[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kantaja (R-Eur. R-Lön. J) kantõjõ J, g kantajaa
1. kandja | vn носитель, носительница
R rissintsä rissittäjäni, rissiveessa võttajani, kaivoveessa kanttajani (Eur. 38) rl ristiisa, minu ristija, minu ristimisveest võtja, minu kaevuveest kandja
J emä on taloz oolõ ja murhõ kantõjõ ema on majas hoole ja mure kandja
J meez on mõõkaa kantajann rl mees on mõõgakandja(ks)
J vääntüü tšehs vättšee, litši lipuu kantajiije, lipuu kantajad on kavalaᴅ rl (ema õpetab sõduriks värvatud poega:) käändu kesk väge (= hoidu teiste keskele), lipukandjate ligidal(e), lipukandjad on kavalad
2. fig sünnitaja, kandja (ema hellitusnimi rahvalauludes) | vn родительница (ласкательное название матери в народных песнях)
R kui kasvatti kantajani (Lön. 185) rl kuidas kasvatas (mind) mu sünnitaja.
Vt. ka prosveroi-kantaja, süü-kantaja

murhõ Lu Li J-Tsv. murhe Lu Li murõ Lu J, g murhõõ ~ murhõ J murhee Lu murrõõ Lu murõ J mure | vn горе, забота
Lu lahzõd on peened i murhõd on peenepeᴅ, a lahzõt kazvõtaa suurõssi i murhõt suurõpaᴅ lapsed on väikesed ja mured on väiksemad, aga lapsed kasvavad suureks ja (siis on ka) mured suuremad
Lu ain tämä on omijee murhejeekaa temal on alati omad mured (tema on alati oma muredega)
Lu tänävä milta mentii murhet kõik poiᴢ täna kadusid kõik mu mured ära (= täna sain ma kõigist muredest lahti)
Lu tšellä nii ep kuulu ku emää süämel se murhõ kedagi ei puuduta see nii(võrd) kui ema südant, see mure
J kõns jumal pääseb minu kazess murõss millal jumal päästab mind sellest murest!
Lu maailmaa murõ, što jumal eb antanu rahvaa mukkaa, eb antanut tervee, anti vaivazõõ maailmatu mure, et jumal ei andnud teistetaolist (= normaalset last), ei andnud terve(t), andis vigase
Lu sell ko on murhe elo küll sellel on raske (murerohke) elu!
Lu kõikil eväd õõ ühellaajõzõd murheᴅ kõigil ei ole ühesugused mured
Lu nätšümöitöö on murhe mure on nähtamatu
Li ohto gooŕaa näimmä, ohto murhõtta näimmä küllalt häda nägime, küllalt muret nägime
J emä on taloz oolõ ja murhõ kantõjõ ema on majas hoole ja mure kandja
J vähäko tämä om murhaa kantõnnu üli kõikkiiss kas ta on vähe muret tundnud kõigi pärast!
J kõikkiiss po siä piäd murhõtt sa muretsed ka kõigi eest!
Li jäi minuu kaglaa murhessi jäi minu kaela mureks
J murõssi (~ murhõssi) võttõma (enda) mureks võtma
Lu näd on annõttu minuu murheessi näe, on jäetud (antud) minu mureks
J juumõri mehe peräss naim pääsi murhõ joodiku mehe pärast on naine (alatasa) mures

ooli K M J uoli P (K U) ùoli Po hooli Lu Ra, g oolõõ J uolyõ P hoolõõ Lu mure, hool | vn горе, забота
J suurõss oolõss jäi nii pahaizõssi niku irmutuᴢ suurest murest jäi nii kõhnaks nagu hirmutis
Lu tšell on paĺĺo hoolta, leep halli pää kellel on palju muret, (sellel) läheb pea halliks
P bõlõ med́d́ee uoli nõisa uomniiz ülieᴢ pole meie mure hommikul üles tõusta
K a kalat-tsiilla kazvatitta, uolõtta minua makautitta, a nüd menen suurõõ uolõõsõõ võõraa taluosõõ rl (pulmaitkust:) aga saiadega kasvatasite (mind), lasksite mul muretult (mureta) magada, aga nüüd lähen suure mure sisse võõrasse tallu
Lu kõikk ne hoolõd viskaa mettsää kõik need mured viska metsa
M ep saa tõizõlõ inehmizele nii paĺĺo antaa oolta ei tohi teisele inimesele nii palju muret valmistada
Ra ebõõ tšiirettä tšivelle, epko hoolta ummarõllõ sel võõnoizõl ei ole kiiret (käsi)kivile ega hoolt uhmrile sel venimusel
J emä on taloz oolõ ja murhõ kantõjõ ema on talus hoolitseja ja muretseja (hoole ja mure kandja)
J kann oolt õmass peress hoolitse (kanna hoolt) oma pere eest
J piä oolt enes kõhtaa hoolitse (pea hoolt) enese eest
P siz grižaa t́at́a võtti tämää õmaa uolyõ alaa siis võttis Griša isa ta oma hoole alla
P miä õlõn poigaa uolyõ all ma olen poja hoole all
■
Po piε õmmaa ùolta ole hool(ik)as
M täältä meni poika vällää, nõisi elämää üv̆vii, õmall oolõll siit läks poeg ära, hakkas hästi elama, iseseisvalt