[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lookka K Ke-Set. M S Lu Li Ra J I (Kett. Ränk Kõ-Len.) lookkõ Lu Li J lookk J luokka P (K-Al. L) lùokka Po Лоокъ Tum., g lookaa M Lu Li Ra J I luokaa P
1. look | vn дуга
P jalaja puussa painaass luokkaa jalakapuust painutatakse looka
I raŋkõloilla ovad gužaᴅ, rakõttaaᴢ i gužõloissa pannass lookka rangidel on roomad, rakendatakse, ja roomadest (läbi) pannakse look
K opõzõll lookat kõikk ehitettü (pulmasõidul on) hobus(t)el loogad kõik ehitud
L luokkaz õlivad lintiᴅ looga küljes olid lindid
J tšellod ja bubentšikat trälissä lookkõᴢ kellad ja kuljused kõlisevad looga küljes
Po ženiχaa opõzõlõõ palatenttsa pannaz lùokkaasõõ peigmehe hobusele pannakse käterätt looga külge
I lookka murtu look murdus
J looja isub lookaa päällee, armollinõ aizaa päällee rl looja istub looga peale, armuline aisa peale
J mid lustit kulmõᴅ: paksuᴅ, musaᴅ, koverõd niku lookõᴅ mis(sugused) ilusad kulmud: paksud, mustad, kaarjad nagu loogad
2. vibu, amb | vn лук (для стрельбы)
L miε annan teilie luokad i siŕkaᴅ, nüt tüö hampugaa ma annan teile vibud ja nooled, nüüd te ambuge
J lookk püssü vibupüss
3. (saani) kaar (eritüübilisel laudkerega saanil oli viis kaart) | vn лучок саней
Lu saanii lookka saani kaar
4. Ränk painard, reeraami põikpuu | vn вязки дровней
■
J iko lookka on ohtogonna vassaa päivää vikerkaar on õhtul vastu päikest
J ikoo lookkõ, se võtab vette lähteesse vikerkaar, see võtab allikast vett
P jumalaa luokka vikerkaar.
Vt. ka ikalookka, ikilookka, ikolookka, ikoo-lookka, jõtši-lookka, pikilookka, ukoo-lookka
Vt. ka lookkapüssü

tšülmä Kett. Len. K L P M Kõ Ja Lu Li J I (S Ra Ko) tšülme Lu Li J I tšülm J-Tsv. külmä Ku külm ~ ḱülme Kr Чюлме Tum. Чю́льмэ Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁ Кю́льме Pal₁, g tšülmää P Lu Ra J
1. külm (madal temperatuur) | vn холод, мороз
M talvõlla i sütšüzünn, kui tultii tšülmäᴅ, piettii rivaᴅ talvel ja sügisel, kui tulid külmad, kanti sääremähiseid
Lu rojukkaal ilmal i vihmaa i luntaa i tuulta i tšülmää rajuilmaga on nii vihma kui lund ja tuult ja külma
Li tullaa tšülmäd i kahud i hallõᴅ tulevad külmad ja kahud ja hallad
Lu tšülmä alki jo alõnna külm hakkas juba alanema
L kuhyõ siε menet kannii tšülmällä kuhu sa lähed nii(suguse) külmaga?
I kõõs tuud jo tšülmässä, ni sis ahjo lämmitättüɢ, soojõttõõd ümper ahjoa kui juba tuled külma käest, siis on ahi köetud, soojendad (end) ahju ääres
L tšülmεä ed nõizõ tšärsimεä külma (sa) ei hakka kannatama
Li maamunaa varrõd alkivat tšülmässä kõllõssua kartulivarred hakkavad külmast kolletama
Kõ lahzõᴅ ikottavaᴅ tšülmässä lapsed luksuvad külmast
I min̆nua puisap tšülmässä ma vappun külmast
M kane rajurak̆kõõd mennäᴢ, siiz ain tšülmää puhuʙ (kui) need rahetormid mööduvad, siis puhuvad aina külmad tuuled
Ja tšülmä kolaap (Len. 242) pakane paugub
J tšülm jäätütti jalgõᴅ külm võttis jalad (ära)
M tšülmä porotab vee külm kaanetab vee
I tšülme pallõttaap tšäsijä käed külmetavad
Li siiz müö siäl tšülmää näimme paĺĺo siis me saime seal palju külma kannatada
Lu miä taita tšülmää tapazin ma sain vist külma
Lu enne juutii tikopii tšaajua, ku tšülmä tapazi enne joodi sookailuteed, kui külmetati
K tšülmä lei kõik mettsämarjaᴅ külm võttis kõik metsamarjad (ära)
Lu omena puut tšülmä pani külm võttis õunapuud (ära)
M nät ku tšülmä pani, rakkõ kõig uulõᴅ näe, kuidas külm tõmbas läbi, ajas huuled puha ohatisse
J ku võtti tšülmä jalgaᴅ, sis tehtii jalkoilõõ vanni einäruuvuiss kui külm võttis jalad (ära), siis tehti jalgadele heinapepredest vanni
J tšülmess ajõ kõig ruumõ tšippaisõ külmast ajas kogu keha paiseid täis
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
M malina tšai on üvä tšülmässi vabarnatee on hea külmetuse puhul
J pikkarainõ tšülmä väike (~ kerge) külm
J pakkaine tšülmä (Must. 178) kõva pakane
Lu kipsu tšülmä käre külm
Lu milla ku on tšülmä, hibijo on ku tšülmä suurimõᴢ küll mul on külm, ihu on nagu kananahal
Lu tikoppi on tšülmää roho sookail on külmarohi
Ra tšülmää rohokukka raudrohi
2. adj külm | vn холодный, прохладный
Lu ku enne jürtšiä jürizeʙ, on tšülmä tšesä kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm suvi
M tällä õli läülü süämellä, täm tahtõ tšülmää vettä tal oli süda paha, ta tahtis külma vett
K iilijänn jo tšülmäp vesi eliapäeval on vesi juba külmem
M ai ku tšülmä utu oi kui külm udu
Lu tšülmä häkä külm udu(viirg), hägu; külm kaste
P suppi jahtu, meni tšülmässi supp jahtus, läks külmaks
P tšülmä rihi külm tuba
L bokka on tšülmä külg külmetab
M i vot se on tšülmä suppi, okro·ška on tooš tšülmää suppia, ebõõ väl̆liä mit̆täiᴅ ja vaat see (= botvinja) on külm supp, okroška on ka külm supp, pole vahet midagi
3. adv (on, oli) külm | vn холодно, морозно
Lu milla õli nii tšülmä, što ampaad alkasti lotissa suuᴢ mul oli nii külm, et hambad hakkasid suus plagisema
J kuu kõrjaap päivää, tuõp pimmiä-pi i tšülmä kuu varjab päikese, läheb pimedamaks ja hakkab külm
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
J talvõll on tšülm häülüä furaškõᴢ talvel on nokkmütsiga külm käia
■
J tšülää naizõd antavat tšülmäd meeleᴅ (itkust:) külanaised ei anna südamlikku nõu
P tämä on tšülmää veriekaa, tšülmäverelliin, ep peltšää ta on külma verega, külmavereline, ei karda
P a minuu jätäd tšülmää tšülää päälee (itkust:) aga minu jätad võõraste sekka (külma küla peale)
Lu tšülmä seppä soss-sepp, vilets, oskamatu sepp
K P läpi tšülää tšülmä johzõʙ (Kett. 776) rl läbi küla voolab külm (= oja).
Vt. ka oomnikkotšülmä, tšülm-tšülm

tõinuhsi: tõinuhs J-Ränk pooluks (uks, mis suleb alumise poole ukseavast; oli kasutusel vadja suitsutares toa ja esiku vahel lisaks tavalisele, kogu ukseava täitvale uksele) | vn полудверь (дверь, закрывающая нижнюю часть дверного проёма в водской чёрной, курной иэбе; находилась между сенями и комнатой в дополнение к весь проём закрывающей двери)

venttsa-varnikka L laulatusrätt (käterätt, mis oli kaasas laulatusel | vn полотенце, необходимое при обряде венчания)

õlutpraaznikka (K) õlut-praaznikka I olutpraaznikka Lu Ra olut-praaznikkõ Ra õllepüha (püha, mille puhul oli tavaks õlut teha) | vn пивной праздник
K kõm pühäpäivää õli vuvvõza õlutpraaznikaᴅ (Mäg. 139) kolm püha aastas olid õllepühad
I jürtši õli õlut-praaznikka jüripäev oli õllepüha
Lu meill õli olutpraaznikka talvi-miikkula meil oli õllepüha(ks) talvine nigulapäev.
Vt. ka õlutpühäpäivä