[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ellan, ella Vt. õlla

mella K meela Ja-Len., g mellaa K kriit | vn мел
K starikat tetšiväd risid mellaakaa vanamehed tegid kriidiga ristid.
Vt. ka melle, melli, melto, mõlta

nalla K Lu I nallõ Lu Li J nall Lu Ra J Ku
1. postp all | vn под
K koira on lavvaa nalla koer on laua all
J einäruupu on kuhja nallõ heinapebred on kuhja all
Li päällä on kahmõ, a kahmõn nallõ eb nii tšiire jäätü peal on (külma)kahu, aga kahu alt (all) ei külmu nii ruttu
Lu jalgassijõõ nall õllaa tormaaᴅ (ree)jalaste all on rauad
Lu rauta koril õllaa kurkun nallõ niku niglõᴅ raudkiisal on kurgu all nagu nõelad
I potpruga piäb õllaɢ opõzõlla vatsaa nalla sedelgarihm peab hobusel olema kõhu all (= kõhu alt läbi)
Lu elä seizo vihmaan nalla, siä kasuᴅ ära seisa vihma käes, sa saad märjaks
I varõz lentääʙ taivaa nalla vares lendab taeva all
J halik-mäen nall om mokom mutazikko, jot hittoatši ep kazvo Halikmäe all (orus) on niisugune turbaraba, et kuraditki ei kasva (seal)
2. postp eel | vn до, под, перед (во временном значении)
Lu pädrää pühänä ja jaanin nallõ õllaa üväᴅ päivüü ilmõᴅ peetripäeval ja jaanipäeva eel on head päikesepaistelised ilmad
■ (noomeniga liitunult в составе композиты:) Lu nootta on jäännalla noot on jää all
J pehgonnallõ kazvovõt siined i gruzaᴅ põõsa all kasvavad kaseriisikad ja kollariisikad
J kassu vihmõnnall räpälessi sai vihma käes läbimärjaks
J kazelt perennaizõlt mittäit ed noppaa, kõig on lukunnall sellelt perenaiselt ei näppa (sa) midagi, kõik on luku taga
J pahaa mehee parraanallõ rl halva mehe habeme all
Lu J rattiinalla aida all
J õsõttu maa veel ebõõ lunasõttu, veel on mahzunnall ostetud maa ei ole veel (välja) lunastatud, on veel maksu all.
Vt. ka alõuzõnnalla, ikkunna·lla, kailannalla, kainnalla, maannalla, makauznalla, mäennalla, ohtogonnalla, tuulõnnalla
Vt. ka alla²

naĺĺa¹ Kõ J (P) naĺjõ J-Tsv. nalja Lu Ku (Li), g naĺĺaa: naĺjaa J nali | vn шутка
J lehtši lüüb leikisse, nappaab naĺĺassi rl lesk lööb mängu pärast, napsab nalja pärast (= leskmehe käsi tõuseb kergesti)
Ku ikä ellää boo nalja vs elu (ära) elada pole nali
J ramokõz inimin teep tüüt niku naĺjaa tugev inimene teeb tööd nagu nalja
J ajab juttua naĺjaa ajab juttu naljaks (= naljatab)
Kõ naĺĺaa juttõlin tegin nalja
J nämäd ajõtti tõintõizõka naĺja nad naljatasid omavahel (teineteisega)
J naĺjaa laskõma ~ naĺjaa pitämä ~ naĺjaa heittemä naljatama, nalja tegema, nalja heitma
J elä han naĺjaa juttua võta nenäsee ära ometi naljajuttu ninasse võta
J naĺjaa mehe juttu paab nagrõma naljamehe (naljahamba) jutt paneb naerma

naĺĺa² M, g naĺĺaa M
1. kõnts; (suurveest jääv) muda | vn осадок; тина, грязь (нанос половодья)
ku per̆rää piimää bõ pestü kaugaa asõ, siis siäl nõõʙ mokoma naĺĺa kui piimanõud pole kaua pestud (kui piima järel pole nõud kaua pestud), siis tekib seal (sees) niisugune kõnts
vesi kõiɢ meni vällää i jätti õm̆maa naĺĺaa kõiɢ vesi alanes (jões) ja jättis oma muda (kaldale)
2. lima (näit. kalal) | vn слизь (напр. у рыбы).
Vt. ka jõtšinaĺĺa

nelle, neĺĺe Vt. nellä

nelli Vt. nellä

nellä vdjL K R L P M S V Po Lu J I nelĺä K-Ahl. V neĺĺä P Ke M Kõ Lu Li J I Ku ńellä M-Set. Ku neld́ä vdjI I Ko Kl neljä vdjI (Lu) nelle (J) neĺĺe J nelli Kett. J nelg ~ neĺg ~ nelje ~ neldi Kr Не́лле K-reg₂ Не́лïе Ii-reg₁ Нелïя Pal₂ Нелли ~ Не́ли ~ Нели Tum., g nellää P Lu nelĺää K neĺĺää P M Lu neli | vn четыре
K nellä meessä sõisovad ühee šĺääpii alla, mikä se on. lauta mõist neli meest seisavad ühe mütsi all, mis see on? – Laud
P lõikkaa õuna nellää lohkoo lõika õun neljaks lõiguks
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnalt
Lu tšäüb nellill jalkaa käib neljal jalal
L nuorõd nõisivad nelläll tšättä juomaa (pulmakomme:) noorpaar hakkas neljal käel jooma
K nelĺä tšümmeetä ~ Нелли чюммендъ Tum. nelikümmend
P rihez nelläz nurkkõzõᴢ rl toas nelinurkses
Lu maaentšäüz ain on nellän pään taevaminemispüha on alati neljapäeval

sellä ~ sella Lu sellepärast, seetõttu | vn поэтому, из-за этого
piimää sellä happanoitõtaa, tahotaa jamakkaa ja rahkaa piima sellepärast hapendatakse, (et) tahetakse hapupiima ja kohupiima
suõlta jäi hännää õtts avantoo, sella suõl jäi tülppä häntä hundil jäi saba ots jääauku, sellepärast jäi hundile tömp saba
õõn kõvassi arka i sellä miä i heitün olen väga arg ja sellepärast ma kohkungi.
Vt. ka sellessä, seltä