on löödud redel
I tšenniid ep pääze ilma turvassa keegi ei saa läbi ilma redelita
Ra läpi turpaa kõlmõt kõrtaa, alumõizõss aukoss (rahvameditsiinist:) (haige laps tõmmati) kolm korda läbi redeli alumisest pulgavahest (august)
J sinuu, niku katii uzaᴅ, on turpaaᴅ: kahs-kõlmõd ivuss kk sinu redel on (pulkadest hõre) nagu kassi vurrud: kaks-kolm karva!
J mill on pittšä turvaᴢ, saan mennä katollõõ drubaa puhassamaa mul on pikk redel, saan minna katusele korstnat pühkima
M pittšä turvaᴢ, sen̆neekaa agõmma viiženmarjoo. i lühüt turvaz on, se lühep turvaᴢ, saavva riitassa alkoa pikk redel, selle abil (sellega) nopime kirsse. Ja lühike redel on, see lühem redel, (et) riidast halge (kätte) saada
J liikkuvat turvõss müü oŋ ḱehno krappuss katoo pääle kõikuvat redelit mööda on raske katusele ronida
Lu tormi turpaad õltii rosissa tormiredelid (laeval) olid trossist
Li turpaa väliᴅ. keppii kepissä on turpaa väli redeli pulgavahed. Pulgast pulgani on (redeli) pulgavahe
M turpaa palikka ~ J turpaa pulikk ~ Li J turpaa keppi redeli pulk
2. sg, pl trepp | vn лестница
M ühtä turvassa möö tšäütii käidi samast trepist
Li ahjoo päälee mennä, nii turpai müütä. turpaaᴅ (kui) ahju peale minna, siis mööda (ahju)treppi. (See on ahju)trepp
I i turvas. turpaa päälee nõissi, meni ležankalõõ. ležankalta meni ähöpäälee soojõttõõmaa ja (on ahju)trepp. Astus (tõusis) (ahju)trepile, läks ahjupingile. Ahjupingilt läks ahju peale (end) soojendama
Lu alusõõ turpaaᴅ laevatrepp
3. pl sild, purre | vn мост, мостки
J jõgõperäll on üli kraakolka jõgõõ tehtü turpaaᴅ Jõgõperäl on üle Krakolje jõe tehtud sild
J brants turpailt vettee sulpsti purdelt vette!
J üli mere turpaat (Must. 160) mõist üle mere sild? (– Vikerkaar)
4. Lu vaatlustorn | vn наблюдательная вышка.
Vt. ka asõtturvaᴢ, rihm-turvaᴢ, tormiturvaᴢ, vilusturvaᴢ

tõmpauta (Kett. M), pr tõmpaun Kett., imperf tõmpauzin tõmbuda | vn затянуться, по-. покрыться
M iko-lookka õli maassa tõmpaunnu kõrkõalõõ vikerkaar oli maast kõrgele tõmbunud
M näväd nüd jo ovaᴅ roh̆hookaa tõmpaunnu päältä tšiin, aivoo on raskõz neitä leütää need on nüüd juba rohuga pealt kinni kasvanud (tõmbunud), väga raske on neid leida

valkaa-harmaa Lu helehall | vn светло-серый
kurgõd ovad valkaa-harmaaᴅ toonekured on helehallid

vanõpaᴅ K J I (L Lu) vanepat K-Ahl. vanepaᴅ (Ku) vanapaᴅ M I (Kett. K P Kõ Ja-Len.) vanõpõᴅ Li J-Tsv. wannopat Tre. pl.
1. vanemad (= isa ja ema) | vn родители
Li vanõpõd ovad maama i taatta vanemad on ema ja isa
J nellä kõrtaa vuuvvõs pominoitõttii õmiita vanõpiita neli korda aastas mälestati oma vanemaid
L nõisõvad ženiχa i nuorikkõ vanõpii etie põlvinaa (pulmakomme:) peigmees ja pruut laskuvad vanemate ette põlvili
K vanõpad antõvad rätee kuumalõõ lapse vanemad andsid vaderile räti
M tämä on kuultava lahs, täm̆mää perässä ep hooli vanapilla ävetä tema on sõnakuulelik laps, tema pärast pole vaja vanematel häbeneda
I vanõpat tääsivät tšen kummaakaa tšäüʙ vanemad teadsid, kes kellega käib (= kurameerib)
J varatoi õõn vanõpissa rl vanemate pool(es)t olen varatu (= vaene)
Lu ku vanõp [sic!] on viratoo, i lahsi on mokoma kui vanem (= ema või isa) on kõlvatu, (siis) lapski on niisugune
J vaĺĺud (stroogoid) vanõpõᴅ valjud (ranged) vanemad
2. vanemad (inimesed) | vn старшие (люди)
M elä tuŋkõõ räkänenä vanapid́d́e juttuusõõ, var̆raa vananõᴅ ära tüki, tattnina, vanemate (inimeste) jutu vahele: vara vananed!
I vanapaᴅ meeväd ni meitä aj̆jaasõõ riigalõ (kui) vanemad (inimesed) lähevad, siis aetakse meidki (= noori) rehele
I vanapaᴅ, nee õlivaᴅ vanad d́edad da baboᴅ vanemad (inimesed), need olid vanad taadid ja eided
I vanapaᴅ sõittavaᴅ nooria vanemad (inimesed) sõitlevad noori.
Vt. ka vanapikko
Vt. ka esivanõpaᴅ

veelata M (K-Ahl.) vìelata Po veelataɢ I, pr veelaan K M veelaa I, imperf veelazin (mustaks, ära) määrida | vn пачкать, марать, замарать
M elä siε millõõ veelaa sarafan̆naa, tšäed ovad roojakkaaᴅ ära sa mul sarafani ära määri, käed on mustad
M kuza mened möötää nii veelaaᴅ, dali isud i veelaat sõvaᴅ kuskilt lähed mööda, siis määrid, või istud ja määrid rõivad (ära)
M tšäed on veelattu käed on määritud

vesimuna M Lu
1. mädamuna | vn тухлое яйцо, болтун
M isup kana χot́ koko kuu, a põippõa ep tuõ, vesimunad ovaᴅ istub (haub) kana kas või terve kuu, aga tibu(sid) ei tule, mädamunad on
2. vesimunand | vn (неплодородный) семенник
Lu vesimuna tuõʙ, peeniil põrsail on, mokomaa põrsassõ naittaa et saa vesimunand tuleb, väikestel põrsastel on, niisugust põrsast ei saa kohitseda

vetšerina K Po vetšerna Lu, g vetšerinaa, hrl pl vetšerinaᴅ P M S Po I vetšerinnaᴅ S vetšernaᴅ Lu vettšerinaᴅ I (pruudi või peigmehe ärasaatmisõhtu | vn вечеринка проводов жениха или невесты)
K ženiχall i noorikõll, mõlõpiill on vetšerina peigmehel ja pruudil on mõlemal ärasaatmisõhtu
I ku õmaza tšüläzä, ni eellä ženihalla vetšerinad ovaᴅ, a too noorikõlla kui (peigmees ja pruut olid) oma külast, siis algul oli lahkumisõhtu peigmehel, aga seejärel pruudil
Lu kursi õli päiväll, a perrää ohtogoiss õltii vetšernaᴅ rituaalse pulmaleiva küpsetamise koosviibimine oli päeval, aga pärast õhtusööki oli pruudi ärasaatmise õhtu
I eellä vettšerin̆naa piti tšävväs suk̆kua müü enne lahkumisõhtut pidi (pruut) käima mööda sugulasi
M vetšerinoill siz vizgottii rah̆hoita lahkumisõhtul, (siis) loobiti raha
Lu süümiss em mälehtä vetšernann söömist pruudi ärasaatmisõhtul ma ei mäleta

võttaja L (K R) võttõjõ J-Tsv., g võttajaa
1. (pruudi) võtja, peigmees, ka peigmehe sugulane, kes on peigmehega kaasas pruuti kodunt ära viimas | vn сват; жених; также родственник его, пришедший за невестой
L ženihaa suku, võttajad ovad lavvaa takann peigmehe sugulased, (pruudi) võtjad on laua taga
2. ahnitseja, ahnepäits | vn простор. жадина, загребала
Lu tämä on võttaja, tämä võttais kõikk eniellee ta on võtja, ta võtaks kõik enesele
3. (üles)võtja, pildistaja | vn фотограф
J tšüläsee tuli patretii võttõjõ külasse tuli (üles)võtja

vähämeelellin ~ vähämeelelin M nõdrameelne, vähese aruga, rumal | vn полоумный, придурковатый
kummad ovad vähäkkõizõ vähämeelellizõd lahzõᴅ, näillä valup kohlo suussa kes on natuke puuduliku mõistusega lapsed, neil valgub ila (sülg) suust
täm on kõikkinaa vähämeelelin, ühskõik täm ep saa mit̆täit tolkkua ta on päris rumal, niikuinii ei saa ta midagi aru.
Vt. ka vohma

välipühä M J (argipäevale langev püha | vn праздник, попадающий на будний день)
M kane on välipühäᴅ. kane eväd õõ nätilpäänn a ovad ärtšipäännä need on {v}-d. Need ei ole pühapäeval, aga on argipäeval

õhsa Kett. K R-Eur. P M Kõ Lu Li J I (Len. Pi Ke) õχsa P õhs J-Tsv. õhᴢ Li Ra ohsᴀ Ku Эхса Pal₂ Э́хса K-reg₂ Ii-reg₁, g õhzaa Kett. P Pi Ke Kõ Lu Li J õhsaa Kett. I õhza J-Tsv., pl ähesed Kr O͡Eхсадъ Tum. oks | vn сук, ветка, ветвь
M kõikilla puilla ovad õhzaᴅ kõigil puudel on oksad
K õunappuu õli akkuun-alla, ühs õli õhsa õunappuulla, ühs õli õuna õhzaza (Al. 52) rl õunapuu oli õuel, üks oli oks õunapuul, üks oli õun oksa küljes
J krappuu õhsiit müü puu ladvaa roni mööda oksi puu latva
K õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ kõige täiega (okstega koos) toome puu koju
Lu miä marjad õhsijõõkaa kadgon (pimeda jutust:) ma korjan marjad koos oks(akes)tega
M täm̆mää piäb õlla erk̆kaanna niku lintu puu õhzalla ta (= ema) peab olema ergas nagu lind puuoksal
Lu karzitud õhzat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb kokku panna ja (ära) põletada
Li tehtii puu õhsõiss kupalikkoi i lämmitettii ahjoi tehti puuokstest (hao)kubusid ja köeti ahjusid
Kõ metsäss toot kahtšizõd õhzad i siod vihaᴅ metsast tood kaseoksad ja seod (= teed) vihad
M vihta on kazgõõ õhsalaissa tehtü viht on kaseokstest tehtud
P meil õli ümpäri taraa tehtü lotoža aita; lotožad õlivat kuuziziiss õhsõizz da katagoiss meil oli ümber (viljapuu)aia tehtud vitstara; taravitsad olid (tehtud) kuuseokstest ja kadakatest
P a tšako eb nuku, a kazgõõ õhzall kukuʙ rl aga kägu ei maga, vaid kukub kase oksal
Lu koivuu õhzaᴅ kaseoksad
Ra leinäkoivuu õhzad riiputaa leinakase oksad ripuvad
J parõp on pajuz magatõ, lepää õhsiilla levätä ... ku pahaa mehee parraanallõ rl parem on pajus magada, lepaokstel lebada ... kui paha mehe parra all
Lu avu teh́h́ää petäjää õhsiissõ ahjuluud tehakse männiokstest
M kuuzõõ õhzad i pihguu õhzaᴅ kuuseoksad ja männioksad
Kõ katagaa õhsa kadakaoks
Kõ aappuu õhsa haava(puu)oks
M miä taraz õlin, õunappuu õhsõi korjazin kok̆koo ma olin aias, korjasin (kuivanud) õunapuuoksi kokku
Lu grõžovnikaa õhzad õllaa pisslikoᴅ [sic!] karusmarjapõõsa oksad on okkalised
Lu kumpa vihta vizgattii üli pää, sihee vihtaa pantii koivu õhsa, jaanikukka i štanajalka viht, mis visati (jaanilaupäeval) üle pea (sauna katusele), sellesse vihta pandi kaseoks, jaanilill ja sõnajalg
Lu õhsa zoba oksakühm (puul)
■
M kehno ińeehmiin jõka õhsaasõõ tartuʙ halb inimene haarab igast asjast (oksast) kinni (= norib iga asja pärast tüli)
M egle tämä õttsi minussa õhsõi, kuinid ep saanu, mizessä tarttua kk eile noris ta minuga tüli (otsis minust oksi), (aga) kuidagi ei leidnud, millest kinni hakata.
Vt. ka pajuõhsa, puuõhsa

õlla Len. Kett. K R U L P Ke M Kõ S Ja Po Lu Li J (R U V Ra) õll J-Tsv. ylla Kl-Set. õllaɢ I (Ii-reg₁ Ma Kl) olla Ku, pr õõn K-Al. K M Kõ V Lu Ra J J-Must. õen K-Ahl. õlõn P Kõ õlen K-Ahl. õõ I yy Kl-Set. ellan ~ ella Kr, imperf õlin K U P M V Lu Li J olin Ku R-Reg. ylii Kl-Set. õl̆lii vdjI I Ma ellin Kr olla | vn быть
K õlivat kahõõ sõsarõhsõõ oli kaks õde
K ööt ovat siεll on ööd seal (~ nad veedavad öö seal)
I krezbinoiza panõvad deŋgoi laatkaasõõ, štop kõvad ampaad õõssivad lahzõll varrudel panevad raha kaussi, et lapsel oleksid tugevad hambad
K on nii õllu on nõnda olnud
K taas pomiŋkad ovaᴅ jälle on peied
L täzä tšüläzä õlivat tšivirisiᴅ siin külas olid kiviristid
M enõõ· nähnü ma ei ole näinud
M siä õlõᴅ iloza, a miä en õõ sa oled ilus, aga mina ei ole
Li siä õõd jurmõpi sa oled julgem
L mälestän, ku kasõ õli mäletan, kui see juhtus
L ep se minu miez õlõ tšenniit ko kehnokkõin portnoi ei see minu mees ole keegi (muu) kui vilets rätsep
P a enelliez õli kahs suurt sikaa aga tal endal oli kaks suurt siga
Lu mokoma inemissä parõp maa pääl i eb õllõiᴢ parem, kui sellist inimest maa peal ei olekski
Li mitä tüü siäl õõttõ nõiznut tšiskõõmaa miks te seal olete hakanud kisklema?
Lu õlõmissaa õlkoo olgu olemas
I õõ tervess ole terve!
J õõ nii üvä ole nii hea!